Sõda ja rahu: tasakaal minu sees ja minust väljaspool

Sõda ja rahu on väga võimsa sisuga mõisted, mis kajastuvad nii meie sisemuses kui ka välismaailmas. Kuidas saavutada tasakaal ja leida rahu nii enda sees kui ka enda ümber? Uurime, kuidas saame mõista ja lahendada konflikte nii sisemisel kui ka välimisel tasandil, iseseisvalt ja koos noortega.

Sõda minu sees: sisemine rahu on midagi, mida igaüks meist soovib saavutada, kuid sageli takistavad seda erinevad sisekonfliktid. Allpool on nende kohta mõni näide.

1. Mõtete sõda: sisekonfliktid võivad sageli alguse saada meie enda mõtetest. Kui meie mõtted on kaoses ja täis negatiivsust, võib see põhjustada sisemist rahu puudumist. Näiteks olukord, kus kaks mõtet omavahel võitlevad, nagu „Ma suudan seda teha“ ja „Kas ma olen piisavalt hea?“.

Tähelepanu ja teadlikkuse harjutused aitavad leida tasakaalu ja rahu meie mõtetes. Abiks võib olla kolmeminutiline hingamisruumi harjutus või HETKe harjutus. Noori tasub harjutuste tegemisse julgelt kaasata ja neile harjutust tutvustada näiteks nii: „Mul on üks hea harjutus, mis on paljusid noori aidanud, ehk sobib see sinulegi, teeme koos.“

Kolmeminutilised hingamisruumi harjutused ja HETKe harjutus

Harjutus koolitaja Malle Rajangu juhendamisel.

Harjutus näitleja Tambet Tuisu juhendamisel.

HETKe harjutus näitleja Indrek Ojari juhendamisel.

Toon veel ühe lühikese näite. Olin mõned aastad tagasi depressiooniga kodus ja liitunud kaheksanädalase Vaikuseminutite teadveloleku kursusega, kui mu poeg ühel hommikul küsis: „Ema, kas oled oma harjutused ära teinud?“ Ma tajusin, et lapsed panid pärast nii lühikest aega tähele, et ema tegi harjutusi ja nendel oli minu edasistele tegevustele rahustav mõju. Tähtis on ka eeskujuks olemine: mina teen harjutust, võtan pausi ning lapsed näevad, kuulevad ja saavad sellest osa. Veel olulisem on minu rahunemise ja tasakaalustumise mõju, sest see ulatub kogu pereni.

2. Emotsionaalne lahing: sageli võitleme ka oma emotsioonidega, olgu nendeks siis hirm, viha või kurbus. Aga meid võivad segada ja meie sisemise rahu leidmist takistada ka ülevoolavad positiivsed emotsioonid.

Võime end enne olulist eksamit või kontrolltööd tunda närvilisena ja hirmul. Neid emotsioone tunnistades ja aktsepteerides saab hakata nendega tervislikult toime tulema. Ka siis tasub võtta paus ja teha väike teadveloleku harjutus.

Kohalolupaus

Harjutus koolitaja Malle Rajangu juhendamisel.

Harjutus näitleja Mirtel Pohla juhendamisel.

Kuna mõtted kujundavad meie tundeid ja reaktsioone, on ka mõtted osa emotsionaalsest lahingust. Minu ahhaa-moment seoses emotsioonidega tuli kord raamatut lugedes. Olin depressiooniga kodusele ravile jäänud ja minus olid tekkinud suured süümepiinad, et olen tööalaselt kõiki teisi alt vedanud. See tunne oli täiesti talumatu ning laastas mind, eriti mõte, et olen läbi kukkunud. Mis teised minust nii arvavad? Kuid ühtäkki tabas mind raamatut lugedes ja olukorda peegeldades arusaamine, et minu peas olev mõte ei ole absoluutne tõde, ning see teadmine lahendas väga paljud konfliktid minu sees. Ehk siis – mõtted ei ole faktid, neid ei pea nii tõsiselt võtma.

Praegu sellele raskele ajale tagasi vaadates mõistan, et minu tervis ongi kõige tähtsam ja õpetusel, et hapnikumask tuleb esimesena pähe panna endale, on tõepõhi all. Saan teisi aidata ainult siis, kui olen kõigepealt aidanud iseennast.

Lugemissoovitused mõtete peegeldamiseks.

3. Enesehinnangu lahing: madal enesehinnang võib olla nagu meie sisemuses toimuv sõda, mis hävitab enesekindluse ja rahu.

