Sissejuhatus – kas maailmarahul on juured?
Käesoleva numbri teemaks on Noorte aasta 2022 kriiside keerises. Iga kriis on vaid nii sügav kui on tema juured ning nii laiahaardeline kui tema pungade võre, ladviku tipuni välja. Juured ja pungad, kuid ehk ka viljad. Mõtted kriisi juurtest viivad hiljutise uuringuni, mille raames uurisid Oxfordi ja Exeteri ülikooli teadlased briti...
Noorsootöö ja sõda – sotsiaalpedagoogiline käsitlus
Another stain on humanity Another scar we can't heal Another warning, another warning (Järjekordne plekk inimkonna hingel, järjekordne arm, mis ei parane, järjekordne hoiatusmärk, järjekordne hoiatusmärk) („Remember Russia“ albumilt „Word Salad“, Fischer-Z, United Artists Records, 1979) Kas seda kaost oleks olnud võimalik vältida? Jah, me...
„Euroopa noorte eesmärgid kunstis“, veebiarutelu kokkuvõte
Omanäolised, eriilmelised ja kujutlusvõimet ergutavad illustratsioonid on MIHUSega kaasas käinud juba ajakirja sünnist saadik üle kümne aasta tagasi. Sarnaselt paljude MIHUSes ilmunud mõtetega on jääv väärtus ka avaldatud kunstitöödel, milles peituva inspiratsiooni laiemaks jagamiseks otsustas MIHUSe väljaandja nendest näituse kokku panna....
Maailmaharidus aitab tulevikukriisidele vastu astuda
„Maailm on ühtaegu üha avaram, ent samas ka nii lähedal, otsekui peo peal,“ ütleb rändeekspert Mari-Liis Jakobson Mondo Rändekooli avaloengus. Elame maailmas, kus üleilmsed kriisid lendavad sisse igast veebiaknast ja Instagrami story’st. Teame Ukrainas toimuvatest sõjakoledustest, näeme Kiribati saare kadumist kliimamuutuste tõttu või elame kaasa...
Iga tegu, mis suurendab positiivset suhtlust, on samm rahu suunas
„Mõelge korraks, kui suurt energiat ja jõupingutust nõuab armeelt riikide ja rahvaste vallutamine. Mõelge, milleks me oleme võimelised. Võrreldes sõjaga peavad meie rahutegevused olema veelgi jõulisemad ja kaugemale ulatuvad. Need peavad jõudma inimeste südamesse.“ Selle lausega lõpetan tavaliselt Gutsy Go juhendajate koolituse viimase päeva. See...
Rahuharidus – noortevaldkonna vastuskirjad
Briti Columbia Ülikooli rassiuuringute, ebavõrdsuse ja globaalsete muutuste õppetooli professor Vanessa Andreotti pidas aastaid tagasi sütitava kõne rahuharidusest ja maailmaharidusest ehk mõtteviisidest, mis võivad seista inimkonna ja rahu vahel. Kuigi rahuhariduse teema ei ole täna varasemast aktuaalsem, on teravad kogemused rahu puudumisest...
Sotsiaal-emotsionaalne pädevus noorsootöö perspektiivist
Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035 tuuakse välja, et noorsootööl on oluline roll noore jaoks mitmekülgsete teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamisel, noore võimestamisel ja eelduste loomisel sujuvaks iseseisvumiseks, aga ka töökogemuse saamisel, teadlikkuse suurendamisel tööturu muutustest ning noorte kui väärtuskandjate ja väärtuste...
Infosõjas saab noorsootöötaja olla verbaalse ja visuaalse info analüüsi süda
Tundub, et viimased aasta(kümne)d ei ole noorte vastu helded olnud – süvenev keskkonnakriis ja mure planeedi pärast, aina intensiivistuv ja kiirenev sotsiaalmeedia virvarr, kaks aastat pandeemialuku taga ning 2022. aastal kogu maailma ärevusnivoo lakke tõuganud Venemaa sõda Ukraina vastu. Kõik nimetatud ja nimetamata suured probleemid on otsapidi...
Tagasiside võimalused mõtestamise ja enesejuhtimise arendamises
Huviharidus on viljakas pinnas hea tagasisidestamise praktika kujunemiseks, sest huviharidusest võtavad osa noored isiklikust huvist. Hariduses üldtuntud Ryani ja Deci isemääramisteooria, mis on kättesaadav olnud juba aastakümneid, väidab, et kui inimene teeb midagi isiklikust motivatsioonist lähtudes, siis on erinevate oskuste ja teadmiste...
Eesti noorsootöö on multikultuurne
Tuginedes ajaloole võib öelda, et Eesti noorsootöö on läbi aegade olnud multikultuurne, kuna Eesti territooriumil on alati elanud palju rahvaid ja rahvusi. Noorsootöö põhiprintsiip on luua tingimused 7-26-aastaste noorte mitmekülgseks arenguks. Olenemata sellest, mis rahvusest noor on ja mis keelt ta räägib, peame noorsootöötajatena suutma leida...
Lõimumine – väljakutsete väljakutse?
Mis teeb lõimumisprotsessi niivõrd keeruliseks? Kes selle eest vastutavad ja kuidas igaüks meist saab sellele kaasa aidata? „Lõimumispoliitika eesmärk on aidata kaasa Eestis sidusa ja stabiilse ühiskonna kujunemisele, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed on omaks võtnud Eesti identiteedi ning peavad Eestit oma kodumaaks, osalevad...
Teadlik vabatahtlikkus ka kriisiajal – noorsootöös ja noortega
Kui sa oled üks neist, kes tahab oma abi ja energiat panustada globaalsete kriiside ja murede lahendamisse, siis viimane aasta on olnud sinu aasta. Mina olen elanud kolm ja pool kümnendit, aga sellesarnaseid aastaid naljalt ei mäleta. Koroonakriis ja selle leevendamine erineb muidugi kõvasti sõja tagajärgede leevendamisest, ent kui abistaja on...
Kriisiaegne tööturg – noorte mõjud ja mõjud noortele
Viirus tuli, tekitas hirmu, halvas, pani lukku ja muutis nii meie igapäevast elukorraldust kui ka tööturgu. 2020. aastal hüppas töötute arv 25 000-lt varakevadel ligi 40 000-le suve alguseks. Kõige rohkem kannatasid noored, sest kannatasid valdkonnad, kus töötas ebaproportsionaalselt palju noori. Kui 2020. aasta algul oli noori (16-29)...
Sissejuhatus – kohtumine kogukonnaga, kohtumine iseendaga!
Iga teekond algavat esimesest sammust. Kas ka kogukond? Üks jalg teise ette ning teine taas esimese ette - sammusin aeglaselt, suviselt ja sujuvalt. Tee oli tuttav, jalutasin lapsepõlvekoju. Äkitselt oli parem jalg kramplikult õhus! Ilma, et oleksin jõudnud toimuvat teadvustada, oli minu väga teadlik jalg otsustanud äraootavale seisukohale asuda...
Tuleviku kujundamine olles osa kogukonnast
Igaüks meist vajab elamiseks, ellujäämiseks ja kestmiseks inimsuhete struktuuridesse kuulumise kogemust. Seentel on (maapinnalt) väljapaistmatu niidistik, mis neid igat ühte elus hoiab. Inimestena on meile hädavajalik inimsuhete niidistik. Meil on vaja tugevat ja tuntavat seotuse kogemust. Samavõrd vajame kogemust olla ära kuulatud ja saada...