Info on kättesaadavam kui kunagi varem. Ainuüksi Facebooki laaditakse iga päev üles 350 miljonit pilti. Keskmine eestlane veedab 8,5 tundi oma päevast vähemalt ühe meediakanali mõjusfääris. 97% noortest kasutab internetti iga päev ja 90%-l on vähemalt üks sotsiaalmeediakonto. Noorte meediatarbimise puhul on viimasel kümnendil televisiooni vaatamine ligikaudu 50% vähenenud, samas kui erinevate digikeskkondade kasutamine aina kasvab. Info ülekülluse ja valeinfo leviku ajastul on noorteinfo muutunud olulisemaks kui kunagi varem. Veelgi enam tuleb tähelepanu pöörata noorte infokirjaoskuse toetamisele, et noored mõistaksid, kuidas digitaalne info tekib, kuidas seda otsida ja leida ning iseseisvate otsuste tegemiseks hinnata ja hallata. Mõistame, et noored vajavad kvaliteetset, usaldusväärset, kontrollitud ning nende huvidele ja vajadustele vastavat infot, kuid kuivõrd oleme mõtestanud noorsootöötajatena iseenda rolli selles või milline on meie vastutus?
Info- ja andmekirjaoskus võtmepädevusena
Viimase aastaga ja tervishoiukriisi kontekstis on toimunud suuri muutuseid digikeskkondade kasutamisel ning infotarbimisel. Noored on üha enam sunnitud olema digikeskkondades, kas õppetükke tehes, vaba aega veetes või sõprade ja lähedastega suheldes. Üha vähem saame rääkida soovituslikust ekraaniajast, kui igapäevaelu ja tegevused on kolinud ekraanidesse. Digikeskkondades tegutsedes puutume tahes tahtmata kokku väga erinevate infoallikate ja sisuga. Tänapäeval võib sisu luua igaüks ning igaühe eesmärk info loomisel ja jagamisel võib olla erinev, sealhulgas pahatahtlik. Seega on üha olulisem arendada nii noorte kui ka iseenda digipädevusi, muu hulgas info- ja andmekirjaoskust. Digipädevuse mudeli üks osa on info- ja andmekirjaoskus, kus tuuakse välja: „Õppija analüüsib, võrdleb ja hindab leitud andmeid, infot ja digisisu ning nende allikate usaldusväärsust“. Kuivõrd noorsootöös tegeleme peamiselt võtmepädevustega, siis ka selles raamistikus on nimetatud digipädevust, mis hõlmab teabe- ja andmekirjaoskust, teabevahetust ja koostööd, meediapädevust, digitaalse infosisu loomist, turvalisust, intellektuaalomandi õigustega seotud küsimusi ning probleemide lahendamist ja kriitilist mõtlemist. Noorsootöötaja roll on ühelt poolt korraldada noorteinfot oma piirkonnas, teisalt toetada võtmepädevuste arengut. Seetõttu tuleb üle vaadata, mis kanalites ja millist infot ning missugustele noortele ma noorsootöötajana jagan. Sealjuures tuleks endalt küsida, kuidas ma toetan noorte info- ja meediakirjaoskust, kuidas noored leiavad usaldusväärset infot ning kuidas nad saavad kasutada erinevaid infoallikaid selleks, et teha oma elus iseseisvaid otsuseid.
