fbpx

Laagris osalenud noored väärtustavad iseseisvust, tervislikke eluviise ja füüsilist aktiivsust

Birgit Villum, Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsootöö õppekava programmijuht ja nooremlektor, MA

15. mai 2024

Birgit Villum

Eesti ühiskonnas räägitakse palju niinimetatud lumehelbekestest, kes ei saa oma eluga hakkama, ning aina rohkem on fookuses ka noorte vähene füüsiline aktiivsus ja tervislike eluviiside harrastamine. Laagris on noored (tihti ka esimest korda) üksinda ja vastutavad ise oma tegevuse või tegevusetuse eest. Neil tuleb kinni pidada ajakavast, et olla õigel ajal õiges kohas ja tegevustest mitte kõrvale jääda. Loomulikult ei puudu ka füüsilised tegevused, sealhulgas sportlikud mängud ja võistlused. Tekib küsimus, kas laagris osalemine võiks toetada noorte väärtusruumi kujunemist selliselt, et see aitaks lahendada mõned meie ühiskonna probleemid.

Laagris osalenud noorte väärtusi ei ole maailmas väga palju uuritud. Seetõttu tegime Tartu Ülikooli Narva kolledžis 2024. aasta veebruaris-märtsis uuringu, et selgitada välja laagris osalenud noorte väärtused ja anda selle kaudu ülevaade, mida laagrikorraldajad saaksid oma töös muuta, et noorte vajadustele paremini vastata. Uuring „Laagris osalenud noorte väärtused“ tehti veebis laagrikorraldajate abil üle kogu Eesti. Veebiküsitlusele vastasid lapsevanemad koos lastega või edastasid selle oma lastele. Kokku laekus vastuseid 78 noorelt üle Eesti erinevatest laagritest, sealhulgas nii püsi- kui ka projektlaagritest. Vastanutest 60% olid naised ja 40% mehed. Vastanute keskmine vanus oli 14 eluaastat. 72% küsitlusele vastanutest olid eesti ja 27% vene kodukeelega. Järgnevalt esitleme uuringu tulemusi, et tutvustada väärtuseid, mida laagrikorraldajad peaksid arendama, et noorte vajadustele ja ootustele paremini vastata ning aidata lahendada ka ühiskonnas esilekerkivaid probleeme.

Noored väärtustavad elus sõpru, iseseisvust, vastutust ja head haridust

Sõprus on elus üks aspekt, mis hoiab meid inimestena tervena.1 Samuti aitavad teismeeas tekkinud lähedased sõprussuhted kaitsta vaimset tervist täiskasvanueas.2 Meie uurimusest selgus, et laagris osalevad noored on oma elus kõige rohkem rahul sõpradega. Kui noored on saanud need sõbrad laagrikeskkonnast (2023. aasta laagrite mõjuhindamise tulemustest selgus, et paljudel juhtudel sõpru just laagrist leitakse3), saab öelda, et taoline sõprus hoiab ka nende vaimse tervise stabiilsemana, sest tegemist on tõenäoliselt üsna tähenduslike suhetega.4 Varasemad uuringud näitavad, et ka mitmesugustes noortele mõeldud tegevustes osalemine toetab heaolu ja vaimse tervise tasakaalu täiskasvanueas.5 Seega võikski olla laagris loodud sõprussuhetel positiivne mõju tulevases elus täiskasvanuna. Samuti on enamik uuringus osalenud noortest rahul oma hariduse ja nii pereelu kui ka eluga üldiselt. Inimesed, kellel on sõpru, on eluga rohkem rahul kui need, kellel sõbrad puuduvad.6 Eluga täiesti rahulolematuid noori vastanute seas ei olnud, mis annab tõendust, et tugevad sõprussuhted tagavad suurema rahulolu eluga üldiselt ja seda olenemata kodukeelest. Sõbrad kallutavad omakorda noori laagris osalemise poole.

Varasemad uuringud näitavad, et lapsevanemad annavad oma lastele üha vähem kohustusi ning seetõttu väheneb noorte iseseisvus ja võime oma tegude eest vastutada.7 Laagrites, kuid ka muudes noorsootöö keskkondades peavad noored vähemal või rohkemal määral iseseisvalt hakkama saama ja vastutust võtma.8 Seetõttu ehk ongi laagris osalenud noorte puhul tähtsal kohal iseseisvus ja vastutuse võtmine, kuna neile on antud võimalus arendada omadusi, mille arendamise võimalust ei saa perekond igapäevaelus tihti pakkuda.

Kuigi väärtuste kujunemine saab alguse perekonnast, jätkub see koolis, kus noor osaleb üha rohkem eakaaslastega ühistegevustes, mida kujundab tugevasti noorsootöö.9 Noorsootöö tegevustes, sealhulgas väärtuslikes laagrites osalemise kogemused pakuvad noortele võimalust arendada pikaajalise mõjuga oskusi ja teadmisi, näiteks toetada sotsiaal-emotsionaalset arengut, mis võib positiivselt mõjutada ka noorte arusaama kvaliteetse hariduse tähtsusest.10 Laagris osalemine võib mõjutada nii noore positiivse identiteedi, sotsiaalsete oskuste, füüsiliste ja mõtlemisoskuste kui ka positiivse väärtusruumi kujunemise arengut.11 Seetõttu võib kvaliteetse laagrikogemuse tulemusena olla uuringus osalenud noorte jaoks üks olulisemaid aspekte elus ka kvaliteetse hariduse omandamine, sest laagrid arendavad noortes teatud oskusi, mis seostuvad nende maailmataju kujunemisega.12 Laagris osalemine võib peale eluoskuste ülekandumise igapäevaellu mõjutada ka tulevast elukestva õppe protsessi.13 Hea haridus omakorda annab noortele teadmisi ühiskonna ja kogukonna probleemidest ning seetõttu suureneb soov olla aktiivne.14

Uuringu tulemusena saab öelda, et laagris osalenud noorte jaoks on aktiivsus ühiskonnas või kogukonnas tähtis. Sealjuures on aktiivsus ühiskonnas olulisem eestikeelsetele ja aktiivsus kogukonnas tähtsam venekeelsetele noortele. See tuleneb tõenäoliselt asjaolust, et vene kodukeelega inimesed Eestis moodustavad omaette kogukonna, kus kantakse edasi ka oma kultuuri15, mistõttu on kogukondlik panus nende jaoks tähtsam.

Seega saame öelda, et tegelikult on laagrite mõju palju laiem kui ainult sõprade leidmine, iseseisvus ja vastutus, sest pikas plaanis võib kvaliteetne laager anda noorele vaimse tervise tasakaalu ja arusaama, mis toimub meid ümbritsevas maailmas, ning seeläbi aidata hoida ka maailmarahu.

Ühised tegevused perekonnas on noorte jaoks tähtsad

Mitmes uuringus on leitud, et kõikvõimalikud perekondlikud rituaalid parandavad perepuhkuse kogemusi. Peretraditsioonides osalevad inimesed tunnevad end perega lähedasemalt.16 Traditsioone (taas)elustatakse rituaalsete tegevuste kaudu ning nagu peredes on ka laagrites tihtipeale oma traditsioonid, mis loovad pikaajalisi mälestusi ja sarnaseid tundeid nagu perega aja veetmise puhul.17 Seetõttu pole üllatav, et laagris osalenud noorte jaoks, olenemata nende kodukeelest, on kõige olulisemad perekondlikud traditsioonid. Selgus, et noored väärtustavad ühiseid tegevusi ja neist saadud positiivseid kogemusi.

Perekond, eelkõige vanemad, mõjutavad ka laagris osalenud noorte otsuste tegemist. Üle poolte vastanute hinnangul arvestavad nad oma vanemate arvamusega ja otsuseid tehakse üldjuhul koos vanematega. Venekeelsete noorte puhul, kelle jaoks on perekonna osatähtsus suurem, otsustavad vanemad noorte eest pisut rohkem ning eriarvamused perega põhjustavad ka rohkem konflikte.

Laagrites osalenud noorte jaoks ei ole perekondliku religiooni mõju noorte endi usuliste veendumuste kujunemisele eriti oluline. See tähendab, et noored ei tähtsusta kuidagi religioossust või selle puudumist. Seda saab tõlgendada kahte moodi: 1) laagris osalevate noorte pered ei ole religioossed; 2) haritud noored on vanemate usuliste veendumuste suhtes kriitilised ega võta vanemate uskumusi üle.18

Igal juhul saame öelda, et pere mõjutab väga suurel määral noore väärtusi ja tõekspidamisi ning noore otsust laagrisse minna.

