Väitlusmeetodi kasutamine meediakirjaoskuse arendamiseks

Tänapäeva noored elavad põnevas maailmas. Ligipääs kogu maailma teadmistele on lähemal kui kunagi varem. Igaüks saab kontrollida teavet, mida ta kuuleb, lugeda juurde ja kujundada enda seisukohad – teha läbimõeldud ja argumenteeritud otsuseid. Iseenesest on see kõik väga lihtne. Ent kas ratsionaalsete valikute langetamiseks piisab vaid huvist ja internetiühendusest?

Viimase PISA testi tulemused näitasid, et vaid iga seitsmes Eesti 15-aastane noor suudab sisu ja allika pinnal teha vahet faktil ja arvamusel. Tegemist on noortega, kes vaid aasta hiljem peavad olema võimelised meedias kajastatava ühiskondliku debati alusel langetama valijakasti juures otsuse. Selles samas kõikide võimaluste ja kõiksugu informatsiooniga maailmas eeldame, et inimene ise teab, millist infot tal vaja on, kust ta selle kätte saab ning kuidas hinnata informatsiooni tõepärasust. PISA testi tulemuste põhjal oleme sunnitud küsima – kuidas on võimalik noores arendada vajalikke oskusi, et infot töödelda ja meediat tarbida? Ehk on tõsi, et tihtipeale aeglaselt muutuv koolisüsteem ei ole suutnud selles osas ajaga kaasas käia ning formaalharidus ei arenda piisavalt mõnda 2021. aastal olulist oskust?

Väitlusmeetod on kindlasti üks mitmetest, mida võib siinkohal katsetada. See on kogum harjutustest ja lähenemistest, mis prioriseerivad õpilase – olgu selleks koolinoor või täiskasvanu – argumenteerimisoskuse, kriitilise mõtlemise ja eneseväljenduse arendamist. Kuigi nimi ise viitab väitlemisele, mis tähendab reeglite järgi võistluslikus vormis vaidlust, ei tasu sellest ehmuda. Soovi korral võime nimetada väitlusmeetodit ka argumenteerimismeetodiks, mille puhul väitlus on vaid üks harjutuse variant, mitte meetodi olemus ega isegi kohustuslik komponent. Väitlus- või argumenteerimismeetod seab kesksele kohale õppe läbi seisukohtade argumenteerimise. Ühelt poolt tähendab see lihtsalt oma mõtete avaldamist, kuid olulisemalt eeldab see seisukohtade struktuurset selgitamist ja tõestamist. 

Miks ma midagi arvan? Millel minu järeldus põhineb? Kuidas ma oma arvamust tõestan? Need on vaid mõned küsimused, mida väitlusmeetodi kaudu noorelt küsitakse. Nende küsimuste esitamist võib panna erinevatesse vormidesse – näiteks võib arutleda rühmas kodukoha probleemide ja lahenduste üle; konstrueerida rollimänge ühiskondlikult põletaval teemal ning lasta noorel erinevaid vaatepunkte analüüsida; pidada maha reglementeeritud väitlus või miks mitte öelda lihtne väide ning paluda noorel seda väidet põhjendada hoolimata tema isiklikust arvamusest. Väitlusmeetod õpetab nägema mündi teist külge. Teise poole argumentidest arusaamine muutub harjumuseks, isegi kui nendega ei nõustuta. Teise poole kuulamist ja mõistmist on tänapäeva polariseeruvas maailmas hädasti tarvis. Väitlusmeetodi täpse vormi, harjutuse või tunnikava valib juhendaja olenevalt eesmärgist. Väitlusmeetodi põhikasutus ongi tihtipeale olukord, kus harjutuse peamine eesmärk on midagi muud – näiteks suurendada teadlikkust noorte jaoks olulistest teemadest, kasvatada sallivust erinevate ühiskonnagruppide ja olulisemaltki endast erinevate seisukohtade suhtes, veeta meelelahutuslik õhtupoolik või õppida matemaatikatunnis kõige paremaid kolmnurga pindala leidmise võimalusi. Argumenteerimise, kriitilise mõtlemise ja selge eneseväljenduse oskused tulevad pealekauba.