Noorsootöötaja pädevus ja vastutus infotöös
Noorsootöötajatena mõistame, et oma tegevuste planeerimisel saame olulisel määral pöörata tähelepanu noorte digipädevuse, sealhulgas meedia- ja infokirjaoskuse arendamisele, kuid kas oleme ka endilt küsinud, milline on minu pädevus selles valdkonnas? Kas ma oskan kasutada erinevaid infootsingu strateegiaid või hinnata info usaldusväärsust ja kehtivust ning hiljem kokku kogutud infot struktureerida ja talletada? Oskan ma kasutada erinevaid digikeskkondi, kus infot luua ja jagada? Noorsootöötaja igapäevatöö osaks on muu hulgas noorteinfotöö, mis põhineb Euroopa noorteinfo harta põhimõtetel. Hartas on olulisel kohal ka noorteinfotöö tegija professionaalsus ning meedia- ja infokirjaoskus. Pidevas infomeres supeldes võivad noorteinfotöö eesmärgid aga kergesti kaotsi minna. Noorteinfotöö kuus eesmärki on järgmised:
- anda noortele usaldusväärset, täpset ja arusaadavat teavet;
- pakkuda noortele mitmekesiseid infokanaleid ja kindlustada ligipääs erinevatele infoallikatele ja -kanalitele;
- anda ülevaade kõikidest noorte elu puudutavatest teemadest ning neile pakutavatest võimalustest;
- aidata noortel toime tulla infoüleküllusega, pöörates erilist tähelepanu nende infokirjaoskuse kujundamisele, sh infootsimisoskusele ja infoallika kriitilisusele;
- tagada, et noored oleksid teadlikud kõikidest neile kättesaadavatest õigustest ja teenustest ning et nad teaksid, kuidas neile juurde pääseda;
- toetada noori info mõtestamisel ning tuginedes noorteinfole, suunata neid oma elu oluliste otsuste tegemiseni, sobilike lahenduste ja võimaluste leidmiseni.
Selgub, et infotöö ei piirdu plakati koostamise ja jagamisnupu vajutamisega, vaid noorsootöötajal lasub palju sügavam vastutus selle eest, et noor oleks teadlik, millised on tema erinevad tegutsemisvõimalused, kust saada infot tema elu puudutavates valdkondades, aga ka teadmist ja tuge keerulisemates küsimustes, nagu lähisuhtevägivald või vaimse tervise mured. Tänapäeva noored peavad olema teadlikumad, kuidas erinevates olukordades käituda ja millistest kanalitest leida usaldusväärset infot, et ennetada traagiliste tagajärgedega sündmusi, ning siin saab iga noorsootöötaja hoolitseda selle eest, et tema piirkonna noor oleks informeeritud. Mida aga tähendab info jagamisel vastutus ja miks on oluline sellele tähelepanu pöörata?
Siinkohal toon paralleeli noorsootöö kutse-eetikaga, kus noorsootöötajatena võtame vastutuse, et noorsootöö keskkond on turvaline, kvaliteetne, mitmekesine, uuenduslik ning uute väärtuste loomisele suunatud. Näiteks hoolitseme selle eest, et vestlusringis tunneks iga noor, et tema arvamus on oodatud ja aktsepteeritud, või et jalgrattamatkal kannavad kõik kiivrit. Samal viisil peame võtma vastutuse noorteinfotööd tehes, et info oleks turvaline, kvaliteetne, mitmekesine, uuenduslik ja uute väärtuste loomisele suunatud. Teisisõnu hoolitseme selle eest, et meie tegevusel ei oleks tagajärgi, millega me ei suuda toime tulla või mida me ei soovi. Nii näiteks on võimalik professionaalse noorteinfotöö ja noorte teadlikkuse kaudu hoida ära võimalikku laste väärkohtlemist või riskikäitumist. Info on võimas vahend ning selle käsitlemine nõuab nii oskust, teadmist kui ka teadlikkust. Info üleküllus ja skaala teises otsas olev info puudumine viivad mõlemad selleni, et nooreni oluline info ei jõua. Seega tuleb meil põhjalikult läbi mõelda oma tegevus ja selle eesmärk.
Sama kehtib ka noorte puhul: info loomisel või jagamisel tuleb mõelda, kas see on vajalik ja millised tagajärjed sellel võivad olla. Enim puutuvad noored selle temaatikaga kokku läbi küberkiusamise, kus jagatakse infot kaaslase või vahel ka võõra kohta, mõtlemata, mida selline jagamine talle endale või kannatajale kaasa toob. Praegustes digikeskkondades võib üks väike postitus või video muutuda ootamatult viraalseks, mistõttu võib info meie teadmata sattuda kiirelt tuhandete inimeste infovoogu. Noortel tihti puudub oma tegevusel ette vaatamise oskus ja arusaam põhjuse-tagajärje seosest, mistõttu on meil noorsootöötajatena vaja seda selgitada ning ühe võtmepädevusena ka arendada.
Milline on meie infotarbimise ja -jagamise kultuur?