Noored ei taha sõbrustada sõltuvushäiretega noortega, kuid eelistavad sallivust ja lugupidamist teiste inimeste suhtes

Noorte teadlikkus sõltuvushäiretest on aja jooksul üha suurenenud. Noored valivad omale sõpradeks inimesi, kes neile meeldivad. Eriti naudivad nad endaga sarnaste huvidega inimeste seltskonda. Näiteks kui noor on sõltuvushäiretega, siis valib ta omale suurema tõenäosusega sõpradeks probleemsemaid inimesi.19 Sellest nähtub, et kui noorel ei ole teatud sõltuvust, ei soovi ta seda näha ka oma sõpradel. Laagris osalenud noored on tõenäoliselt tervislikumate eluviisidega, mistõttu nad näiteks narkomaanide või alkohoolikutega pigem ei sõbrusta.

Laagris osalenud noored näitasid üles suurt sallivust ja lugupidamist teiste (sh neist erinevate) inimeste suhtes. Ka sõbra religioon ei ole laagris osalenud noorte jaoks tähtis. Laagris puutuvad noored kokku väga erinevate inimestega, mistõttu areneb neis tolerantsus, mida nad ka kõrgelt väärtustavad. Nii selgus uuringust, et rikkaks saamine ja rikas olemine ning hea välimus olid noorte jaoks kõige vähem tähtsad aspektid elus. Küll aga saab öelda, et rikkus on venekeelsete noorte jaoks palju tähtsam kui nende eestikeelsete eakaaslaste jaoks. See tuleneb suuresti kultuurilisest eripärast: materiaalsus on just vene keelt kõnelevatele inimestele väga oluline.20

On üsna tõenäoline, et laagris osalenud noored on üldiselt sallivamad, mistõttu neil pigem ei teki kellegagi probleeme ei religiooni, rikkuse, välimuse ega muude aspektide tõttu, mis muidu ehk võiksid esile kerkida. Laagrites osalevad erineva taustaga noored ning ei laagrikorraldajad ega teised noored ei kleebi seal kellelegi külge mingit silti, mis võimaldaks neisse kuidagi teisiti suhtuda. Laager on justkui väike maakera, kus tuleb nädal aega hoida rahu ja stabiilsust, et arengul oleks aega ja ruumi toimumiseks.

Rahu ja stabiilsus maailmas on oluline olenemata kodusest keelest

Laagris osalenud noorte jaoks on tähtis omandada kvaliteetne haridus ja noored püüavad mõelda laiemalt kõikide noorte peale, mistõttu üleilmsetest teemadest huvitabki neid just kvaliteetse hariduse kättesaadavus.

Praegustel ärevatel aegadel, mil Euroopas käib täiemahuline sõda, on noorte jaoks tähtsal kohal ka rahu ja stabiilsus, mis on võrdväärselt olulised nii vene- kui ka eestikeelsetele noortele.

Kõige vähem seostasid uuringus osalenud noored laagriga kliimamuutuseid ja prügi sorteerimist. See võib näidata kas seda, et noored ei seosta keskkonnasäästlikkust laagris olekuga või ei seosta termineid „prügi sorteerimine“ ja „kliimakriis“ keskkonnahoiuga. Samas väärtustavad eestikeelsed noored teadlikkust kliimamuutustest ja prügi sorteerimist kõrgemalt ning venekeelsete noorte jaoks on tähtsamad demokraatia ja inimõigused.

Kuigi laagrites osalevad üldiselt aktiivsed noored, ei ole kodanikuühiskonda panustamine nii nende kui ka teiste Eesti noorte seas eriti populaarne.21 Vaid väike osa noori osaleb mõne kultuuriseltsi tegevuses, noorteorganisatsioonides, nagu skaudid ja gaidid, ning õpilasesinduse või noortevolikogu töös. Huvitaval kombel on laagrites osalevad venekeelsed noored kodanikuühiskonnas aktiivsemad kui eestikeelsed noored. Kõige vähem populaarne on noorte jaoks osalus erakondade noorteorganisatsioonide kaudu, kuid praegusel ajal on see suuri poliitilisi pingeid arvestades ka mõistetav.

Noored tahavad end laagris täiendada ja olla füüsiliselt aktiivsed

Laager on mitmekesiseid tegevusi pakkuv keskkond, kus on võimalik omandada ja arendada uusi teadmisi ja oskuseid, mida uuringus osalenud noored ka soovisid. Uute teadmiste ja oskuste kõrval soovivad laagris osalenud noored olla füüsiliselt aktiivsed ja harrastada tervislikke eluviise.

