Avastasin hiljuti, et veedan päris palju aega TikTokis, eelmisel nädalal näiteks keskmiselt 1 tund ja 43 minutit päevas. Raske on endale õigustada, miks ma seal nii palju aega kulutan – olen ju siiski noor täiskasvanu, kellel on täiskohaga töö. Olen oma peretuttavatelt kuulnud, et ega see nende pere noorte seas ajaliselt väga palju ei erine. Samastun nende noortega – on raske öelda lahti rakendusest, mis justkui tunneks, millist sisu sa just sel hetkel vajad, pakkudes samal ajal ka meelelahutust ja uusi põnevaid fakte. TikTok on ideaalne koht, kus jõuda mõne mõtte või ideega soovitud sihtrühmani, kuid samas on see ka ideaalne koht valeinfo levitamiseks, sest rakendusel ei ole vahet, mida kasutaja vaatab – peaasi, et ta vaatab.
TikTok – kõigest uus trend?
TikTok on sotsiaalmeediaplatvorm, kuhu kasutajad saavad postitada 15–60 sekundi pikkuseid videoklippe ning neid kommenteerida, laikida või isegi neile teise videoga vastata. See on hetkel maailma kõige populaarsem mobiilirakendus, millel on ligikaudu 850 miljonit aktiivset kasutajat ja prognoositakse, et 2021. aasta lõpuks on neid kasutajaid kokku 1,2 miljardit. Paneme selle aga paremasse perspektiivi – hetkel kasutab internetti 4,6 miljardit inimest, mis tähendab, et üks viiest kasutab TikToki ja 2021. aasta lõpuks teeb seda iga neljas. Kuigi TikToki kasv võis tekkida justkui tühjast õhust, oli see noorte seas juba varem populaarne, seda lihtsalt Musical.ly nime alt. TikTok ostis oma rivaali Musical.ly ära aastal 2017 ning alates sellest on platvorm kasvanud üsna suurel kiirusel. Kõige rohkem esmakordseid allalaadimisi oli rakendusel aga 2020. aasta esimeses kvartalis, COVID-19 pandeemia alguses.
Pean tõdema, et ka mina olin üks nendest allalaadijatest, kes avas rakenduse esimest korda 2020. aasta kevadel. Kuigi olin platvormist juba varem teadlik, tundsin ma selle suhtes teatud vastumeelsust – arvasin, et see on mingi tobe rakendus, mis on lihtsalt halb koopia Vine’ist. Pärast rakenduse allalaadimist ei pidanud ma aga pettuma. Pandeemia alguses valdav hirmutunne ja teadmatus said maetud tundide alla, mille veetsin TikTokis. Milline avastusrõõm oli näha täiesti tavalisi inimesi jagamas oma muresid ja rõõme, millega sai ise samastuda, ning kui palju rõõmu pakkusid mulle naljakad videod, mida saime sõpradega omavahel jagada. See kõik tundus ideaalne, kuni ma sain aru, et olin TikTokis päevas keskmiselt 3,5 tundi ning ei suutnud enam keskenduda kirjanduse lugemisele ega oma magistritööle. Selles oli süüdi TikToki võlu, aga ka kurja juur – rakenduse soovitusalgoritm.
Maagiline soovitusalgoritm
TikTok on võimas platvorm, sest selle võlu peitub just pikaajalises kasutamises. Rakendus ei pruugi võluda kasutajat esmapilgul, vaid teeb seda järk-järgult – sellega nõustuvad ilmselt kõik, kes on rakendust vähemalt tund aega kasutanud. TikToki kõige suurem väärtus seisneb selle soovitusalgoritmis, mis jälgib kasutaja igat liigutust ja õpib selle kaudu teda tundma. Kasutades rakendust järjest rohkem, muutub ka näidatav sisu aina personaalsemaks ja täpsemaks ning kes meist ei tahaks jälgida sisu, mis on spetsiaalselt meie jaoks mõeldud?
Mis on siis TikToki saladus – kuidas see nii täpselt teab, millist videot meile järgmisena pakkuda? Seda ei saa me kahjuks ilmselt nii pea teada. Sarnaselt YouTube’iga tagab algoritm kogu nende ettevõtte edu, mistõttu ei pea nad seda jagama – see on ärisaladus. Eelmisel aastal avaldas TikTok aga blogipostituse, milles kirjeldati lühidalt mõningaid aspekte, mis mõjutavad nende soovitusalgoritmi. Postituses on kirjas, et algoritm genereerib videoid kasutaja interaktsioonide (laigid, kommentaarid, jälgitavad kontod jne), video info (pealkirjad, kasutatud helid, teemaviited) ja seadete (keel, asukoht, nutiseade) põhjal. Kuigi see on vaid jäämäe tipp algoritmi toimimisest, annab see hea ülevaate peamistest kriteeriumitest, mille alusel algoritm kasutajale järgmisi videoid valib. Kuigi personaliseeritud uudisvoog tundub nagu ideaalne lahendus, on tähtis teada, et algoritmi põhieesmärk ei ole pakkuda kasutajale tema lemmiksisu, vaid hoida teda võimalikult kaua rakenduse sees.