Meil on iga päev võimalus tarbida väga suurel hulgal infot: lugeda veebiajalehti ja -ajakirju, uudiste blogisid, kuulata raadiosaateid, podcast’e või hoopis vaadata väga erineva sisuga videoid. Samuti on meil kõigil võimalus ise sisu luua nii, kuidas meile endile kõige mugavam tundub, või teemal, mis meid enim kõnetab. Eri kanalites surfates ja suheldes, on oluline küsida, milline on meie infotarbimise ja -jagamise kultuur. Luues sisu noortekeskuse või kooli Facebooki lehel või Instagramis on tähtis silmas pidada, mis on info eesmärk, kellele see on mõeldud ja kas see jagatud info ka päriselt sihtrühmani jõuab. Noorsootöötajatena suhtleme noortega tihti ka isiklike sotsiaalmeediakontode kaudu, mistõttu pääsevad noored ligi ka meie seinal postitatud sisule. Siinkohal tasub üle vaadata oma sotsiaalmeediakonto sein – mis eeskuju sealne info noortele annab? Noorteinfotööd tehes tuleb hoida oma meel kriitilisena ning osata hinnata allika kvaliteeti, usaldusväärsust ja võibolla ka info edastaja varjatud eesmärki.
Seni on noorteinfos vähe kasutatud noori kui sisuloojaid, kes aitaksid kaasa sisukale ja mõtestatud infojagamisele. Näiteks saavad noored kujundada noorteinfo materjale ja sisu, anda tagasisidet ja hinnata teenuse kvaliteeti, tutvustada noorteinfot ja tegevusi või korraldada noorelt noorele noorteinfo tegevusi. Tegevusi planeerides tasub konsulteerida kohalike noortega, uurida, mis on nende jaoks praegu oluline ning milliseid noorteinfo tegevusi nad ootavad, samuti seda, mis kanaleid nad peamiselt kasutavad. Noored saavad kaasa lüüa sisu loomisel – olgu selleks plakat või sotsiaalmeedia postituste kirjutamine.
Infoajastul, mil me kõik loome sisu ja loodame, et meie kuvatav sisu jõuab nooreni, on märksa olulisem analüüsida oma tööd, leida üles kõige olulisem, kõige kvaliteetsem ning edastada see noorele, kes seda enim vajab, õpetades sealjuures noorele olulisi oskusi, nagu info leidmine, kriitiline hindamine ja analüüsimine. Seega lasub noorsootöötajal info loomisel ja jagamisel palju sügavam vastutus, kui esmapilgul paistab, ning iga noorsootöötaja eesmärk noorteinfotöös peaks olema informeeritud ja teadlik noor.
Sisukord
- Sissejuhatus – kriitiline mõtlemine ehk noorus, elujõud ja mõtted
- Kriitiline mõtlemine ja meediapädevus noorsootöös, Aleksandra Mangus
- Aruteluringi „Kuidas tunnevad end noored COVID-19 kriisi olukorras?“ kokkuvõte, Jaan Aps
- kommentaarid Hele-Riin Kutsar, Ingrid Lekk, Peeter Taim
- Valeuudis on nagu võltskaup, Jaanika Palm
- Miks on maakera korraga ümmargune ja lapik?, Grete Arro
- MIL – mis see on, miks see mind huvitab ja kuidas seda noortele edasi annan, Maia Klaassen
- kommentaar Meelika Hirmo
- Sotsiaalmeediavaba noorsootöö, Üllar Põld
- kommentaarid Piret Laidroo, Liis Lääts, Ege Enok
- TikTok – platvorm, mis soovib olla kasutaja parim sõber, olenemata sisust, Marget Miil
- kommentaar Roger Tibar
- Noorsootöötaja vastutus infoajastul, Kaie Pranno
- Väitlusmeetodi kasutamine meediakirjaoskuse arendamiseks, Kristin Parts
- kommentaar Aurelia Pärtelson
- Infouputuse mõju vaimsele tervisele, Kätlin Konstabel
- Noorsootöö käsikäes hinnanguvaba mõtteviisi ja kriitilise mõtlemisega, Mirel Laurend
- Kuidas huviharidus arendab kriitilist mõtlemist?, Signe Söömer
- Kriitiliselt mõtlev noorsootöötaja – professionaalse noorsootöö alustala, Heili Griffith
- Köielkõnd alaku?!, Maris Neeno
- kommentaarid Ave-Liis Kivest, Catrin Ott
Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.