fbpx
Sissejuhatus – rahu ja sõda!

Sissejuhatus – rahu ja sõda!

Hea lugeja, käesoleva MIHUSe fookuses on teema sõda ja rahu ehk see, kuidas saame koos noortega nii endi sees kui ka ümber rohkem rahu luua. Kuid mida see ometigi tähendab? Kas me ei ole noorsootöös juba rahumeelsed ja kas me ei ela ka rahulikus riigis? Kas me ei peaks sõdade kohta pärima hoopis poliitikutelt ja väejuhtidelt? „On muidugi üldteada...

Uita rahus ringi!

Uita rahus ringi!

„Kõndimine pole sport. Sport on tehnikate ja reeglite, punktide ja võistlemise küsimus – kõige selle jaoks on vaja õppida, osata õigeid asendeid, vallata õigeid liigutusi. Alles siis, tükk aega hiljem, tulevad improvisatsioon ja talent. Kõndimine pole sport. Ühe jala teise ette asetamine on lapsemäng. Kui kõndijad kohtuvad, pole tulemusi ega...

Rahuharidus noorsootöös – see pole raketiteadus

Rahuharidus noorsootöös – see pole raketiteadus

Rahuharidusele mõeldes meenub mulle märtsi algul sotsiaalmeedias nähtu, mille kohaselt oli neli aastat tagasi samal ajal meie senise elu viimane „normaalne“ nädal. Selleks ajaks oli koroona levik võtnud pandeemia mõõtmed. Mõni aasta hiljem ei olnud me koroona mõjust veel õieti toibudagi jõudnud, kui algas täiemahuline sõda Ukrainas. Rääkimata...

Rahuloome ja rahuharidus noortevaldkonnas: 20 aastat kooskõla loomist noorte heaks

Rahuloome ja rahuharidus noortevaldkonnas: 20 aastat kooskõla loomist noorte heaks

Rahuloome ja rahuharidus on üle maailma esiplaanile tõusnud. Meie mitmekesises maailmas on tekkinud tungiv vajadus ühiskondliku harmoonia ja sügavama mõistmise järele. Need olulised teemad ei tunne piire ning ulatuvad kooliklassidest ja noortekeskustest ülikoolide, Euroopa Liidu algatuste ja globaalsete püüdlusteni. Ka noortevaldkonnas on...

Muukeelsete noorte keeleõppe väljakutsed ja võimalused huvikoolis

Muukeelsete noorte keeleõppe väljakutsed ja võimalused huvikoolis

Keskpäev on kätte jõudnud ning esimesed pilli- ja kunstiõpilased astuvad Kiviõli Kunstide Kooli uksest sisse. On tavaks saanud, et pärast rõõmsat eestikeelset teretamist läheb õpetaja osade, peaaegu umbkeelsete vene lastega suhtlemisel üle nende emakeelele. Nii on see meie huvikoolis alati olnud. Nüüd, mil üldhariduskoolid on oma keelekeskkonda...

Vandenõuteooriad ja noored

Vandenõuteooriad ja noored

Mis on vandenõuteooria? Ühiskonnale on iseloomulik arusaam, et keerulised ajaloolised või poliitilised sündmused, eriti kui võimulolijad või teadlased ei oska neile otsest seletust anda, on salajaste vandenõude tulemus (Farinelli, 2021). Vandenõuteooria puhul on tegemist „veendumusega, et teatavaid sündmusi või olukordi kontrollivad kulisside...

Noori maailmamuutjaid vaevab mure nende tuleviku pärast

Noori maailmamuutjaid vaevab mure nende tuleviku pärast

Olgu arutelu teemaks kliimasoojenemine, sotsiaalne ebavõrdsus või vaimne tervis, noored on üha teadlikumad ja aktiivsemad ühiskonnaelus kaasarääkijad. Nad nõuavad muutusi ning on valmis oma tõekspidamiste eest seisma. Kuidas aga näevad nad ise oma rolli ühiskonnas ja milliste raskustega nad silmitsi seisavad? Maailm noorte unistustes Enamikul...

Alahinnatud empaatia kui rahumeelse kestliku ühiskonna asendamatu tööriist

Alahinnatud empaatia kui rahumeelse kestliku ühiskonna asendamatu tööriist

Miskipärast kipuvad nii üksikisikud kui ka ühiskonnad kordama vigu, mida inimesed või põlvkonnad enne neid on teinud. Alustatakse sõdu, millest kellelgi pole suurt midagi võita, ei suudeta toetada ühiskonna nõrgemaid liikmeid, kuigi teatakse, et see muudaks ühiskonnad stabiilsemaks ja tugevamaks, raiutakse nii metafoorseid kui ka füüsilisi oksi,...

Osalusmeetod kui noorsootöine dialoog

Osalusmeetod kui noorsootöine dialoog

Kaasamine on muutunud demokraatliku juhtimise põhiosaks. Ometi seisavad otsustajad paratamatuse ees, et pakutud traditsioonilistel ja üsna formaliseeritud viisidel avaldab arvamust vaid vähene hulk (sageli väljakujunenud (äärmuslike) vaadetega) ametkondliku keelepruugi omandanud kodanikke. Kuna noored ei ole oma elukogemuse tõttu veel...

Lapsepõlvetrauma – osaluse ja vabatahtlikkuse katalüsaator?

Lapsepõlvetrauma – osaluse ja vabatahtlikkuse katalüsaator?

2020. aastal korraldasid CU Boulderi ja Loyola ülikooli teadlased uuringu, et teada saada, kuidas kujuneb osalus. Nad uurisid kaht osalusvormi: avalik osalus kodanikuühiskonnas ja individuaalne rohekäitumine. Avalikku osalust kodanikuühiskonnas mõõdeti tundides, mis pühendati ühes kuus teatud tegevustele, nagu keskkonnahoiu teemadel...

Väljakutsed sõjamaterjali hindamisel sotsiaalmeedias

Väljakutsed sõjamaterjali hindamisel sotsiaalmeedias

Sõjad toimuvad tänapäeval üha enam lahinguväljade kõrval ka internetis. Sotsiaalmeediaplatvormidel jagavad oma lugusid erinevad osalised, kelleks võivad olla tsiviilisikud, aga ka sõdurid, trollivabrikud ja propagandavõrgustikud ning peale inimeste ka hoopis botʼid. Oma doktoritöös uurisin sotsiaalmeedias toimuvat loojutustust, keskendudes...

Sõda ja rahu: tasakaal minu sees ja minust väljaspool

Sõda ja rahu: tasakaal minu sees ja minust väljaspool

Sõda ja rahu on väga võimsa sisuga mõisted, mis kajastuvad nii meie sisemuses kui ka välismaailmas. Kuidas saavutada tasakaal ja leida rahu nii enda sees kui ka enda ümber? Uurime, kuidas saame mõista ja lahendada konflikte nii sisemisel kui ka välimisel tasandil, iseseisvalt ja koos noortega. Sõda minu sees: sisemine rahu on midagi, mida igaüks...

Sissejuhatus – tähistades keerulisust!

Sissejuhatus – tähistades keerulisust!

„Hoiate pihus noorsootöö ajakirja MIHUS esimest numbrit,“ kirjutas kaasteeline Marit Kannelmäe-Geerts MIHUSe esimese numbri sissejuhatuse esimesel real aastal 2009. Sellest ajast on nii mõndagi muutunud. Ja nii mõndagi jäänud samaks. Nii mõnigi muutus võis olla negatiivne, nii mõnigi mittemuutus aga positiivne – ja vastupidi. Mulle tundub, et...