Tantsuvideotest vandenõuteooriateni
Kasutajal, kes veedab aga võimalikult palju aega rakenduses, hakkab üsna pea tekkima omajagu probleeme. Algoritm, mis tunneb oma kasutajat hästi, jääb talle pakkuma sisu, mis hoiab kasutaja tähelepanu. Seega kui talle meeldivad näiteks tantsuvideod, ei ole algoritmil mõtet näidata rokkmuusikavideoid, sest see võib kasutaja eemale peletada. Kui kasutajale meeldivad praegust pandeemiat ümberlükkavate teooriate videod, siis algoritm jätkab talle sarnaste videote näitamist. Sellised näited ilmestavad seda, kuidas tekib filtrimull, kus kasutaja on ainult oma personaliseeritud inforuumi sees ega näe vastanduvat sisu. Selleks, et kasutajat aga samasugused videod ära ei tüütaks, vaatab algoritm, milliseid videoid vaatavad temaga sarnased kasutajad ning pakub nende seast uusi videoid. See omakorda soodustab kõlakambrite teket, kus kasutaja näeb ainult seda sisu, mis kinnitab tema vaateid ning see omakorda suurendab tema infoväljade lõhestumist.
Ka mina jäin üks kord pikalt vaatama Hando Tõnumaa ja temaga sarnaste inimeste loodud tiktokke ning avastasin, et minu uudisvoos oli äkki väga palju erinevaid vandenõuteooriaid. See olukord näitas mulle hästi, kuidas TikTok proovis näidata mulle rohkem seda, millest ma tundusin väga huvitatud olevat, kuid algoritmile endale teadmata suunas see mind tegelikult valeinfo suunas. Kuna samasugune efekt kordub olenevalt regioonist tuhandete, kui mitte sadade tuhandete kasutajate seas, on videotele sobiv auditoorium kerge tekkima ja nende ohjamine võib osutuda keeruliseks.
Kui võtame näiteks pandeemiat ümberlükkavate teooriate videod, siis ingliskeelsete videote puhul on nende ohjamine veidi lihtsam – enamiku kasutusreegleid eiravaid videoid eemaldab tehisintellekt, mis tuvastab rikkumise tekstis, helis või pildis. Mida rohkem videoid tehisintellekt eemaldab, seda osavamaks saab see tulevaste rikkumiste osas – lihtne printsiip masinõppes. Näiteks pea kõikidel ingliskeelsetel videotel, mis räägivad COVID-19 vaktsiinist, lisab tehisintellekt väikese nupukese, kust saab lugeda lisateavet COVID-19 kohta. Seda on aga keerulisem rakendada Eestis elavate kasutajate sisule, sest meil moodustab eestikeelne sisu kogu rakenduses olevast sisust vaid käputäie. Seetõttu ei ole meil modereerivast tehisintellektist nii palju kasu ning tuginetakse pigem kasutajate manuaalsele modereerimisele. Seega seni, kuni tehnoloogia areneb, peavad eestikeelse TikToki kasutajad ise aktiivselt valeinfo vastu võitlema, seda kas videote raporteerimisega, korrektse info kommenteerimisega või ise videote loomisega.
TikTokist ei ole pääsu
TikTok on tulnud, et jääda – seda vähemalt mõneks ajaks, sest praegu ei paista silmapiiril võrdväärset platvormi, mis võiks sellega lähiajal konkureerida. Olenemata TikToki negatiivsetest külgedest, tasub selles siiski näha võimalust. Nutikatel noorsootöötajatel ei ole ilmselt kunagi olnud nii head võimalust jõuda oma soovitud sihtrühmale nii lähedale ja seda veel nii suures mahus. TikToki eestikeelsete sisuloojate hulk on hetkel nii väike, et kõik vähegi kvaliteetsemad sisuloojad suudavad leida seal kõlapinna. Minu uudisvoole satuvad pidevalt Rakvere Avatud Noortekeskuse töötajad – kuigi ma lähen neist alati kiiruga mööda, jõuavad nad sinna ikka ja jälle tagasi, sest nad jälgivad pidevalt trende ja käivad nendega kaasas. Teades, mille järgi TikTok videoid noortele soovitab, saavad noorsootöötajad jälge ajada – kui on teada, et mõni heli või challenge on hetkel trendikas, tuleb see endale võimalikult kiiresti selgeks teha ja oma sõnumiga esitada. Noorsootöötaja, näe võimalust ja ole pigem esimeste seas, kes suudab selle platvormi omaks võtta ja luua noortele vajalikku sisu!
Kommentaar
TikTok on üks maagiline platvorm, mis muutub minu hinnangul aina tähtsamaks ning millele peaksid nii ettevõtted kui ka riigiasutused juba praegu tähelepanu pöörama. Miks? Sest noored on seal! Tõsi küll, TikTokis on väga palju noori, kes reeglite järgi ei tohiks seda platvormi kasutada (alla 13-aastased), kuid teevad seda siiski. See tähendab ka seda, et Margeti esile tõstetud ohtudel võib olla oma osa nende noorte maailmavaate või minapildi kujundamisel olukorras, kus meediakriitilisus ei ole veel välja arenenud. Siinkohal ongi väga oluline mõelda sellele, kuidas noorsootöö saaks lisameetmena mõelda sisu loomise peale just TikTokis.
Olgu selleks tantsud, kokandusnipid, elu „häkid“ või piirkonna vaatamisväärsuste tutvustamine – selle kõige jaoks on TikTok ideaalne. Olles ise väga tihe TikToki kasutaja, näen, et sel platvormil on rohkem positiivseid kui negatiivseid külgi. Praegu ei ole TikTok veel nii kaugel, et sealset tegevust saaks tõhusalt monetiseerida, mistõttu näeb seal näiteks Instagramiga võrreldes vähe bränditehinguid. See aeg aga tuleb ning enne kui suurettevõtted hakkavad suunamudijatelt tellima toodete promomist, on kasulikku ja harivat sisu loovatel kasutajatel võimalus kanda kinnitada. Väärt eestikeelne sisu on praegu TikTokis defitsiitne kaup.
Soovitan nii noortekeskustel, huvikoolidel kui ka avaliku sektori asutustel leida paar inimest, kes oleksid valmis sisu tootma, ning mõelda sellele, et 10 000 – 100 000 vaatamiskorraga video on üsna lihtsalt saavutatav eesmärk, kui järjepidevat sisu toota. Kasutame seda võimalust!
Et mõista TikToki mitmekesisust, soovitan jälgida järgmisi kasutajaid: @oreo.kypsis, @midavaadata, @roosabanaanike, @hundijalavesi, @rahanetis ja @mastermiuxu. Nii saab kiiresti üsna hea ülevaate sellest, keda ja mida paljud noored Eestis jälgivad. 🙂
Sisukord
- Sissejuhatus – kriitiline mõtlemine ehk noorus, elujõud ja mõtted
- Kriitiline mõtlemine ja meediapädevus noorsootöös, Aleksandra Mangus
- Aruteluringi „Kuidas tunnevad end noored COVID-19 kriisi olukorras?“ kokkuvõte, Jaan Aps
- kommentaarid Hele-Riin Kutsar, Ingrid Lekk, Peeter Taim
- Valeuudis on nagu võltskaup, Jaanika Palm
- Miks on maakera korraga ümmargune ja lapik?, Grete Arro
- MIL – mis see on, miks see mind huvitab ja kuidas seda noortele edasi annan, Maia Klaassen
- kommentaar Meelika Hirmo
- Sotsiaalmeediavaba noorsootöö, Üllar Põld
- kommentaarid Piret Laidroo, Liis Lääts, Ege Enok
- TikTok – platvorm, mis soovib olla kasutaja parim sõber, olenemata sisust, Marget Miil
- kommentaar Roger Tibar
- Noorsootöötaja vastutus infoajastul, Kaie Pranno
- Väitlusmeetodi kasutamine meediakirjaoskuse arendamiseks, Kristin Parts
- kommentaar Aurelia Pärtelson
- Infouputuse mõju vaimsele tervisele, Kätlin Konstabel
- Noorsootöö käsikäes hinnanguvaba mõtteviisi ja kriitilise mõtlemisega, Mirel Laurend
- Kuidas huviharidus arendab kriitilist mõtlemist?, Signe Söömer
- Kriitiliselt mõtlev noorsootöötaja – professionaalse noorsootöö alustala, Heili Griffith
- Köielkõnd alaku?!, Maris Neeno
- kommentaarid Ave-Liis Kivest, Catrin Ott
Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.