Sissejuhatus: „Kas on aega veel?“
Maal elamise päeva puhul etendati Hageri kogukonna rahvamajas kohaliku harrastusteatri tükki „Kas on aega veel?“. Lõbusas muinasjutus, mis oli siiski tõsine lugu, põimusid näki, ahjualuse, põhjakonna ja metshaldja teekonnad kolme põrsakese ja uitava Okasroosikesega. Kui hetkeks tundus nii erinevate lugude ja...
Kas keskkonnahoid on noorsootöös vabatahtlik tegevus või moraalne vastutus?
Kuigi keskkonnakriisist ja loodushoiust on viimastel aastatel palju räägitud ning seda suuresti tänu kliimaaktivistidele, nagu Greta Thunberg, aga ka näiteks üldist teadlikkust suurendavatele dokumentaalfilmidele ja MTÜde tegevusele, siis näeme, et praeguses majandus- ja energiakriisis on need kriitilised teemad muutumas aktuaalsemaks kui kunagi...
Kuidas kõnelda noortega ussisõnu?
XXI sajandi kriiside rägastikus navigeerimine paneb proovile kogu ühiskonna, kuid kui vaadata ringi noorte seas, kelle õlule langevad lähitulevikus süvenenud keskkonnakriisi tagajärjed, on pilt veel nukram. Seda iseäranis praegusel turbulentsel klikiajastul, mil nutiseadmed tagavad lakkamatu negatiivse stiimuli sissevoolu ja halvad uudised...
„Loodus ei arvusta sind“: linnalooduse kasutamata potentsiaal noorte vaimse ja füüsilise tervise toetamiseks
Inimliik on välja arenenud keskkonnas, mis on soe, päikseküllane, roheline, täis õitsvaid taimi, laulvaid linde ja sumisevaid putukaid. Õitsvad ja vilju kandvad taimed tähendavad meie jaoks toiduturvalisust, rõõmsalt tegutsevad väikeloomad kiskjateohu puudumist. See on keskkond, kus inimesel on evolutsioonilistel põhjustel hea olla. Rahutust ja...
Keskkonnahoid kasvab välja koostööst loodusega
Iga inimest juhib valikute tegemisel kirg millegi vastu. Nii ka suhetes loodusega – meie kõigi elukeskkonnaga. Kui oled ise loodushoidliku suhtumisega, siis esmalt tuleb teadvustada, et looduse esikohale seadmine valikute tegemisel ei ole kõikide inimeste kirg. On siiski kaks võimalust olukorda parandada: huvi saab õigete võtetega üksikisiku...
Mustad stsenaariumid või helge tulevik? Ärevusest ja rahustamisest
„Täpselt [seepärast] tahamegi, et riigid kuulutavad välja kliimakriisi: esimene samm on probleemi tõsiduse tunnistamine“. Sellisena kirjeldas Laura1 liikumise „Reeded tuleviku nimel“ (ingl Fridays for Future ehk FfF) peamissiooni. Oma emotsionaalsetes kõnedes on Greta Thunberg alates 2018. aastast korduvalt rääkinud kliimamuutusest kui õigluse...
Keskkonna säästmine noortekeskuses algab kokkulepetest
26. septembril 2022. aastal korraldas MIHUSe ettepanekul MTÜ Ökotark Valdeku noortekeskuses seminari, milles uuriti töötajate ja külastajate käest, kuidas muuta keskust keskkonnahoidlikumaks. Katrin Jõgisaar jagas osalejatega mõtet, et kuigi riiklikul või suurfirmade tasemel tehtud keskkonnaotsustel on suurem mõju, ei tasu kõrvale heita ka iga...
Noortekeskuste tasaarenguhüpe
Esmapilgul võib tunduda, et avatud noortekeskustel pole erilist pistmist keskkonnateemadega, veel vähem laiemate ühiskondlike muutustega. Samas näitas hiljutine teadustöö 10 000 noorega üle maailma, et mure keskkonna pärast on küsitluses osalenute seas väga levinud. Noored tunnevad ennast praeguse süsteemi poolt reedetuna ja välja pakutud...
Müksates keskkonnakriisi lahendama?
Tuleb tunnistada, et kui Eesti noored 2019. aasta varakevadel Toompeale kliimakriisi teemal meelt avaldama tulid, muutis see minu elu. Mõtlesin, et kui koolilapsed on plakatitega väljas, on maailm valmis suuremateks muutusteks ja mina ei saa täiskasvanuna enam jääda kõrvaltvaatajaks. Tänu sellele meeleavaldusele vaatasin üle oma prioriteedid ning...
Noored loodusest: seenemets, Tiktok ja kliimamuutus
Neli aastat tagasi otsustas üks tüdruk, et tema ei lähe sügisel kooli, vaid teeb midagi olulisemat: istub Rootsi parlamendihoone ees, protesteerides valitsuse tegevusetuse üle kliimakriisi lahendamisel. Vaevalt oskas tollal 15-aastane Greta Thunberg arvata, et tema ettevõtmisest alguse saanud noorteliikumine Fridays For Future levib üle maailma...
Rohepesuresistentsus Eesti noorte seas
See artikkel on sündinud järelkajana projektile „Noortelt noortele – kliima- ja keskkonnateadlikkuse suurendamine formaal- ja mitteformaalõppe toel“, mis viidi ellu möödunud õppeaastal (sügisest 2021 kevadeni 2022). Pea kümme aastat tagasi oli rohepesu uus kuum teema. Rohepöörde eestvedajad paljastasid patuseid ettevõtjaid ja ettevõtjad üritasid...
Üks noor, üks kuu minimalismi
Kuidas reageeriksid, kui ühel päeval öeldakse sulle, et järgmise kuu pead elama vähima võimalikuga? Arvestades energiakriisi, siis tegelikult suhestuvad selle olukorraga paljud. Saades MIHUSelt ettepaneku teatud perioodi minimalistlikult elada ja sellest kirjutada, haarasin kohe võimalusest. See teema on olnud mulle juba tükk aega südamelähedane,...
Digimaailma hävitav mõju keskkonnale on kiirelt kasvamas
Tõenäoliselt olete enne selle artikli lugemist sirvinud juba mõnda uudisportaali, laikinud sõprade postitusi, guugeldanud mõnd huvipakkuvat teemat või kerinud noortega koos TikTokki. Meie igapäevased tegevused on tihedalt läbi põimunud digilahendustega. Oleme harjunud mõtlema, et siseneme arvutite ja telefonide kaudu eraldiseisvasse maailma, mis...
Erasmus+ programmi strateegilise koostöö raames aastatel 2014–2020 tehtud Eesti jätkusuutlike noorteprojektide analüüs
Noorsootöö ja jätkusuutlikkus Viimastel aastatel on keskkonnakriis tõusnud oluliseks teemaks noorsootöö tegevuskavas. Üldisel tasandil kinnitab seda Eurobaromeetri eriuuring nr 513 kliimamuutuste kohta (2021), mille järgi 93% eurooplastest usub, et kliimamuutused on suur probleem, ja just noored (15–24-aastased) on selle küsimuse pärast kõige...
Eesti- ja venekeelsed noored on orienteeritud saavutuslikkusele, kuid erineval moel
Pikaaegsest rahvusvahelisest Euroopa väärtusuuringust ilmnes, et normaalsete elutingimuste korral on noored orienteeritud kõikjal pigem eneseväljendusele kui igapäevaste elumuredega toimetulekule. See on igati mõistetav, sest üleminek täiskasvanuikka on just see eluperiood, kui tahetakse mitte ainult maailma muuta, vaid ka kättejõudnud...