Nagu on selgunud ka eelnevatest uuringutest22, on noorte jaoks väga oluline iseseisvus ja justnimelt seda soovivad nad arendada ka laagrikeskkonnas. 2023. aastal tehtud laagrite mõjuhindamise tulemustest selgus samuti, et noorte jaoks on iseseisvus väga tähtis väärtus. Eelkõige arendavad noortes seda laagris pakutavad individuaalsed ja grupitegevused ning distsipliin.23

Kuigi laagris osalenud noored väärtustavad sallivust kõrgelt, soovivad nad kummalisel kombel seda endas kõige vähem arendada. Tulemus võib viidata asjaolule, et noored peavad end juba piisavalt sallivaks ega näe vajadust end selles enam edasi arendada. Laagrites osalevadki ju peamiselt väga erinevad noored, keda ei sildistata, mistõttu on loodud soodsad tingimused sallivuse ülesnäitamiseks.

Rääkides pädevustest, mida noored said laagris arendada, väärtustati enim enesemääratluspädevust, suhtluspädevust ning sotsiaalset ja kodanikupädevust. Laagrid aitavad noortel oma tegevust ja eesmärke analüüsida, tänu millele mõistavad nad paremini oma tugevusi ja nõrkusi. Samuti võimaldavad laagrid edendada tervislikke eluviise.

Suhtluspädevuse areng selgus ka 2023. aasta laagrite mõjuhindamise tulemustest.24 Põhjuseks on kindlasti pikaajaline koosviibimine omaealiste noortega, kellel on samad huvid ja arenguvajadused. Samuti on laagrites mitmesuguseid meeskondlikke tegevusi ja võistlusi, mis panevad noored suhtlusolukorda ja aitavad nii kõnealust pädevust arendada. Sotsiaalset ja kodanikupädevust toetavad laagri kodukord ja reeglid, mida noored peavad järgima, ning suhtlemine teiste noortega, kellel on erinev kultuur ja taust.

Kõige vähem arenesid laagrites matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalased pädevused ning digipädevus. See on ka mõistetav, sest üldjuhul laagrites matemaatika ja tehnoloogiaga ei tegeleta ning paljud laagrid on tänapäeval kas täiesti nutivabad või nutipiirangutega. Nutivabadus ei olnud laagris osalenud noorte jaoks laagri valikul kuigi oluline motivaator.

Noori motiveerivad põnevad huvialad

Huvialade ja hobidega tegelemine on noorte jaoks äärmiselt tähtis. See aitab leevendada stressi ning võimaldab noortel enda sees pulbitsevat energiat suunata millessegi positiivsesse. Siinkohal ei olegi oluline, kas tegemist on pillimängu, maalimise, aianduse või mistahes muu huvialaga.25 Seda näitab ka laagris osalenud noorte huvialade paljusus.

Üle poole noortest tegeleb vabal ajal spordi ja tantsimisega. Väga palju tegeletakse ka muusika, kunsti ning loodus- ja täppisteadustega. Kõige vähem tegelevad noored üldkultuuriliste tegevustega, ent ei olnud ühtegi vastanut, kes ei tegelenud vabal ajal üldse mingi huvialaga. Seega saab öelda, et laagris osalevad paljuski need noored, kes on juba aktiivsemad ja kellel on mingi huviala, ent kindlasti on see ka koht, kus vähem aktiivsete noorte seas on võimalik justnimelt huvi äratada.

Huvi laagris pakutavate tegevuste vastu mõjutab palju ka noorte laagrivalikut. Valitakse eeskätt laager, mis läheb noore huvialadega kokku ning kus osalemine oleks tõepoolest ka noorele huvitav ja vajalik. Huviala atraktiivsuses on oma osa kindlasti ka juhendajal. Üks laagrivalikut motiveerivaid tegureid ongi laagrinoorte seas tuttavad laagrikasvatajad, kes on kokkuhoidvad ja toetavad.26 Seega võib ka kasvatajate kokkuhoidvus ja tolerantsus mõjutada noorte arusaama sellest, kuidas käituda sallivalt ja laagris rahu hoida.

