fbpx

Lianne Teder

Kaasamine on muutunud põhiosaks demokraatlikust juhtimisprotsessist, ometi seisavad otsustajad paratamatuse ees, et pakutud traditsioonilistel ning üsna formaliseeritud viisidel avaldab arvamust vaid vähene hulk (sageli väljakujunenud (äärmuslike) vaadetega) ametkondliku keelepruugi omandanud kodanikke. Kuivõrd noored ei ole oma elukogemuse tõttu veel ametkondlikult viimistletud teksti töötlemisega kohanenud, ei ole nende hääl (ka neid) puudutavates otsustes kõlamas.

Portugal tegi pöördelise katse, kui kaasas 2021. aastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames partnerina Portugali Kunsti Projekti, kelle juhtimisel pakuti välja osalusmeetod kultuuri, hariduse ja kultuurhariduse seisukohtade edastamiseks Euroopa otsustajatele Porto Santo Hartana. Kaasamine ning uute meetodite juurutamine vajab aega, nagu sotsiaalne innovatsioon ikka. Nii jõuti 2024. aastal pärast meetodi testimise faasi etappi, kus koolitati täiendavalt välja vähemalt kaheksa Euroopa riikidest pärit juhendajat, et noorte temaatilisi arvamusi koguda ning kujundatud hartat otsustajatele edastamiseks täiendada.

Räägi otsustajatele nime kandev osalusmudel on Portugali Riikliku Kunstiplaani omand, meetodi täpse kirjeldusega tutvumiseks tuleb nendelt luba saada, ent siinses kirjutises on tutvustatud Eesti kogemust meetodi kasutamisel. Kultuuriministeeriumi kutsel läbisid koolituse ja viisid noorte kaasamise kolm töötuba 2024. aasta kevadel läbi Tallinna Ülikooli noorsootöö tudengid Anne-Liisi Laaneste, Helena Gulbis, Kuldar Adel ja Kirsika Ilmjärv ning õpetaja Lianne Teder. 

Meetod algab enesesse vaatamisest ning selle juurde tullakse pidevalt tagasi, kus osalejad mõtestavad enda jaoks kultuuri tähenduse ja paigutavad oma kultuurilise kogemuse teistega võrreldavasse konteksti. Oma kogemuse mõtestamise ja teistega arutelu kaudu saab täna tunnustatud konstruktiivse lähenemise järgi toimuda õppimine. Paljude osalejate tagasisidest selgus, et töötoa käigus õpitigi paremini tundma iseennast, mõisteti kultuuri tähendust ning mitmekesiseid tõlgendamise võimalusi. Kõiges selles on võtmeroll oma keha ja tajude kasutamisel. Meetodi järgi tähendas see lisaks kirjutamisele sobiva kujukese või vormi valimist oma arusaama kirjeldamiseks, füüsiliselt liikumine ja oma kogemusest tulenevalt paiknemine etteantud skaalal või kriteeriumite ja tunnuste järgi teiste kogemustega suhestumine. Kultuuri mõtestamisel tõid noored välja nii oma riigi ja rahvuse traditsioone kui ka laiemalt eluolulisi kombeid ja harjumusi, koduloomadest ja hommikusöögitavadest moe ning tervituskommeteni. Kogemusi kultuurist seostasid paljud noored erinevate programmide raames saadud osaluskogemusega teistest riikidest ja kultuuridest.

Ühiste seisukohtade kujundamist alustati ühisosa loomisest laiemalt kultuuri mõtestades ning seda väikestes gruppides visuaalide loomise, etteantud vahenditest käelise tegevuse kaudu. Gruppides toimunud arutelu fikseeriti pildi või kujundina ning tutvustati järgemööda teistelegi osalejatele. Ühiste sõnumite kujundamiseks paluti osalejatel tutvuda Porto Santo hartas välja toodud põhiseisukohtadega. Paraku olid need ingliskeelsetenagi keeruliselt sõnastatud, seda enam jäid need eesti keelde tõlgituna liiga kõike öelda püüdvateks ja raskesti mõistetavateks. Osalejad said pidada lausetega vaikset diskussiooni, pannes iga lause juurde kirja neid enim puudutavad teemad. Näiteks leiti, et erinevate kultuuride tundmine aitab kaasa enesemääratlusele, mõista ennast oma kultuuris ja teiste kultuuride kontekstis. Samuti leiti, et noortel peab olema võimalus saada osa aktiivsest kultuurharidusest, neil peab olema võimalus selle sisus ja vormis kaasa rääkida, kogeda ja mõtestada kogetut.

Kogu töötuba kulmineerus väikestes gruppides otsustajatele sõnumite koostamisega. Osalejatel oli vaba voli valida viis, kuidas oma sõnumit väljendada. Üldiselt valiti selleks sõnaline ja kirjalik vorm ning valminud tekst loeti kõigile ette. Pisut segadust tekitas ’anonüümsed otsustajad’, kellele peaks sõnum olema suunatud. Selgitused võimalikest Euroopa rahastuse määrajatest aitasid osalejatel paremini oma sõnumeid suunitleda. Osalejad tõid oluliste sõnumitena välja, et kultuurharidus peaks olema noortele kättesaadav kohustusliku koolihariduse kaudu viisil, mis võimaldab noortel teha teadlikke valikuid kultuuri tarbimisel. Otsustajad peavad leidma viisid noorte hääle kuulmiseks ja arvestamiseks võrdselt teiste elanikkonna gruppidega. Kultuurharidus on baasvajadus, mis peab olema igale kodanikule ligipääsetav, et toetada tema enesemääratlust, oma kultuuri säilitamist ja tutvustamist ning teiste kultuuridega tutvumist sallivuse suurendamiseks ühiskonnas.

Julgus valida kaasamisviise, mis ei ole traditsioonilised, vajab mõnikord kaasteelisi ja partnereid, kes oskavad tõlgendad kujundeid, aitavad teadlikult olla noortega partnerluses, toetavad nende õpiprotsesse ning annavad aega. Muutused ei ole kiired ega pea käima valmistsüklite järgi.

Töötubades kogutud sõnumid kaasatakse Porto Santo Harta lisasse, mis 2025. aasta alguses edastatakse Euroopa Liidu Nõukogule. Porto Santo harta ja selle koostamise protsessiga saab lähemalt tutvuda harta veebilehel: https://portosantocharter.eu/the-charter/. 

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.

Print Friendly, PDF & Email