0

Mäng – noorsootöötaja teadliku enesearengu ja loovuse toetaja

Laste arengut kirjeldades rõhutatakse sageli mängu olulisust, kuna see on nende jaoks kõige loomulikum tegevus, mis samal ajal pakub rõõmu, maandab pingeid ning on õpetav. Mäng loob võimaluse arendada koostööoskust, empaatiat, probleemide lahendamise oskust ning õpetada oma emotsioone, mõtteid ja käitumist erinevates olukordades tõhusamalt reguleerima. Lisaks mängu positiivsele mõjule laste puhul, olen täheldanud ka mängimise…

0

Kõige kultuursem on targalt laisklev inimene

Keegi ilmselt ei väida, et puhkus ja jõudeaeg pole olulised. Küsimus on ainult selles, kuidas neid määratleda või tarvitada. Tänapäeva korralikule ühiskonnaliikmele on puhkus ja jõude olek vajalikud selleks, et pärast saaks veelgi suurema hooga tööd rügada. Kiidetakse ka neid, kes oma vaba aega n-ö kasulikult veedavad, näiteks ennast mingil alal täiendades. Eriti uhkelt väidetakse…

0

8 kindlat viisi, kuidas end mentorina läbi põletada

Kahe kogenud mentorina oleme pikka aega otsinud praktilist juhendit, mis aitaks meil oma töös täielikult läbi kukkuda. Siiani pole me seda veel leidnud! Niisiis korraldasime oma viimasel Euroopa koolituskursusel ajurünnaku, mis andis meile ja osalejatele tõeliselt kasulikke näpunäiteid. Kogume need siia kokku ja loodame, et need ideed annavad teile põnevaks refleksiooniks lähtekohti. (Võite küsida, kusjuures…

0

Vaimse tervise esmaabi: Kuidas Sul läheb?

Füüsilise tervise esmaabi on meie ühiskonnas sissejuurdunud ja selle vajalikkus pole küsitav. Juba lasteaialastele õpetatakse kriitiliselt tähtsaid teadmisi, mida teha füüsilise terviserikke korral – helistada 112. Seda, kuidas elustada, fikseerida luumurde ja tohterdada haavu, saavad täiskasvanud õppida juba põhjalikumalt ning tööandjatel on kohustus sellist väljaõpet võimaldada. Vaimse tervise esmaabi on aga Eestis uuenduslik lähenemine, mis…

0

Noorteinfo ja kriitilise mõtlemise roll noorsootöös

  • Tanja Dibou ja Ilona-Evelyn Rannala, Tallinna Ülikooli noorsootöö õppejõud, Eesti Noorsootöötajate Kogu liikmed

Info noorsootöös ja noorteinfotöö Info üleküllus, erinevad infokanalid ja infootsing on meie igapäevase elu lahutamatu osa. Info võib olla erinev: eksitav, abistav, kergesti või raskesti leitav, usaldusväärne või mitte jne. Nii noored kui ka noorsotöötajad on informatsiooniga igapäevaselt seotud. Seega on info tahes-tahtmata noorsootöö osa. Info otsimisele eelneb infovajadus, mis võib olla teadvustamata – väljendunud…

0

Ennastjuhtiva õppija ees on teed valla

  • Anneli Rumm, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor haridustehnoloog ja lektor, Eesti Haridustehnoloogide Liidu asutaja- ja täisliige

Digitaalset infot leiab internetimaailmast hoomamatus koguses ja seetõttu võib esmapilgul tunduda, et enesearenguks sobiva materjali leidmine on lihtne. Piisab vaid veebilehitsejasse märksõna kirjutada, kui loetud sekundite jooksul väljastatakse andmed, millest valik teha. Teadliku valiku tegemine eeldab kriitilist mõtlemist ja erinevate võimalustega tutvumist ning analüüsi – see on ajamahukas tegevus. Seetõttu võtsin vastu väljakutse ja otsustasin…

0

Pilguheit ESFi koolitusprogrammile „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ tagasisideküsimustike analüüsi põhjal ehk mis sai minu koolitusele antud tagasisidest

Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) toetatud programm „Noorsootöötajate koolituste arendamine“, (edaspidi noorsootöötajate koolitusprogramm) sai alguse 2015. aastal. Programmi raames korraldab Sihtasutuse Archimedes Noorteagentuur (edaspidi SANA) noortevaldkonna töötajatele koolitusi eesmärgiga tõsta noortevaldkonnas töötavate spetsialistide erialaseid pädevusi, parandada nende oskusi tegeleda oma töö analüüsimise ja arengu juhtimisega ning toetada nende professionaalset arengut noorsootöö asutustes ja ühingutes ning parandada piirkondlikku…

0

Noorsootöötaja eneseanalüüsi mitmekülgne kasu

  • Lianne Teder, Tallinna Ülikooli noorsootöö- ja mitteformaalõppe õpetaja

Noorsootöötaja kutse taotlemise esimene samm on põhjalik eneseanalüüs, mis sisaldab teadmiste, oskuste ja kogemuste hindamist ning väärtustamist, lähtudes kutsestandardis välja toodud kompetentsidest (Juhend noorsootöötaja kutse ja osakutse esmakordsele taotlejale ning taastõendajale. 2018. Eesti Noorsootöö Keskus). Juhendis julgustatakse oma kompetentside kirjeldamisel abi saamiseks pöörduma kolleegide või karjäärinõustaja poole. Kutse taotlejad on protsessi kirjelduse juures positiivsena välja…

0

Kuidas võib professionaliseerumine mõjutada vabatahtlikele tugineva noorsootöö eriilmelist maastikku?

Artikkel vaatleb 2017. aasta magistritöö „Noorsootöö kui professioon: Noorsootöö professionaliseerumine“[1] põhjal noorsootöö professionaliseerumise vastuolusid vabatahtlikkusega, tuginedes peamiselt Marti Taru (Taru jt, 2015) ja Maurice Devlini (Devlin, 2012) käsitlustele. Noorsootööd võib pidada koos hariduse ja sotsiaaltööga üheks sotsiaalsetest professioonidest, mille oluline eesmärk on inimeste heaolu positiivselt mõjutada. (Taru jt, 2015; Devlin, 2012). Mõistet sotsiaalne professioon, on…

0

Kuidas noorsootöös masin õiges suunas hoida?

Kuidas ehitada üles ja hoida töös organisatsiooni, mis on edukas? Sellist, kus koostöö sujub nii kõikide väliste osapooltega kui ka tiimisiseselt, tagatipuks viib ellu väärtuslikke muutusi ja toetab töötaja mitmekülgset arengut? See on küsimus, millele otsivad vastust kõik organisatsioonid, kes on südamega asja kallal. Kõrvaltvaatajana uurivad seda ka teadlased, psühholoogid ja analüütikud, kes loovad mudeleid,…

Teostus EMOTIVE