Suur osa uuringus osalenud noortest tegeleb justnimelt füüsilist aktiivsust nõudvate huvialadega, nagu sport ja tants, mis näitab, et laagris osalevad noored väärtustavad aktiivsust ja tervislikke eluviise. Samuti kinnitab seda tõsiasi, et noori motiveerivad laagri valikul ka hea ja tervislik toit ning looduskaunis asukoht, kus on võimalik olla looduses aktiivne. Looduses viibimine omakorda suurendab noore inimese sidemeid ümbritseva maailmaga, mis aga võib mõjutada noore arusaama maailmarahu tähtsusest.27

Kokkuvõtteks

Laager on noorte jaoks sobilik mitteformaalne keskkond, kus pakutakse mitmekesiseid, sealhulgas sportlikke tegevusi ning kuhu tulevad vaba tahte alusel kokku sarnaste huvide ja vajadustega noored. Laagrisse tulevad tihtipeale aktiivsemad, teadlikumad ja sallivamad noored, ent kindlasti on see ka hea koht, kus toetada nende omaduste kujunemist noorte seas, kellel sellised omadused veel puuduvad.

Igal aastal osaleb riigi toel kvaliteetseid tegevusi pakkuvates laagrites ligikaudu 30 000 noort. Sellised laagrid annavad noortele eneseteostusvõimalusi, mida ka noored ise kõrgelt väärtustavad ja seda olenemata noore kodukeelest või kultuuritaustast.

Laagrid võivad seetõttu olla midagi, mis mõjutavad noorte tervist, eluga hakkama saamist ja väärtuseid palju laiemalt ja pikaajalisemalt, kui me praegu veel ette kujutame. Aimame, et laagris tekkinud tähenduslikud sõprussuhted võivad vähendada vaimse tervise probleeme täiskasvanueas, suurendada sportlike eluviiside harrastamist, iseseisvust ja vastutust, kuid me ei tea lõpuni, milline potentsiaal laagrites veel võib peituda.

Laagrite mõju noortele ja seeläbi ka nende väärtuste kujunemisele on vaja tulevikuski uurida, sest ainult jäämäge õrnalt pealt kraapides on juba näha potentsiaal, mida justnimelt läbimõeldud tegevusi pakkuvad laagrid saavad veel ühiskonna heaks ära teha. Kes teab, ehk siis vähenevad tulevikus vaimse tervise ja füüsilise aktiivsuse probleemid ning saabub lõpuks ka rahu maailma, sest inimesed on endaga rahul, mõistavad kuuluvuse tähtsust, on terved ja elavad täisväärtuslikku sõprusega palistatud elu.

  1. https://www.apa.org/monitor/2023/06/cover-story-science-friendship ↩︎
  2. https://www.arnoldpalmerhospital.com/content-hub/why-your-teenagers-friendships-are-more-important-than-you-realize ↩︎
  3. https://blogi.harno.ee/laagris-vaartustavad-noored-koige-enam-uute-soprade-leidmist/ ↩︎
  4. https://www.arnoldpalmerhospital.com/content-hub/why-your-teenagers-friendships-are-more-important-than-you-realize ↩︎
  5. https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0293006 ↩︎
  6. https://www.apa.org/monitor/2023/06/cover-story-science-friendship ↩︎
  7. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.1111/jora.12118 ↩︎
  8. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.1111/jora.12118 ↩︎
  9. https://blogi.harno.ee/mis-mojutab-noorte-vaartuste-kujunemist/ ↩︎
  10. https://www.acacamps.org/resources/national-camp-impact-study ↩︎
  11. https://link.springer.com/article/10.1007/s10964-006-9142-6 ↩︎
  12. https://jyd.pitt.edu/ojs/jyd/article/view/19-14-03-FA-01 ↩︎
  13. https://jyd.pitt.edu/ojs/jyd/article/view/181301REF01 ↩︎
  14. https://link.springer.com/article/10.1007/s10964-016-0555-6 ↩︎
  15. https://migrant-integration.ec.europa.eu/library-document/feeling-cornered-analysis-russian-speaking-minority-estonia_en ↩︎
  16. https://www.scientificamerican.com/article/family-traditions-boost-happiness/ ↩︎
  17. https://www.acacamps.org/blog/happy-campers-how-camp-relationships-promote-social-emotional-learning ↩︎
  18. https://www.pewresearch.org/religion/2020/09/10/shared-beliefs-between-parents-and-teens/ ↩︎
  19. https://www.psychologytoday.com/us/blog/parenting-and-culture/202109/how-friends-influence-teens-long-term-drug-and-alcohol-use ↩︎
  20. https://psychologyinrussia.com/volumes/?article=5875. ↩︎
  21. https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2023/12/145-156_Uuring-Rämmer.pdf ↩︎
  22. https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2023/12/145-156_Uuring-Rämmer.pdf ↩︎
  23. https://blogi.harno.ee/laagris-vaartustavad-noored-koige-enam-uute-soprade-leidmist/ ↩︎
  24. https://blogi.harno.ee/laagris-vaartustavad-noored-koige-enam-uute-soprade-leidmist/ ↩︎
  25. http://tigerscorner.free.fr/wa_files/hobbies.pdf 
    ↩︎
  26. https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0287387 ↩︎
  27. https://research.childrenandnature.org/research/nature-exposure-can-enhance-social-connections/ ↩︎