Kas oled tundnud, et ei sobi gruppi või seltskonda, kuhu soovid kuuluda, sest pole piisavalt tark, ilus või osav? Enesearmastus ja -hool on minu arvates sisemise rahu leidmisel kõige tähtsamad. Enese avastamine algab sageli aga sellest, et võtan aja enda jaoks ja panen tähele, mis minu sees päriselt toimub. Ka enese tunnetamisest ning enda suhete, huvide ja soovide uurimisest. End avastades kasvab eneseusk ja ühel hetkel saad julguse suurenemise üle rõõmustada. Kui see teema sind sügavamalt kõnetab, soovitan uurida, mida tähendab enesekaastunne.

Lugemissoovitused sel teemal on märksõna „heasoovlikkus“ all.

Harjutus koolitaja ja psühholoog Helena Väljastelt.

Rahu minu sees: sisemise rahu leidmine on võimalik, kui õpime lahendama konflikte ja loome teadlikult harmooniat iseendas.

Mõnikord mõtleb pea välja midagi, mida on vaja teha. See võib olla seotud ühiskonna normide täitmisega, sooviga teha kõike õigesti. Süda tahab samal ajal aga hoopis midagi muud – see tähendab, et mina kui isiksus teeksin sootuks teistmoodi. Minu jaoks on see mõistuse ja südamesoovide dilemma. Kui need kaks sulanduvad ning pea ja süda teevad päriselt koostööd, on tulemuseks rahu minu sees.

Toon näite. On vaja täita üks ülesanne, ükskõik kas see on seotud töö, kooli või mõne muu asjaga. Esialgu tundub, et see nõuab suurt pingutust, ja lükkan selle viimasele minutile. Edasi lükkamise tõttu trummeldab peas pidevalt: „On vaja ära teha!“ Enda sees kulutan (just nimelt, ma ju ise valin, et kulutan!) kogu aeg sellele energiat. Kui ma sellisel juhul taipan, et targem on see koolitükk või töö kohe ära teha, ning selle kohe ka ära teen, siis on minu sees rahu. Siis on see tehtud. Kui teen ülesande ära ega lükka seda edasi, siis see energia jääb mulle alles ja ma saan seda kasutada teadlikult muudele tegevustele. Näiteks võin ennast premeerida mulle rõõmu pakkuva tegevusega või võtta ette järgmise tegemata ülesande, sest eelmise tegemine tekitas nii hea tunde, isegi kui see nõudis pingutust, pani südame tugevamalt põksuma ja käed värisema. Küsimus on selles, et minu enda kui terviku jaoks tuleb teadlikult leida olukord, kus võidavad nii pea kui ka süda.

1. Teadlikkuse praktiseerimine aitab meil meie mõtteid ja emotsioone mõista ja juhtida.

Olen teinud kooliõpilastega tunni alguses teadveloleku harjutusi. Näiteks harjutust koolitaja Malle Rajangu juhendamisel.

Piisab kolmest minutist, et tuua mõtted praegusesse hetke, iseendasse, ja edasisele keskendumine on tunduvalt tõhusam. Samuti soovitan lühikese pausi teha keset rasket või ülirõõmsat päeva, et keskenduda hingamisele ja lõdvestuda. See on imelihtne: sule silmad, ole omaette ja kuula näiteks Vaikuseminutite äpist (saad selle tasuta alla laadida Google Playst) üht lühiharjutust. Lühikesed harjutused sobivad kõikidele, ka pisematele.

Iseendaga ja iseendas olemine ongi väga pisike, aga väga tähtis kasvamise koht igas päevas. Mõtlen kasvamise koha all seda, et annan endale iga päev võimaluse saada paremaks, jõuda lähemale iseendale ja oma vajadustele. Pause on vaja teha, et võtta aeg enda mõistmiseks ja tasakaalustamiseks ning tunnetamiseks, mida on üldse oluline teha ja kuidas seda teha. Teadlikud ja toetavad tegevused aitavad luua sisemist rahu ja tasakaalu.

Jagan veel ühte väga toetavat meetodit, mida ka ise kasutan. Pane paberile või telefoni kirja nimekiri sind toetavatest tegevustest, sellistest, mis sind mitte kuidagi ei kahjusta. Kui on raske hetk, võta nimekirjast üks tegevus ja hakka seda tegema. Teadlikult, et ennast keerulisest punktist välja tuua. Minu kolm lemmikut on metsas jalutamine (märka, kuula linnulaulu), raamatu lugemine, jooga tegemine. Kui tegevust pole võimalik teha, lisa nimekirja Vaikuseminutite äpist linnulaulu kuulamine.

2. Emotsionaalne intelligentsus võimaldab meil mõista ja hallata emotsioone tervislikul viisil.

Näiteks olukord, kus suudad mõista sõbra või lähedase viha allikat ja teda selles toetada. Õppides olukorras, kus sõbral on keeruline tunnetega toime tulla, tundma enda emotsioone ja nende allikaid, jõuad lähemale ka enda emotsioonide ja nende allikate mõistmisele ning seega ka eneses rahu loomisele. Kaasa aitavad teadlikud valikud, refleksioon, praktilised harjutused ja kindlasti empaatia praktiseerimine. Üks soovitus empaatia praktiseerimiseks: proovi kuulata tähelepanelikult teise inimese juttu ja kujutada samal ajal ette ka tema emotsioone. Kuidas ta end tunneb?

Noori saab toetada samade põhimõtete abil. Julgustage neidki oma tundeid tunnetama, nende allikaid mõistma ja ka teiste tundeid tabama. Selle aluseks on refleksioonioskuseid. Refleksiooni saab noortele õpetada teadveloleku harjutuste kaudu, näiteks mõtete ja tunnete vaatlemine ilma nendega kaasa minemata. Samuti aitab kirjutamine. Julgusta noori pidama päevikut, kuhu nad saavad regulaarselt kirjutada üles oma mõtted, tunded ja kogemused ning seejärel neid analüüsida. Vaikuseminutite praktiliste harjutuste tegemisega saab luua rahuliku keskkonna, kus noortel on võimalik oma emotsioonidega tegeleda ja neid paremini mõista.

3. Enesehool on oluline osa sisemise rahu saavutamisel.

Rutiin võib aidata luua stabiilsust ja struktuuri igapäevaelus ning seega rohkem turvatunnet, paremat enesetunnet ja keskendumisvõimet. Rutiinist võib saada iga päeva alus. Selleks planeeri sind toetavad tegevused oma päeva sisse. Olgu selleks siis teadveloleku harjutused, regulaarne treening, tervislik toitumine või lugemine/kuulamine. Ära unusta oma rutiini lisada ka kohustusteta olemise aega. Just regulaarne praktika toetab teadveloleku oskuste põhjalikumat harjutamist ja selgeks saamist, seeläbi tugevneb aga vaimne tervis rohkem kui üksikute ebaregulaarsete tegevuste kaudu.

Kas oled kunagi proovinud mitte millegi tegemist? Joogas oleme alustanud ühe minuti harjutusest, mis näeb välja nii: leia endale mugav asend, kus saad täielikult lõdvestada kõik kehaosad, soovitan pikali asendit (jalad sirgelt või põlved püsti, vali ise). Seejärel koonda tähelepanu hingamisele ja tunneta, kuidas õhk voolab sinu sisse ja sinust välja (6–10 hingamist). Pärast seda lase tähelepanu hingamiselt vabaks ja luba endal lihtsalt olla, lõtvu teadlikult. Jah, peas hakkavad ketrama mõtted, see on normaalne. Saada mõtted ära näiteks nii: kujuta ette, et oled bussipeatuses, tuleb buss, avab uksed, tõsta kõik mõtted bussi, buss paneb uksed kinni ja sõidab koos mõtetega ära. Kui märkad, et on tulnud uued mõtted, siis luba bussil uuesti tulla ja saada needki mõtted ära. Korda seda tegevust nii palju, kui vaja. Ühel päeval hakkab seda harjutust tehes mõtteid vähemaks jääma.

Praktilised harjutused toimivad väga hästi, aga ainult siis, kui neid teha järjepidevalt. Ainult mõttest, et hakkan harjutusi tegema, pole tolku. Mida rohkem praktiseerida, seda mõjusamad need on ja seda suurem on kasu sinule endale.

Teadlik mõtete juhtimine on enesehoole väga tähtis osa. Enesehool aitab meil hoida tasakaalu ja sisemist rahu. Näiteks võid oma päeva alustada ja lõpetada lihtsa hingamise jälgimisega voodis olles. Saad harjutuse tegemisel juhinduda äpist või kui seda pole käepärast, siis jälgi järgmisi juhiseid: sisse hingates tood endasse elujõudu ja kergust, välja hingates lubad kõigel üleliigsel ära minna.