Kuidas siis selle kõigega jõuda sinna, kust alustasime? Kuigi väitlusmeetodit seostatakse sageli eelkõige eneseväljendusoskuste arendamisega, mida see kindlasti ka teeb, seisneb väitlusmeetodi peamine kasutegur tänapäeva maailmas kriitilise mõtlemise, infotöötluse ja meediakirjaoskuse arendamises. Väitlusmeetodi regulaarsel rakendamisel juurduvad meisse automaatsed küsimused, mille kaudu ümbritsevat inforuumi töödelda. Miks kellegi väide on tõene? Kas seda on piisavalt selgitatud? Kas kasutatakse tõestust? Kui vettpidava tõestusega on tegemist? Eristades argumendimudelis selgituse ja tõestuse funktsioone, õpib noor nägema arvamuse ja hinnangu vahet faktidest ja tõestusmaterjalidest. Inimene oskab hinnata infot, mida talle täie enesekindlusega esitatakse ja omandab seeläbi oskuseid, mis aitavad tal selles infokülluses olevas maailmas pinnal püsida. Mõni üksik väitlusmeetodi rakendamine siin ja seal ei tee kellestki Michael Phelpsi, kuid ujumisrõnga annab see küll ning ühiskonnas, kus „uuri ise“, „loe ise“, „tee ise oma uurimistöö“ on saamas ohtlikeks loosungiteks, on inimesel hädasti vaja abivahendit, mis aitab uurida ise, lugeda ise ja teha ise oma uurimistööd nii, et tulemus oleks tõesti kõige kaalutletum otsus iseenda jaoks. 

Mõtle sellele, mis oli viimane seisukoht, mis sind hirmsasti närvi ajas. Miks teine inimene selle seisukoha esitas? Kuidas ta seda põhjendas? Mõtteharjutusena proovi närviminemise asemel hoopis ise paar argumenti luua, miks teise poole mõtted võiksid olla tõesed. Nõnda tugevdad ka oma väljaütlemisi, kuid ehk leiad lisaks mõne nüanssi, kus teise poole arusaamad muutuvad mõistetavamaks? Nüüd aga meenuta viimast sõnavõttu, arvamusartiklit või vestlust, mille jooksul vaid kõvasti kaasa noogutada tahtsid. Kas heakskiit tulenes tugevatest argumentidest või muutis argumente tugevamaks varasem poolehoid? Milliseid selgitusi ja tõestusi kasutati? Kuidas oleks saanud ka paremini?

Inimene on irratsionaalne loom. See teeb elu huvitavaks, kuid ühtlasi tähendab, et meie aju jaoks keerukate ja ressurssinõudvate protsesside sooritamiseks, nagu seda on kriitiline mõtlemine, infotöötlus ja kaalutletud otsuste langetamine, tuleb end varustada piisavate oskustega. Seda väitlusmeetod ka teeb.

Eesti Väitlusselts tegutseb missiooniga arendada vajalikke oskusi selleks, et ühiskondlikus dialoogis saaks määravaks tugevam argument ning seda toetav mõtteviis. Väitlusselts toetab argumenteerimishariduse võimaluste loomist üle Eesti, koolitades juhendajaid ja viies läbi töötubasid noortele. Täiendavat informatsiooni on võimalik leida www.argument.ee lehelt, kuhu ilmuvad sügiseks ka uuendatud õppematerjalid juhendajatele.

Kommentaar

Aurelia Pärtelson, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 11.klassi õpilane ja väitleja

Sotsiaalmeedia on nii minu kui ka teiste noorte jaoks üks peamisi infoallikaid. Kahjuks on sotsiaalmeedias väga palju mõjuisikuid, kes avaldavad arvamust, ilma et nad mõtleks, milliseid seisukohti levitavad. Teame ju ka Eestist lugusid, kus mõju on tegelikult olnud noortele hoopiski kahjustav. Tänu väitlusmeetodile kaoks mõned arvamusliidrid, kes on selles rollis vaid seepärast, et on välimuselt kenad, paistavad targad või on lihtsalt resoluutsed ja kõva häälega. Kui noored tänu uuele õppemeetodile ehk väitlusmeetodile mõistavad, et nende inimeste arvamuste taga pole argumente, vaid teised tegurid, siis võltsmõjuisikud ja arvamusliidrid kaovad või nende mõju noortele väheneb. Ja kõik see juhtub just seetõttu, et saadud infosse suhtutakse kriitilisemalt ehk influencer’ite jutust otsitakse loogilisi argumente ja seosed, mida seal aga tihti ei ole, ning kohati on tegemist lausa demagoogiaga.