Kommentaar

Theresa Press, Taevaskoja Noortelaagri juhataja, Noorsootöö ja Noorsoohariduse Arendamise Ühingu laagrikasvatajate, juhtide koolitaja

Theresa Press

Noortelaagrid kuuluvad noorsootöö alla ning teevad palju tööd selle nimel, et meil oleks sallivam ühiskond, kus kõigiga arvestatakse ja iga noore hääl oleks kuulda. Noortelaagrite tegevustes on esikohal väärtused, nagu inimväärikus, demokraatia, võrdsus, vastutus, koostöö ja sallivus, kui nimetada mõned peamised.

Toon enda tööst kolm kõnekat näidet selle kohta, kuidas laager on toetanud noorte väärtuste arengut ja kujunemist.

Asenduskodu noor, kellel on ka väike erivajadus, oli teiste poolt tõrjutud. Ta tundus noortele teistsugune, mitte nende sarnane. Kaasasime ta tegevustesse koos teiste noortega ja tegelikult õppisid teised juba mõne päevaga seda noort hindama kui väärtuslikku meeskonnaliiget, kes panustas vaat et rohkemgi kui nad ise.

Tean, et noortes see muutus toimus, sest kõik need noored, ka asenduskodu noor, käivad meil siiani laagris ning noored on ise öelnud, et nad nii eksisid temas, et välimus ehmatas neid, aga ei oleks pidanud, sest see noor on eriliselt humoorikas, edasipüüdlik ja andekas. Nüüd käib laagris kohtudes juba pigem rebimine, kes selle noore enda punti saab, ning seda just tema muheda huumorisoone ja andekuse pärast.

Teine näide on vene ja eesti keelt rääkivate laste kohta. Laagrisse tulid kaks noormeest, kelle emakeel on vene keel. Nad olid vaikselt oma nurgas, ei tahtnud teistega suhelda, ei soovinud osaleda jne. Otsisime võimalusi, kuidas nad oleks kaasatud ja tegevustes esindatud. Saime hakkama! Laagri keskel tegid poisid esimese etteaste, tutvustasid enda nägemust talendist ning said nii palju positiivset tagasisidet, et nad avanesid ja noored hakkasid omavahel suhtlema. Tean, et poistel on ka siiani teiste laagrinoortega kontakt olemas. Selliselt saame laagris tegeleda lõimumise ja keelepraktikaga.

Kolmas näide on Ukraina noortest. Noored tulid suurema rühmaga laagrisse ja neil oli alguses päris raske reeglite ja tegevustega kohaneda, sest nende sõnul on neil kõik lihtsam ja vabam ning üldiselt teevad nad ikka seda, mida tahavad.

Erinevate töötubade toel, kus noored tutvustasid enda kultuuri ja tõekspidamisi ning meie omakorda enda tegemisi, leidsime siiski ühise keele ja arusaama, et kõik reeglid ja kohustused ei ole halvad. Lihtsalt selgitustöö pidi olema pidev ning arusaama kujundamine, et õigused ja kohustused käivad käsikäes, võttis aega. Aga saime hakkama.

Laagrid mõjutavad noorte maailmavaadet ja kujundavad ka väärtusi eri suundades. Loomulikult on noored erinevad, ka nende arusaam maailmast võib olla erinev, aga laagrid saavad kujundada arusaama sellest, et kõigil on õigus küll oma arvamusele, aga see arvamus ei tohiks olla kellelegi peale surutud või selline, et teise hing haiget saab. Sellega me kokkuvõttes laagrites tegelemegi – õpime ennast ja teisi tundma, kuulame hinnanguid andmata ning oleme vajaduse korral abiks.

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.

Print Friendly, PDF & Email

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga