Noorsootöö käsikäes hinnanguvaba mõtteviisi ja kriitilise mõtlemisega

Kriitiline mõtlemine on selliste küsimuste küsimine, mis aitavad hinnata väidete ja argumentide tähtsust ning tähendust. Tänu sellele oskame vahet teha faktil ja kallutatud arvamusel ning hinnata, kas teksti autor on üldse pädev sõna võtma.

Kuna tänapäeva infoühiskonnas võib igaüks sõna võtta ja tihti puudub filter, mis kontrolliks esitatud faktide tõesust, on kriitilise mõtlemise oskus eriti oluline, et manipuleerivad võtted ära tunda ning iseseisvaid otsuseid langetada. Üha suurem murekoht on ka sotsiaalmeedia levikust tingitud filtrimullid, mis suurendavad ühiskonna killustatust. See tähendab, et meie maailmapilt kitseneb, kuna näeme internetis vaid sellist sisu, millega oleme juba tuttavad, ning kuuleme vaid selliseid arvamusi, millega juba nõustume.

Vajame kriitilist mõtlemist, sest inimesed pole kuigi ratsionaalsed mõtlejad. Näiteks lükkame mõnikord või suisa sageli kohustusi edasi ja ostame impulsiivselt asju, mida me tegelikult ei vaja. Lisaks on ühiskonna killustatus suurenemas ning kriitiline mõtlemine soosib just koostööd ja põhjendatud otsuste langetamist. Ehk hinnanguvabamat mõtteviisi. Nimelt on need kaks – kriitiline mõtlemine ja hinnanguvaba mõtteviis – omavahel tihedalt seotud. Kriitikameeleta annavad inimesed üksteisele eelarvamuslikke hinnanguid, mis ei pruugi üldse tõele vastata.

Siinkohal tuleb aga mängu noorsootöötaja, kes saab oma teadmiste, oskuste ja toega aidata noortel selles infokülluse virvarris hakkama saada ning anda edasi avatust, analüütilisust ja skeptilisust, mis just kriitilist ning hinnanguvabamat mõtlemist soosivad. Algust saab näiteks teha noorega järgmist lühijuttu jagades.

24aastane noormees vaatas rongiaknast välja ja hõikas oma isale: „Vaata! Puud jäävad meie selja taha!“

Isa naeratas, ent noorpaar tema kõrval vaatas 24aastase lapsikut käitumist haletsusega.

„Vaata, isa, pilved jooksevad meiega võidu!“ hüüdis poeg uuesti.

Nii ei suutnud paar end enam tagasi hoida ja küsis mehelt, miks ta oma poega küll hea arsti juurde ei vii.

Selle peale vastas vana mees õndsalt: „Me just tulime arsti juurest. Mu poeg sündis pimedana. Täna sai temast nägija.“

Meil kõigil on maailma ja inimeste kohta teatud eelarvamused. Olgu need siis alateadlikud või teadlikud. Hinnangute andmisel on suur roll meie päritolul, kultuuriruumil ja isiklikel kogemustel. Samuti filmidel, raadiol, raamatutel ja ajakirjandusel, mis paratamatult stereotüüpe loovad ning ühiskonnagruppe ühekülgselt portreteerivad. Sellist sisu tarbides tekivadki meis teatud eeldused, mille kohaselt on pahatihti mingi rühma kõik liikmed eranditult ja alati ühesugused. Nii peab ju 24aastasel noormehel, kes puid ja pilvi nähes nagu väike laps kilkab, mõistusega midagi valesti olema.

Alateadlikud eelarvamused

Meie alateadvus hindab millisekundite jooksul uusi inimesi, kategoriseerides neid rassi-rahvuse, soo-perekonnaelu, kultuuri-ajaloo, religiooni, sotsiaalse klassi, vanuse ja muude tunnuste põhjal. Anname kiiresti hinnanguid selle kohta, kas teine inimene on meiega sarnane ja kuulub meiega ühte rühma või mitte. Ja seda kõike endale teadmatagi.

Visualiseerime. Kujuta ette, et lähed reisile. Lennukile astudes tervitab sind piloot. Jõudnud sihtkohta, astud kohalikku restorani, kus naudid imemaitsvat toitu. Kõrvallauas tähistab õnnelik paar oma pulma-aastapäeva. Järgmisel hommikul lähed maailma suurimale tehnoloogiakonverentsile, kus astub üles aasta parima tehnoloogia idufirma tegevjuht.

Kas sinu kujutluses oli lennukipiloot tumedanahaline? Kas restorani kõrvallauas tähistasid pulma-aastapäeva kaks meest? Aga tehnoloogiakonverentsil esinev tegevjuht oli naisterahvas?

Kui Valerie Alexander oma TEDx Talksi kõnes publikule sarnast visualiseerimise harjutust tegi, tõdes ta, et meie aju ongi üles ehitatud looma kujutlusi sellest, mis on meile juba tuttav. Kõik uus on ebamugav ja tekitab stressi, et inimene oleks vajaduse korral valmis kas võitlema või põgenema. Nii on see terve inimajaloo jooksul olnud ning tänu sellele jäime liigina ka ellu. Selleks, et aidata aga ühiskonnal kriitilise mõtlemise ja hinnanguvabama mõtteviisi suunitlusega edasi liikuda, peame julgustama inimesi enne tähtsate otsuste langetamist rohkem kaaluma ning seadma kultuurilisi stereotüüpe kahtluse alla. Samuti muutma ebatavalise tavaliseks ja normaalseks.

Selleks saab noorsootöötaja iseseisvalt või koos noorega teha järgnevat kolme harjutust.

1. Kujuta sündmusi ette veel enne, kui sa nende keskel oled, ja muuda pähe tulnud kujutluspilte. Nii hoiad end erinevatele võimalustele avatud. Näiteks võib olla günekoloog, kelle vastuvõtule lähed, hoopis mees ja su auto remondib töökojas ära naine.

2. Puutudes kokku kellegi teistsugusega, küsi endalt, kas sa käituksid samamoodi, kui su vastas olev inimene näeks sinuga samasugune välja; aga kui ei näeks?

3. Puutu ise – ja kaasa oma lähedasi – teadlikult kokku sellega, mis on praegu ebatavaline, ent ei pea seda tegelikult olema. Näiteks: meil on kaks põlvkonda, kes nägid esimest korda USA presidenti ja ta oli tumedanahaline, tehes selle ka tavapäraseks.

Samuti tasuks noorsootöötajal ära kasutada fakti, et noored veedavad suure osa ajast sotsiaalmeedias, ning juhtida neid vaatama näiteks YouTube’i videoid, mis ebatavalist ja justkui võimatut ümber lükkavad. Siin ka mõned väärt nimed, mida YouTube’ist otsida ning mille sisu aitab elu uute nurkade alt näha.

1. GoalCast
2. TEDx Talks
3. Thoraya Maronesy

Visualiseerime uuesti. Kujuta ette, et istud kooli programmeerimise tunnis ja õppejõud siseneb loenguruumi. Kujuta ette, et näed Facebookis postitust sõbralt, kes õnnitleb just lapse adopteerinud paari. Kujuta ette, et taksojuht viib naise haiglasse, kus ämmaemand võtab tema sünnituse vastu. Kas vähemalt üks kujutluspilt neist erines enne tehtud harjutuse vastusega? Jah? Nii juba läheb!

Teadlikud eelarvamused

Teadlikud eelarvamused on hoiakud ja uskumused mõne inimese või rühma kohta, nagu rassism, seksism või muu, millest inimene on ise teadlik.

Kuidas aga meelevaldsete hinnangute andmisest hoiduda? Selleks saab noorsootöötaja noortele edasi anda ja selgitada ning ka ise noortega suheldes silmas pidada järgnevat kaheksat mõtet. On ju kõige parem õpetada, kui oled esmalt iseenda käitumisega eeskujuks ja inspiratsiooniks.

1. Kaalu võimalust, et inimest, keda hukka mõistad, võib kodu uksest sisse astudes oodata arved, mida ta maksta ei suuda, tühi külmkapp, külm kodu, väga haige lähedane, füüsiline- või seksuaalne vägivald. Sa ei tea iial, mida teine inimene peab iga päev endaga kaasas kandma või mida läbi elama. Püüa olla kõigi vastu hea või vähemalt neutraalne.

2. Inimesel, kes on iseendaga rahul, pole vaja teist inimest maha teha ega halvasti tundma panna. Püüa seda teiste inimeste juures märgata. Ja kui leiad iseennast olukorrast, kus annad ebaadekvaatseid hinnanguid, mõtle, kas see võib olla tingitud sellest, et oled ise ebakindel, eksinud või haiget saanud ning peegeldad seda endast välja.

3. Kas sina tead, miks sa elus oled või mis su olemasolu eesmärk on? Täie kindlusega ei tea seda mitte keegi ja me kõik üritame katse-eksitusmeetodil läbi elu minna. Nii hästi, kui parasjagu oskame. Ja kuna kõigil on niigi keeruline, pole mõtet seda üksteise jaoks veel raskemaks teha.

4. Steve Jobs on öelnud: „Kõik sind ümbritseva, mida kutsud eluks, lõid inimesed, kes polnud targemad kui sina, ja sa saad seda muuta.“

5. Kuula teist inimest nii, nagu tal oleks sulle midagi väga tähtsat öelda. Ehk ongi ja tänu sellele võid maailma või iseenda kohta väga palju uut õppida. Isegi kui sa kõigega ei nõustu, avastad ehk, mida sa kindlasti oma ellu ei soovi või millest tahad eemale hoida. Ka see on võit.

6. Küsi endalt: „Mis siis?“ Mis siis, et klienditeenindajal tätoveeringud on? Mis siis, et väike poiss mängib nukkude ja tüdruk autodega? Mis siis, et bussijuht on naine? Mis siis, et mees teist meest armastab? Kuidas see kõik mind puudutab?

7. Väldi inimeste kohta tähtsate otsuste langetamist, kui sa oled väsinud, näljane, sul on kiire või sul pole piisavalt informatsiooni. Nii väldid ebaratsionaalseid hinnanguid.

8. Me saame maailma adekvaatselt hinnata vaid siis, kui erinevate inimeste erinevaid arvamusi ja seisukohti kuuleme. Eelarvamused piiravad sinu maailmapilti, sest panevad sind teatud inimestest hoiduma. Nii hoiad sa ennast aga eemal ka väga paljudest uutest kogemustest ja võimalustest. Astu oma mugavustsoonist välja ja räägi või kirjuta inimestega, kes on sinust erinevad.

Noored on meie tulevik ja kui me vähegi tahame, et see oleks ka hea, on tarvis aidata kaasa noorte kriitilise ja hinnanguvabama mõtlemise kujunemisele juba täna. Selleks saab noorsootöötaja kõigepealt probleemile tähelepanu juhtida ning seejärel pakkuda võimalikke lahendusi või avada erinevaid külgi, kuidas hinnanguvabamalt mõelda ja käituda.

Sisukord

• Sissejuhatus – kriitiline mõtlemine ehk noorus, elujõud ja mõtted
• Kriitiline mõtlemine ja meediapädevus noorsootöös, Aleksandra Mangus
• Aruteluringi „Kuidas tunnevad end noored COVID-19 kriisi olukorras?“ kokkuvõte, Jaan Aps
  • kommentaarid Hele-Riin Kutsar, Ingrid Lekk, Peeter Taim
• Valeuudis on nagu võltskaup, Jaanika Palm
• Miks on maakera korraga ümmargune ja lapik?, Grete Arro
• MIL – mis see on, miks see mind huvitab ja kuidas seda noortele edasi annan, Maia Klaassen
  • kommentaar Meelika Hirmo 
• Sotsiaalmeediavaba noorsootöö, Üllar Põld
  • kommentaarid Piret Laidroo, Liis Lääts, Ege Enok 
• TikTok – platvorm, mis soovib olla kasutaja parim sõber, olenemata sisust, Marget Miil
  • kommentaar Roger Tibar
• Noorsootöötaja vastutus infoajastul, Kaie Pranno
• Väitlusmeetodi kasutamine meediakirjaoskuse arendamiseks, Kristin Parts
  • kommentaar Aurelia Pärtelson
• Infouputuse mõju vaimsele tervisele, Kätlin Konstabel
• Noorsootöö käsikäes hinnanguvaba mõtteviisi ja kriitilise mõtlemisega, Mirel Laurend
• Kuidas huviharidus arendab kriitilist mõtlemist?, Signe Söömer
• Kriitiliselt mõtlev noorsootöötaja – professionaalse noorsootöö alustala, Heili Griffith
• Köielkõnd alaku?!, Maris Neeno
  • kommentaarid Ave-Liis Kivest, Catrin Ott

Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.