Valeuudis on nagu võltskaup

Kogenud linnuvaatlejat eristab algajast oskus eristada linde välimuse ja hääle järgi ning tõeline linnusõber oskab ka linnuhääli matkida. Kuidas meedia infokülluses olla nagu osav linnuvaatleja, kes poole laulu pealt eristab, kas tegemist on linavästriku või metsvindiga, kiivitaja või meisterliku matkija soo-roolinnuga.

MIHUSe toimetuse palvel jälgis Mia (18 a) ühe päeva jooksul oma meediakasutamist ning tegi sellest ülevaate, et saaksime heita pilgu noore meediatarbimisele. Päeva jooksul kasutas Mia 11 meediakanalit ning veetis neis aega kokku üle nelja tunni. Peab märkima, et Spotifyd ja raadiot kuulas ta muu tegevuse taustaks.

Mia ühe päeva meediarepertuaari kuuluvast 11 meediakanalist kolm olid ajakirjanduskanalid: ERR, Delfi, New York Times.

Mis vahe on ajakirjandusel ja meedial?

Meedia on koondnimetus erinevatele infokandjatele, sealhulgas massimeediale. Kuna massimeedia (raadio, televisioon ja trükimeedia) oli varem peamiselt ajakirjanduse teenistuses, siis on hakatud ajakirjandust ja meediat kasutama sünonüümidena. Tänapäeval saab igaüks meediat luua ja seda teistega jagada. Facebooki postitatud perepilt või YouTube’i lisatud naljavideo on meedia, aga ei ole ajakirjandus.

Ajakirjandus on reguleeritud nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ja ajakirjandusel on mitu eneseregulatsiooni mehhanismi. Ajakirjandusel on vastutus kontrollida edastatavat infot ja veenduda allikate usaldusväärsuses. Samuti kehtib ajakirjanduses tasakaalustatuse põhimõte, mis tähendab, et erinevaid seisukohti esindavad pooled saavad mõlemad võimaluse oma seisukoht esitada. Ajakirjanduses ilmuvad artiklid on toimetatud ja neil on autor.

Meediakanalites, näiteks Facebookis, Twitteris, Instagramis ja muudel analoogsetel platvormidel levivat infot ei kontrollita sellisel moel nagu ajakirjandusväljaannetes.

Kuigi ajakirjandus on mitmel moel reguleeritud, tasub nii ajakirjandust kui ka meediat tarbida kriitiliselt.

Valeuudis on nagu võltskaup

Järjest enam loetakse uudiseid sotsiaalmeediast. Reutersi ajakirjanduse uurimise instituut tegi möödunud aastal 40 riigis uuringu, millest selgub, et 55% vastajatest kasutab uudiste allikana ka sotsiaalmeediat ning kõige populaarsem (46%) kanal on Facebook.

Ka Mia loeb uudiseid sotsiaalmeediakanalitest. Facebooki kõrval on tema jaoks oluline uudiste allikas ka Twitter.

Sotsiaalmeediakanalitest uudiste hankimisega kaasneb oht sattuda valeuudise otsa. Kui ajakirjandusse võib valeuudis sattuda ekslikult, siis sotsiaalmeedias levitatakse valeuudiseid enamasti teadlikult. Eesmärgiks võib olla infomüra tekitamine, paanika külvamine, kellegi või millegi mustamine. Meediat kui mõjutusvahendit kasutatakse ka poliittegevuses. Viimases kaitsepolitsei aastaraamatus kirjeldatakse, kuidas möödunud aasta naistepäeval kaasati noori pealtnäha süütusse lillede jagamise aktsiooni, kuid tegemist oli Venemaa mõjutustegevusega eesmärgiga seda meedias kajastada.

Valeuudise definitsioone on erinevaid. Sotsiaalteadlane David Lazer ja tema kolleegid tõid ajakirja Science 2018. aasta märtsikuu numbris välja, et valeuudised tunneb ära selle järgi, et need matkivad ajakirjanduslikke uudiseid. Valeuudist võib võrrelda võltskaubaga: pealtnäha sarnaneb originaaltootega ning kui ei süvene või keegi kõrvalt tähelepanu ei juhi, siis võibki jääda märkamata, et tegemist on pettusega.

Kontrolli allikaid

Kui tekib kahtlus, et tegemist on valeuudisega, siis tuleks alustuseks kontrollida info allikaid. Korduvate edasijagamiste tulemusel on sotsiaalmeedias üha raskem tuvastada uudise algallikat. Ka meie lähiringi kuuluvad inimesed võivad tahtmatult jagada valeuudiseid.

Kui Facebookis jagatud artikli linki on siiski võimalik leida, siis võib see lugeja juhatada portaalidesse, kus on väga osavalt ajakirjandust matkitud ja mis esmapilgul näevadki välja nagu usaldusväärsed infokanalid. Ka portaali visuaal võib sarnaneda mõne tuntud uudisteportaaliga ja veebiaadress võib meenutada mõne ajakirjandusliku meediaväljaande oma, nagu CBSnews.com.co, Breaking-CNN.com.

Sellistes meediakanalites kasutatakse sageli viiteid teadlastele ja teadustöödele, et detailirohkuse abil luua usaldusväärset muljet. Esitatud võivad olla isegi mõlema poole arvamused, kuid seisukohta, mida õigeks ei peeta, ja selle esitajat võidakse esitleda naeruväärsena. Näiteks Eestis tegutsev portaal Telegram on avaldanud artikli pealkirjaga „Irja Lutsar, Eesti majanduse hauakaevaja: teie peske käsi, meie peseme teie ajusid“, milles nimetatakse teaduskoja juhti meditsiinidiktaatoriks.

Viimasest PISA uuringust selgus, et 79% noortest peab internetti suurepäraseks allikaks, kust huvitavat informatsiooni (nt uudised, sport, sõnastik) hankida, ning seetõttu on oluline noortes arendada allikakriitilisust. Guugeldamine on kõige lihtsam viis kontrollida allika usaldusväärsust.

Erista fakti arvamusest

Mia päevasest meediainfost olid osa faktidel põhinevad uudislood ning osa arvamuste esitlused videolõikudes ja podcast’ides. Samuti soovis Mia teada teiste inimeste arvamust teemade kohta, mis teda huvitasid. „Veedan üsna tihti aega Twitteris, esiteks, et näha, mis maailmas toimub, ning teiseks, et teada saada, mida inimesed toimuva kohta arvavad. Uurisin Amsterdami ülikooli ja välismaal elamise kohta. Nimelt plaanin minna lähiajal sellesse ülikooli õppima, kuid tahtsin teada saada, milline see täpselt välja näeb ning mida õpilased, kes seal varem (või praegu) on õppinud, arvavad.“

Fakt on kontrollitav, tõestatav ja ümberlükkamatu. Kui meediaväljaandes kirjutatakse, et noorsootöötaja kutset taotles möödunud aastal Eestis 151 ja osakutset 657 inimest, ning seda esitatud taotluste järgi kontrollides ilmneb sama arv, siis on see fakt. Uudiste puhul võib sellegipoolest juhtuda, et pealtnäha selge ja tõendatud fakt seatakse küsimärgi alla alternatiivsete faktide esitamisega. Siinkohal tuleb kohe ära öelda, et alternatiivseid fakte ei ole olemas, vaid selle definitsiooni alla püütakse oskuslikult mahutada erinevaid hinnanguid. Hinnangud ei ole aga faktid!

2017. aastal väitis Valge Maja, et Trumpi ametisse pühitsemise tseremoonial osales rekordarv inimesi. Telepildis seda aga näha ei olnud ja kui uudistes püüti seda valeväidet ümber lükata, vastas Valge Maja esindaja, et tegemist oli alternatiivsete faktidega., püüdes seega anda märku, justkui esitaks valeväiteid hoopis ajakirjandus.

Ka uskumusi võidakse esitada faktina, sest need on ühiskonna kollektiivmälus tsementeeritud faktina. Näiteks uskumus, et šokolaad teeb paksuks või siinsed vene keelt kõnelevad inimesed ei soovi eesti keelt õppida.

Ajakirjanduslikus uudisloos tuleb fakt ja arvamus hoida üksteisest lahus. Uudise autor ei esita arvamusi ega hinnanguid, vaid edastab infot erapooletult ja tasakaalustatult.

Arvamus on hinnang või seisukoht ning arvamuslugude eesmärk on veenda lugejat oma seisukohtades. Arvamus ei ole õige ega vale, kuid selleks, et arvamus veenaks, peaks see tuginema faktidele.

Fakti ei muuda faktiks see, kui keegi lisab oma lause algusesse „see on fakt, et …“. Ajakirjandust matkivates meediakanalites esitatakse arvamusi sageli faktidena, et mõjutada inimeste arvamust ja käitumist.

Arutades noortega igapäevaseid või spetsiifilisemaid teemasid, tasuks neiltki aeg-ajalt küsida „Kust sa tead?“. Nii õpivad noored märkama ning eristama fakti ja arvamust.

Kes on arvamusliider?

Mia vaatas sõbra soovitusel päeva jooksul kolme õpetlikku eneseabi sugemetega videot ja kuulas investeerimisteemalist podcast’i. „Päeva jooksul käib mul päris tihti taustaks mõni podcast. Täna sattusin kuulama sellist podcast’i nagu „We study billionaires – The investor’s podcast network“ (osa „Dr. Adam Back and Bitcoin’s proof of work“), milles räägiti investeerimisest ja bitcoin’ist. Inimesed, kes sellest rääkisid, olid oma ala eksperdid, kes jagasid kuulajatega oma kogemusi ja andsid nippe.“

Arvamusliidrid on inimesed, kellel on teatud teemal kindel seisukoht ning kes jagavad seda seisukohta meediakanalite kaudu. Arvamusliidri oluline tunnus on seegi, et tema seisukohad mõjutavad ja kujundavad avalikku arvamust.