See harjutus tundub lühike ja lihtne, aga kui vaadata selle sisu, siis sisse hingamine toob tõesti eluenergiat, kuna ilma hingamiseta me sureme. Samuti pole võimalik elada ilma välja hingamiseta, sest kuidas me muidu saame uuesti sisse hingata. Välja hingamisega lubame kõigel üleliigsel minna, isegi kui me täpselt ei tea, mis see üleliigne hetkel on. Hingamine on meiega kõikjal kaasas, seetõttu saab hingamispause vajaduse korral teha kogu päeva vältel.

Sõda ja rahu väljaspool

Peale sisemise rahu on oluline leida rahu ja harmooniat ka meid ümbritsevas maailmas.

1. Konfliktide lahendamine on oluline osa rahu saavutamisest meie välises maailmas. Olgu need konfliktid sõprade, pereliikmete või kolleegidega, oluline on neid mitte vältida ning leida rahumeelne ja konstruktiivne lahendus.

Näiteks vaidled sõbraga ja otsid rahulikult ühiseid lahendusi. Võtadki eesmärgiks, et protsess on rahumeelne, võimaluse korral jaga seda kavatsust ka sõbraga, et saaksite üksteist rajale tagasi aidata. Alati pole see ühiselt muidugi võimalik.

2. Kaastunne ja empaatia aitavad meil luua ühendusi teiste inimestega ning rahu meie ümber.

Näiteks proovi olla mõistev, kui sõber jagab sinuga muret või raskust. Rahu loomiseks ja hoidmiseks on oluline mõista teiste inimeste vaatepunkte ja tundeid ning suhelda nendega lugupidavalt ja mõistvalt. Võib olla väga toetav, kui lihtsalt teadlikult kuulata ning mitte anda nõu, soovitusi või jagada kogemusi.

Samal ajal saab eksisteerida ka kaks või enam arvamust, see ei tee ühte teisest paremaks ega halvemaks. Sõbra või sinu arvamus ei pea jääma peale. Kui oled sõbraga eriarvamusel, siis arutades saate mõista detailide erinevust ja erinevuse põhjuseid. Sellepärast ei ole vaja minna tülli, vaid saab näiteks öelda: „Mulle sobib, et meie arvamused ei kattu.“

Noortel on palju tuliseid teemasid, näiteks kool ja õppimine, sotsiaalsed suhtes, samuti keskkonna- ja maailmamured, sealhulgas Venemaa sõda Ukraina vastu, lisaks tulevikuplaanid. Sellises olukorras võiksid noored omavahel arutleda ja kuulata teineteise seisukohti avatud meelega. Tähtis on meeles pidada, et erinevad arvamused tulenevad sageli erinevatest kogemustest, taustast ja teadmistest. Selle asemel et püüda veenda teist oma seisukohaga nõustuma, võiks keskenduda teise mõistmisele, muu hulgas tema tunnete mõistmisele ja ette kujutamisele ehk empaatiale. Kuulates teiste arvamusi ning püüdes nende mõttekäiku ja tunnetust mõista, saavad noored teineteise erinevatest seisukohtadest paremini aru. Samuti võiks julgustada noori otsima ühist arusaama ja võimalusi, kuidas erinevaid seisukohti rahumeelselt arutada ja lahendusi leida. Oluline on säilitada avatus ja austus teiste vastu, isegi kui ollakse eriarvamusel.

Minu meelest võiks meie ühiskonnas, koolides ja kodudes mõistmisele palju rohkem tähelepanu pöörata. Noorte inimeste vaatepunktide mõistmine aitab noorsootöötajatel luua toetavamaid ja kaasavamaid keskkondi, kus noored tunnevad, et nendega arvestatakse ja neid mõistetakse.

3. Positiivne mõju ümbruskonnale aitab luua rahu ja harmooniat meie välises maailmas.

Toon ühe näite. Sinu tutvusringkonnas on kindlasti keegi, kes reageerib olukordadele väga emotsionaalselt, võib-olla isegi ründavalt. Kujutle ühte olukorda, kus ta on tulnud, et oma pahameelt või rahulolematust sinu peal välja elada. Kui ta ütleb sõnadega välja kõik, mis tal öelda on, ja võib-olla lisab veel midagi, siis sina paned seda kõike tähele, koondad tähelepanu sõnadele, mida ta ütleb, ja sellele, kuidas ta seda teeb, aga valid mitte reageerida ja emotsioonidega mitte kaasa minna. Kui tavaliselt ehk lähed emotsioonidega kaasa, muutud ka ise emotsionaalseks, hakkad vastu ütlema ja ennast või teisi kaitsma, siis tea, et sa ei pea seda tegema, sa saad valida. Ma soovitangi teadlikult valida jälgimise. Kuula aktiivselt, mis tal päriselt öelda on. Kui olukord on kriitiline ja tema sõnu pole võimalik jälgida, siis saad näiteks viia tähelepanu oma hingamisele. See on sul alati ja igal pool kaasas, kasuta seda teadlikult tähelepanu suunamise tehnikana. Mis saab edasi, kui sa ei reageeri? Tekib paus, see on uus muster, uus olukord, mille oled ise loonud. See on suurepärane hetk, milles olla ja mida taibata. Sa ei pea teise inimese reaktsiooniga kaasa minema! Saad valida!

Tihti avastad alles pärast, et ma oleksin võinud teatud olukorras juba jälgimise ja mitte reageerimise tehnikat kasutada. Ole enda suhtes hinnangute vaba. Ka see on õppeprotsess, kui mõte liigub uue tehnika kasutamisele iga korraga lähemale ja ühel päeval oled valmis seda argiolukordades kasutama. Õppeprotsessi kiirendamiseks võid selle situatsiooni mõttes läbi mängida, veel parem, paberile kirjutada. Kui õpid kogu tähelepanu käsilolevale tegevusele koondama ja end vajaduse korral tasakaalustama, suureneb võimekus teha teadlikke ja heasoovlikke valikuid ka keerulistes olukordades. Nii on näidanud paljud uuringud, mille kohaselt väheneb teadvelolekut rakendades stress, konfliktid, läbipõlemise risk, depressiivsus ja ärevus ning heaolu, õnnetunne ja keskendumisvõime suurenevad.

Lõpetuseks

Sõda ja rahu on lahutamatu osa meie elust, olenemata sellest, kui vana oled, mis koolis õpid, mis tööd teed või mida hommikuks sööd. Oluline on õppida lahendama konflikte nii meie enda sees kui ka meie ümber, et kasvatada tasakaalu ja rahu nii sisemisel kui ka välisel tasandil. Kui me suudame leida rahu enda sees, hakkab iseeneslikult toimima rahu ja harmoonia loomine ka meid ümbritsevas maailmas.

Vaikuseminutite noortekursust OMA on võimalik tellida kooli õppeprogrammi osana, huviringina või laagrina, kirjutades aadressil koolitused@vaikuseminutid.ee. (https://vaikuseminutid.ee/vaikuseminutite-noortekursus-koolidele/)

• Sissejuhatus
• Uita Rahus ringi!, Merit Karise 
• Rahuharidus noorsootöös – see pole raketiteadus, Heili Griffith 
• Rahuloome ja rahuharidus noortevaldkonnas: 20 aastat kooskõla loomist noorte heaks, Maria Žuravljova
• Pagulastaustaga noored Eestis: kuidas toetada ebatavalisse olukorda sattunud tavalist noort?, Laura Ombler ja Mirjam Rennit 
• Muukeelsete noorte keeleõppe väljakutsed ja võimalused huvikoolis, Kaarin Aamer
  • kommentaarid Hanna Anett Peiel, Kati Leete, Pille Maffucci
• Vandenõuteooriad ja noored, Oksana Belova-Dalton
  • kommentaar Maili Pilt
• Noori maailmamuutjaid vaevab mure nende tuleviku pärast, Laura Tombach 
• Alahinnatud empaatia kui rahumeelse kestliku ühiskonna asendamatu tööriist, Helene Uppin
• Osalusmeetod kui noorsootöine dialoog, Lianne Teder 
• Lapsepõlvetrauma – osaluse ja vabatahtlikkuse katalüsaator?, MIHUSe toimetus
  • kommentaar Silver Sternfeldt
• Laagris osalenud noored väärtustavad iseseisvust, tervislikke eluviise ja füüsilist aktiivsust, Birgit Villum
  • kommentaar Theresa Press
• Väljakutsed sõjamaterjali hindamisel sotsiaalmeedias, Jaana Davidjants 
• Sõda ja rahu: tasakaal minu sees ja minust väljaspool, Kirli Talving

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.