Hea lugeja, käesoleva MIHUSe fookuses on teema sõda ja rahu ehk see, kuidas saame koos noortega nii endi sees kui ka ümber rohkem rahu luua. Kuid mida see ometigi tähendab? Kas me ei ole noorsootöös juba rahumeelsed ja kas me ei ela ka rahulikus riigis? Kas me ei peaks sõdade kohta pärima hoopis poliitikutelt ja väejuhtidelt? „On muidugi üldteada...

„Kõndimine pole sport. Sport on tehnikate ja reeglite, punktide ja võistlemise küsimus – kõige selle jaoks on vaja õppida, osata õigeid asendeid, vallata õigeid liigutusi. Alles siis, tükk aega hiljem, tulevad improvisatsioon ja talent. Kõndimine pole sport. Ühe jala teise ette asetamine on lapsemäng. Kui kõndijad kohtuvad, pole tulemusi ega...

Rahuharidusele mõeldes meenub mulle märtsi algul sotsiaalmeedias nähtu, mille kohaselt oli neli aastat tagasi samal ajal meie senise elu viimane „normaalne“ nädal. Selleks ajaks oli koroona levik võtnud pandeemia mõõtmed. Mõni aasta hiljem ei olnud me koroona mõjust veel õieti toibudagi jõudnud, kui algas täiemahuline sõda Ukrainas. Rääkimata...

Rahuloome ja rahuharidus on üle maailma esiplaanile tõusnud. Meie mitmekesises maailmas on tekkinud tungiv vajadus ühiskondliku harmoonia ja sügavama mõistmise järele. Need olulised teemad ei tunne piire ning ulatuvad kooliklassidest ja noortekeskustest ülikoolide, Euroopa Liidu algatuste ja globaalsete püüdlusteni. Ka noortevaldkonnas on...

Eestisse jõuab teistest riikidest üha rohkem rändetaustaga noori. Nende seas on nii vabatahtliku rände raames saabunuid, kes on Eestisse tulnud koos oma siia tööle või õppima asunud vanematega, kui ka sunniviisilise ehk pagulasrände tagajärjel saabunuid. Kõiki rändetaustaga noori ühendab asjaolu, et harjuda tuleb täiesti uue eluga, mille võib...

Keskpäev on kätte jõudnud ning esimesed pilli- ja kunstiõpilased astuvad Kiviõli Kunstide Kooli uksest sisse. On tavaks saanud, et pärast rõõmsat eestikeelset teretamist läheb õpetaja osade, peaaegu umbkeelsete vene lastega suhtlemisel üle nende emakeelele. Nii on see meie huvikoolis alati olnud. Nüüd, mil üldhariduskoolid on oma keelekeskkonda...

Mis on vandenõuteooria? Ühiskonnale on iseloomulik arusaam, et keerulised ajaloolised või poliitilised sündmused, eriti kui võimulolijad või teadlased ei oska neile otsest seletust anda, on salajaste vandenõude tulemus (Farinelli, 2021). Vandenõuteooria puhul on tegemist „veendumusega, et teatavaid sündmusi või olukordi kontrollivad kulisside...

Olgu arutelu teemaks kliimasoojenemine, sotsiaalne ebavõrdsus või vaimne tervis, noored on üha teadlikumad ja aktiivsemad ühiskonnaelus kaasarääkijad. Nad nõuavad muutusi ning on valmis oma tõekspidamiste eest seisma. Kuidas aga näevad nad ise oma rolli ühiskonnas ja milliste raskustega nad silmitsi seisavad? Maailm noorte unistustes Enamikul...

Miskipärast kipuvad nii üksikisikud kui ka ühiskonnad kordama vigu, mida inimesed või põlvkonnad enne neid on teinud. Alustatakse sõdu, millest kellelgi pole suurt midagi võita, ei suudeta toetada ühiskonna nõrgemaid liikmeid, kuigi teatakse, et see muudaks ühiskonnad stabiilsemaks ja tugevamaks, raiutakse nii metafoorseid kui ka füüsilisi oksi,...

Kaasamine on muutunud demokraatliku juhtimise põhiosaks. Ometi seisavad otsustajad paratamatuse ees, et pakutud traditsioonilistel ja üsna formaliseeritud viisidel avaldab arvamust vaid vähene hulk (sageli väljakujunenud (äärmuslike) vaadetega) ametkondliku keelepruugi omandanud kodanikke. Kuna noored ei ole oma elukogemuse tõttu veel...

2020. aastal korraldasid CU Boulderi ja Loyola ülikooli teadlased uuringu, et teada saada, kuidas kujuneb osalus. Nad uurisid kaht osalusvormi: avalik osalus kodanikuühiskonnas ja individuaalne rohekäitumine. Avalikku osalust kodanikuühiskonnas mõõdeti tundides, mis pühendati ühes kuus teatud tegevustele, nagu keskkonnahoiu teemadel...

Eesti ühiskonnas räägitakse palju niinimetatud lumehelbekestest, kes ei saa oma eluga hakkama, ning aina rohkem on fookuses ka noorte vähene füüsiline aktiivsus ja tervislike eluviiside harrastamine. Laagris on noored (tihti ka esimest korda) üksinda ja vastutavad ise oma tegevuse või tegevusetuse eest. Neil tuleb kinni pidada ajakavast, et olla...

Sõjad toimuvad tänapäeval üha enam lahinguväljade kõrval ka internetis. Sotsiaalmeediaplatvormidel jagavad oma lugusid erinevad osalised, kelleks võivad olla tsiviilisikud, aga ka sõdurid, trollivabrikud ja propagandavõrgustikud ning peale inimeste ka hoopis botʼid. Oma doktoritöös uurisin sotsiaalmeedias toimuvat loojutustust, keskendudes...

Sõda ja rahu on väga võimsa sisuga mõisted, mis kajastuvad nii meie sisemuses kui ka välismaailmas. Kuidas saavutada tasakaal ja leida rahu nii enda sees kui ka enda ümber? Uurime, kuidas saame mõista ja lahendada konflikte nii sisemisel kui ka välimisel tasandil, iseseisvalt ja koos noortega. Sõda minu sees: sisemine rahu on midagi, mida igaüks...

„Hoiate pihus noorsootöö ajakirja MIHUS esimest numbrit,“ kirjutas kaasteeline Marit Kannelmäe-Geerts MIHUSe esimese numbri sissejuhatuse esimesel real aastal 2009. Sellest ajast on nii mõndagi muutunud. Ja nii mõndagi jäänud samaks. Nii mõnigi muutus võis olla negatiivne, nii mõnigi mittemuutus aga positiivne – ja vastupidi. Mulle tundub, et...