fbpx

Osalusmeetod kui noorsootöine dialoog

Lianne Teder, Tallinna Ülikooli noorsootöö nooremlektor

15. mai 2024

Lianne Teder

Kaasamine on muutunud demokraatliku juhtimise põhiosaks. Ometi seisavad otsustajad paratamatuse ees, et pakutud traditsioonilistel ja üsna formaliseeritud viisidel avaldab arvamust vaid vähene hulk (sageli väljakujunenud (äärmuslike) vaadetega) ametkondliku keelepruugi omandanud kodanikke. Kuna noored ei ole oma elukogemuse tõttu veel ametkondlikult viimistletud teksti töötlemisega kohanenud, ei ole nende hääl (ka neid puudutavates) otsustes kõlamas.

Portugal tegi pöördelise katse, kui kaasas 2021. aastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames partnerina Portugali Kunsti Projekti, kelle juhtimisel pakuti Porto Santo harta kujul välja osalusmeetod kultuuri, hariduse ja kultuurhariduse seisukohtade edastamiseks Euroopa otsustajatele. Kaasamine ja uute meetodite juurutamine vajab aega, nagu sotsiaalne innovatsioon ikka. Nii jõuti 2024. aastal pärast meetodi katsetamist etappi, kus koolitati välja vähemalt kaheksa Euroopa riikidest pärit juhendajat, et noorte temaatilisi arvamusi koguda ning koostatud hartat otsustajatele edastamiseks täiendada.

Osalusmudel „Räägi otsustajatele“ on Portugali Riikliku Kunstiplaani omand. Meetodi täpse kirjeldusega tutvumiseks tuleb nendelt luba saada, ent siinses kirjutises on tutvustatud Eesti kogemust meetodi kasutamisel. Kultuuriministeeriumi kutsel läbisid koolituse ja viisid 2024. aasta kevadel läbi kolm noorte kaasamise töötuba Tallinna Ülikooli noorsootöö tudengid Anne-Liisi Laaneste, Helena Gulbis, Kuldar Adel ja Kirsika Ilmjärv ning õpetaja Lianne Teder.

Meetod algab enesesse vaatamisest, mille juurde tullakse pidevalt tagasi: osalejad mõtestavad enda jaoks lahti kultuuri tähenduse ja paigutavad oma kultuurilise kogemuse teistega võrreldavasse konteksti (määratledes oma esmase kultuurikogemuse vahendaja, kelle kaudu kogemusest osa saadi, näiteks perekond, kolleeg, kool, noortevahetus, samuti enda rolli kogemuses). Oma kogemuse mõtestamise ja teistega arutelu kaudu saab tunnustatud konstruktiivse lähenemise järgi toimuda õppimine. Paljude osalejate tagasisidest selgus, et töötoa käigus õpitigi iseennast paremini tundma ning mõisteti kultuuri tähendust ja mitmekesiseid tõlgendamisvõimalusi. Kõiges selles on põhiroll oma keha ja tajude kasutamisel. Meetodi järgi tähendas see peale kirjutamise ka sobiva kujukese või vormi valimist oma arusaama kirjeldamiseks, füüsilist liikumist ja oma kogemuse põhjal etteantud skaalale paigutumist (enesehinnang skaalal 1–10: kui tähenduslik ja muutust loov kultuurikogemus oli) ning tunnuste järgi (vahendaja, roll) teiste kogemustega suhestumist. Kultuuri mõtestamisel nimetasid noored nii oma riigi ja rahvuse traditsioone kui ka laiemalt eluolulisi kombeid ja harjumusi alates koduloomadest ja hommikusöögitavadest ning lõpetades moe ja tervituskommetega. Kultuurikogemust seostasid paljud noored erinevate programmide raames saadud osaluskogemusega teistest riikidest ja kultuuridest.

Ühiste seisukohtade kujundamist alustati ühisosa loomisest laiemalt kultuuri mõtestades ja seda väikestes rühmades visuaalide loomise, etteantud vahenditest käelise tegevuse kaudu. Rühmades toimunud arutelu fikseeriti pildi või kujundina ning seda tutvustati järgemööda teistele osalejatele. Ühiste sõnumite kujundamiseks paluti osalejatel tutvuda Porto Santo hartas esitatud põhiseisukohtadega. Paraku olid need inglise keeles keeruliselt sõnastatud ning jäid ka eesti keelde tõlgituna liiga kõike öelda püüdvaks ja raskesti mõistetavaks. Osalejad said lausete koostajatega distantsilt diskuteerida – lugedes hartasse kirja pandud lause ning pannes iga lause juurde kirja neid enim puudutavad teemad. Näiteks leiti, et erinevate kultuuride tundmine aitab kaasa enesemääratlusele, mõista ennast oma kultuuris ja teiste kultuuride kontekstis. Samuti leiti, et noortel peab olema võimalus saada osa aktiivsest kultuurharidusest, neil peab olema võimalus selle sisus ja vormis kaasa rääkida, kogeda ja kogetut mõtestada.

Kogu töötuba kulmineerus väikestes rühmades otsustajatele sõnumite koostamisega. Osalejatel oli vaba voli valida viis, kuidas oma sõnumit väljendada. Üldiselt valiti selleks sõnaline ja kirjalik vorm ning valminud tekst loeti kõigile ette. Pisut segadust tekitasid nii-öelda anonüümsed otsustajad, kellele on sõnum mõeldud. Selgitused võimalikest Euroopa rahastuse määrajatest aitasid osalejatel oma sõnumeid paremini suunitleda. Osalejad rõhutasid, et kultuurharidus peaks olema noortele kättesaadav kohustusliku koolihariduse kaudu viisil, mis võimaldab noortel teha teadlikke valikuid kultuuri tarbimisel. Otsustajad peavad leidma viisid, kuidas noorte häält kuulda ja seda teiste elanikkonnagruppidega võrdselt arvestada. Kultuurharidus on põhivajadus, mis peab olema igale kodanikule kättesaadav, et toetada tema enesemääratlust, oma kultuuri säilitamist ja tutvustamist ning teiste kultuuridega tutvumist, et suurendada sallivust ühiskonnas.

Julgus valida kaasamisviise, mis ei ole traditsioonilised, vajab mõnikord kaasteelisi ja partnereid, kes oskavad tõlgendad kujundeid, aitavad teadlikult olla noortega partnerlussuhetes, toetavad nende õpiprotsesse ning annavad aega. Muutused ei ole kiired ega pea käima (volikogude, saadikute, nõukogu liikmete vms) valimistsüklite järgi.
Töötubades kogutud sõnumid kaasatakse Porto Santo harta lisasse, mis edastatakse 2025. aasta alguses Euroopa Liidu Nõukogule. Porto Santo harta ja selle koostamisega saab lähemalt tutvuda harta veebilehel.

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.

Print Friendly, PDF & Email

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga