Heili Griffith, Eesti Noorsootöötajate Kogu tegevjuht
Viimaste aastate ülemaailmsete sündmuste, nagu Covid-19 pandeemia ja globaalse poliitilise arengu taustal on üha tähtsamaks ja päevakajalisemaks muutunud digitaalne kirjaoskus, sealhulgas näiteks kriitiline mõtlemine, e-turvalisus ning oskus leida, selekteerida ja hinnata infot. Ka noorsootöös räägime palju noorte digipädevuste ja kriitilise analüüsi oskuste arendamisest ning näeme selles olulist rolli noorsootöötajatel, kes on muu hulgas noortele enda hoiakute ja käitumisega eeskujuks.
Noorsootöö roll noorte kriitilise mõtlemise arendamisel
Filosoof Oliver Laas ütleb, et kriitiline mõtlemine tähendab igapäevaelus argumentide ja väidete hindamist. Haridussõnastiku järgi on kriitiline mõtlemine oskus hinnata mistahes info usaldusväärsust ja teha selle alusel adekvaatseid järeldusi. Filosoofiaprofessor Harvey Siegel on aga öelnud, et hariduse ülim eesmärk või ideaal on õpilastes kriitilise mõtlemise arendamine ning et demokraatliku riigi heaks toimimiseks on vaja kodanikke, kes oskavad kriitiliselt mõelda. Mulle tundub, et see mõte võiks hästi sobida ka noorsootöösse. Räägime ju noorsootöös palju noorte võimestamisest ja nende toetamisest selliselt, et nad võiksid juba noorena teha iseseisvalt enda elu kohta kaalutletud, informeeritud ja samas teisi arvestavaid otsuseid. See aga eeldab kriitilist mõtlemist ja head analüüsioskust. Noorsootöötajat toetavad ja juhivad siinkohal mitu noortevaldkonna alusdokumenti, nagu valdkonna uue perioodi arengukava või noorsootöötaja kutse-eetika, milles rõhutatakse noorte kriitilise mõtlemise ja analüüsivõime arendamise tähtsust ja noorsootöötaja rolli selles. Näiteks noorsootöötaja kutse-eetika kohaselt pakub noorsootöötaja noortele ligipääsu infole, mille põhjal saab noor teha teadlikke valikuid. See aga tähendab, et ka noorsootöötaja ise peab oskama infot otsida, selekteerida ja seda kriitiliselt analüüsida.
Noorsootöötaja kui kriitiliselt mõtlev ja reflekteeriv professionaal
Kuigi noorsootöötajat suunavad ja toetavad mitmesugused noortevaldkonna alusdokumendid, siis usun, et ainuüksi nendest dokumentidest professionaalseks noorsootööks ei piisa. Selleks et noorsootöö oleks ühiskonnas kõrgelt hinnatud eriala, on tarvis professionaalseid, kriitiliselt mõtlevaid ja analüüsivaid noorsootöötajaid, kellel on erialane ettevalmistus ning kes lähtuvad oma töös ühistest väärtustest ja eetikast, muu hulgas valdkonna teadmuspõhisusest. Noorsootöötajal on noortele suur mõju, mistõttu lasub tal moraalne vastutus nii noorte endi kui ka lapsevanemate ja kogu ühiskonna ees laiemalt. Noortevaldkonna alusdokumendid annavad noorsootöötajale kätte teeotsa, kuid selleks, et oma tööd veelgi paremini ja professionaalsemalt teha, on eriti just praegusel digiajastul vaja info kogumise, analüüsimise ja uute teadmiste sünteesimise oskust. Samuti on oluline inimestega töötava spetsialistina lahti mõtestada isiklikud väärtused ja uskumused ning see, kuidas need suhestuvad noorsootöö kui elukutse väärtustega. Ilona-Evelyn Rannala on kirjutanud, et kuigi noorsootöö alusväärtused ei ole väga selgelt kokku lepitud, tuleb noorsootöötajatel need ise eri dokumentidest, nagu näiteks noorsootöötaja kutse-eetika, välja otsida, reflekteerida ja enda jaoks lahti mõtestada.
Kuidas siis jääda eriti just praegustes oludes professionaalseks valdkonda esindavaks noorsootöötajaks, kellest peetakse lugu ning keda lapsevanemad, noored ja koostööpartnerid, näiteks koolitöötajad, saavad usaldada? On ju endalgi kulutulena levivate vandenõuteooriate, müütide ja valeuudiste voos mõnikord keeruline eristada tõde väljamõeldisest. Teadlaste sõnul on olukorrad, mis põhjustavad inimestes ebakindlust, ängi ja kontrolli kaotamist oma elus toimuva üle, hea pinnas valeinfo levikuks – just see, mille Covid-19 pandeemia on paljude jaoks kaasa toonud. Lisaks on uuringud kinnitanud, et inimesed, kes on jäänud üksi ja eemale oma kogukonnast, leiavad sageli tunnustuse ja turvatunde vandenõuteooriates ning nendega seotud kogukondades. Kogukondades, kus keerulistele olukordadele on välja pakutud lihtsustatud lahendused ning kust leiab pidepunkti ajal, kui teadmatust ja ebakindlust on niigi palju.
Erialakogukonna roll kriitilise mõtlemise toetamisel
Mistahes info analüüsimist ja tõlgendamist mõjutavad kognitiivsed nihked (ingl cognitive biases). Meil kõigil on kalduvus eelistada ja usaldada infot, mis kinnitab meie seniseid veendumusi ja uskumusi (ingl confirmation bias), või ka kalduvus võtta omaks neid veendumusi, mis ühtivad meie elus olevate inimeste omadega (ingl bandwagon effect). Selles kontekstis leian, et noorsootöötaja kriitilise mõtlemise toetamisel ja arendamisel on kindel koht professionaalsel noorsootöötajate kogukonnal. Erialakogukond pakub noorsootöötajatele kuuluvustunnet ning võimalust koos kolleegidega kriitiliselt arutleda ja mõtestada oma töö sisu ka nendes uutes tingimustes, mis praegu valitsevad; otsida lahendusi eetilistele dilemmadele ning saada indu ja inspiratsiooni enda professionaalseks arendamiseks. Olgu nendeks arutelude teemadeks kasvõi tänapäeva ühiskonnas kriitilised teemad ja noorsootöötajate endi jaoks võimalikud sisekonfliktid, nagu kas vaktsineerida end või mitte, kas olla maskikandmise poolt või vastu ning kas isiklikul sotsiaalmeediakontol jagatu peegeldab ka minu kui noorsootöötaja väärtusi või mitte jne. Erialakogukond pakub võimaluse noorsootöötajatel arutada, millised on nende isiklikud väärtused, kuidas need suhestuvad noorsootöö väärtustega kutse-eetika kontekstis ning millist mõju avaldavad meie isiklikud veendumused ja vaated meie eriala kuvandile ja usaldusväärsusele.
Olen kuulnud ütlust, et me kõik oleme nende viie inimese keskmised, kellega me kõige rohkem aega veedame. Meile kõige lähemal seisvad inimesed mõjutavad ja kujundavad meie käitumist ja mõtlemist kõige rohkem. Usun, et on oluline mõelda ka selle peale, kes on need inimesed meie tööelus, kes on meile eeskujuks – mentoriks ja professionaalse arengu teejuhiks. Aga vähem tähtis ei ole mõelda, milliseid väärtusi kannavad meid isiklikus elus ümbritsevad inimesed – kas need ühilduvad meie endi väärtustega ning kas ja kuidas need mõjutavad meid meie erialases töös.
Anderson-Nathe, B. (2008). Contextualizing Not-Knowing: Terminology and the Role of Professional Identity. https://doi.org/10.1080/01459350802156532.
Cherry, K. (2020). What is Cognitive Bias? Verywell Mind.
Morrish, L. (2020). The 2020 rabbit hole: Why conspiracy theories draw people in. First Draft.
Rannala, I-E. (2019). Noorsootöö on eetiline praktika ja see väljendub noorsootöötaja kaudu. Mihus
Siegel, H (2010). Critical thinking. DOI: 10.1016/B978-0-08-044894-7.00582-0
Uuk, R (2018). Kriitiline mõtlemine on ülikoolis hädavajalik. Õpetajate Leht.
Sisukord
- Sissejuhatus – kriitiline mõtlemine ehk noorus, elujõud ja mõtted
- Kriitiline mõtlemine ja meediapädevus noorsootöös, Aleksandra Mangus
- Aruteluringi „Kuidas tunnevad end noored COVID-19 kriisi olukorras?“ kokkuvõte, Jaan Aps
- kommentaarid Hele-Riin Kutsar, Ingrid Lekk, Peeter Taim
- Valeuudis on nagu võltskaup, Jaanika Palm
- Miks on maakera korraga ümmargune ja lapik?, Grete Arro
- MIL – mis see on, miks see mind huvitab ja kuidas seda noortele edasi annan, Maia Klaassen
- kommentaar Meelika Hirmo
- Sotsiaalmeediavaba noorsootöö, Üllar Põld
- kommentaarid Piret Laidroo, Liis Lääts, Ege Enok
- TikTok – platvorm, mis soovib olla kasutaja parim sõber, olenemata sisust, Marget Miil
- kommentaar Roger Tibar
- Noorsootöötaja vastutus infoajastul, Kaie Pranno
- Väitlusmeetodi kasutamine meediakirjaoskuse arendamiseks, Kristin Parts
- kommentaar Aurelia Pärtelson
- Infouputuse mõju vaimsele tervisele, Kätlin Konstabel
- Noorsootöö käsikäes hinnanguvaba mõtteviisi ja kriitilise mõtlemisega, Mirel Laurend
- Kuidas huviharidus arendab kriitilist mõtlemist?, Signe Söömer
- Kriitiliselt mõtlev noorsootöötaja – professionaalse noorsootöö alustala, Heili Griffith
- Köielkõnd alaku?!, Maris Neeno
- kommentaarid Ave-Liis Kivest, Catrin Ott
Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.