Minu meelest on tänapäeva maailmas kõige olulisem empaatiavõime ja see muutub veelgi tähtsamaks. Ma hindan ka ise seda omadust aina enam ning näen, kuidas väitlemine ja argumenteerimine on seda arendanud. Minus on palju vähem hukkamõistu ja vaenu, sest oskan vaadata ka mündi teist külge. Mõeldes ajale enne väitlemist, nägin väga tihti vaid asju enda vaatepunktist ning siis võitlesin ja vihastasin. See võitlemine ei olnud tulemuslik ja pigem kahjustasin ennast.

Leian, et argumenteerimismeetodi üks suurimaid plusse on see, et me õpetame noori arvamust avaldama ja seda ka põhjendama. Näen enda kogemusest, et see on eluks väga vajalik oskus, mis noortel jääb tihti omandamata, sest tundides lihtsalt puuduvad arutelud. Noored omavahel ega ka vanematega ei julge ega oska alati oma mõtetest rääkida, sest kardetakse halvakspanu või teised suruvad lihtsalt noore arvamuse maha. Kui me seda võimalust noortele ei paku, ongi meil tulevikus täiskasvanud, kes vastavad kasvõi väga lihtsale küsimusele „Kas sulle see film meeldis?“, et nad ei tea.

Veelgi tähtsam on aga see, et arutelud ja debatid noortega tekitavad meis huvi poliitika ja muude ühiskonnas oluliste teemade vastu. Meile hakkab tunduma, et loeb ka meie arvamus, mitte ainult vanade härrade arvamus seal Toompeal. See huvi muudab poliitika ja riigivalitsemise paremaks, sest noored teavad, mis riigis toimub ja millisena nad tahavad näha meie riiki tulevikus, mitte ei vali valimisboksis endale kõige tuttavamat nime.

Õpilasena kutsun üles kõiki noorsootöötajaid, kelle töö sellist õppemeetodit võimaldab, seda võimalust kasutama. Olgu teemaks siis poliitika või teised põletavad ühiskonnaprobleemid. Arutleda ja väidelda saab ka raamatute ja filmide üle ning seostada teemasid tänapäevaga. Nõustun, et algul võivad noored olla tagasihoidlikumad, sest veel ei osata enda arvamust põhjendada ja kardetakse halvustamist, kuid juba peagi osaletakse debatis ja aruteludes rõõmuga, sest tegelikult on see huvitav ja arendav.

Sisukord

• Sissejuhatus – kriitiline mõtlemine ehk noorus, elujõud ja mõtted
• Kriitiline mõtlemine ja meediapädevus noorsootöös, Aleksandra Mangus
• Aruteluringi „Kuidas tunnevad end noored COVID-19 kriisi olukorras?“ kokkuvõte, Jaan Aps
  • kommentaarid Hele-Riin Kutsar, Ingrid Lekk, Peeter Taim
• Valeuudis on nagu võltskaup, Jaanika Palm
• Miks on maakera korraga ümmargune ja lapik?, Grete Arro
• MIL – mis see on, miks see mind huvitab ja kuidas seda noortele edasi annan, Maia Klaassen
  • kommentaar Meelika Hirmo 
• Sotsiaalmeediavaba noorsootöö, Üllar Põld
  • kommentaarid Piret Laidroo, Liis Lääts, Ege Enok 
• TikTok – platvorm, mis soovib olla kasutaja parim sõber, olenemata sisust, Marget Miil
  • kommentaar Roger Tibar
• Noorsootöötaja vastutus infoajastul, Kaie Pranno
• Väitlusmeetodi kasutamine meediakirjaoskuse arendamiseks, Kristin Parts
  • kommentaar Aurelia Pärtelson
• Infouputuse mõju vaimsele tervisele, Kätlin Konstabel
• Noorsootöö käsikäes hinnanguvaba mõtteviisi ja kriitilise mõtlemisega, Mirel Laurend
• Kuidas huviharidus arendab kriitilist mõtlemist?, Signe Söömer
• Kriitiliselt mõtlev noorsootöötaja – professionaalse noorsootöö alustala, Heili Griffith
• Köielkõnd alaku?!, Maris Neeno
  • kommentaarid Ave-Liis Kivest, Catrin Ott

Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.