Ajakirjanduses kasutatakse arvamusliidreid keeruliste ja komplekssete teemade, nagu kliima soojenemine, vaktsineerimine, Rail Balticu rajamine jne selgitamiseks. Info hulk, mis ühe või teise teema kohta saadaval on, ületab inimeste vastuvõtuvõime ning seetõttu vajame usaldusväärseid arvamusliidreid, kes on sel teemal kompetentsed ning suudavad selgelt ja arusaadavalt keerulisi teemasid selgitada.

Arvamusliider vastutab oma sõnade eest ning ajakirjanduslikes meediakanalites valitakse arvamusliidreid põhjalikult ja igaühele, kes sooviks arvamusliidriks saada, ei pruugita n-ö eetriaega anda. Sotsiaalmeediakanalites arvamusliidri filter puudub ning püünele oma sõnumit edastama pääseb igaüks ja igal teemal.

Arvamusliidrite puhul tuleb jälgida, kas nende seisukohad põhinevad faktidel, teadmistel või kogemustel. Samuti tasub uurida tausta, et selgitada välja arvamusliidri asjatundlikkus teemal, milles ta seisukohti esitab. Kui arvamusliider on meie silmis positiivse staatuse saavutanud, siis kipume tõena võtma igat tema väljaütlemist. Positiivne hoiak arvamusliidri suhtes on seotud emotsioonidega ning see jätab vähe ruumi ratsionaalsusele.

Arvamusliidrite kõrval mõjutavad meie seisukohti ka sõbrad, pereliikmed ja tuttavad. Seega ei ole meie otsuste mõjutajad vaid avaliku elu tegelased, vaid ka väiksem pere- ja sõpradering, kellel on meile isegi suurem mõju, sest nende tähtsus meie elus on suurem ning see tingib ka tugevama emotsionaalse seotuse. Samal ajal me ei tea, kes mõjutab nende seisukohti ja on nende arvamusliidrid.

Ka noorsootöötaja võib olla noorte arvamusliider, kelle arvamusele tuginedes kujundatakse oma maailmapilti, ning seega on tal ka arvamusliidri vastutus.

Soovitused:
– Juhi alati noore tähelepanu valeuudisele, kui näed teda valeuudist jagamas. Selgita, miks see on sinu arvates valeuudis.
– Kui märkad, et noor esitab oma seisukohti ja hinnanguid faktidena, siis juhi tema tähelepanu fakti ja arvamuse erinevusele. Abiks on küsimus „Kust sa tead?“.
– Jaga noortega ainult sellist infot, mille puhul on faktid kontrollitud ja oled veendunud info usalduväärsuses.

Sisukord

• Sissejuhatus – kriitiline mõtlemine ehk noorus, elujõud ja mõtted
• Kriitiline mõtlemine ja meediapädevus noorsootöös, Aleksandra Mangus
• Aruteluringi „Kuidas tunnevad end noored COVID-19 kriisi olukorras?“ kokkuvõte, Jaan Aps
  • kommentaarid Hele-Riin Kutsar, Ingrid Lekk, Peeter Taim
• Valeuudis on nagu võltskaup, Jaanika Palm
• Miks on maakera korraga ümmargune ja lapik?, Grete Arro
• MIL – mis see on, miks see mind huvitab ja kuidas seda noortele edasi annan, Maia Klaassen
  • kommentaar Meelika Hirmo 
• Sotsiaalmeediavaba noorsootöö, Üllar Põld
  • kommentaarid Piret Laidroo, Liis Lääts, Ege Enok 
• TikTok – platvorm, mis soovib olla kasutaja parim sõber, olenemata sisust, Marget Miil
  • kommentaar Roger Tibar
• Noorsootöötaja vastutus infoajastul, Kaie Pranno
• Väitlusmeetodi kasutamine meediakirjaoskuse arendamiseks, Kristin Parts
  • kommentaar Aurelia Pärtelson
• Infouputuse mõju vaimsele tervisele, Kätlin Konstabel
• Noorsootöö käsikäes hinnanguvaba mõtteviisi ja kriitilise mõtlemisega, Mirel Laurend
• Kuidas huviharidus arendab kriitilist mõtlemist?, Signe Söömer
• Kriitiliselt mõtlev noorsootöötaja – professionaalse noorsootöö alustala, Heili Griffith
• Köielkõnd alaku?!, Maris Neeno
  • kommentaarid Ave-Liis Kivest, Catrin Ott

Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.