Köielkõnd alaku?!

2021. aasta sügisel toimuvad taas kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Valimiseelne periood on noortega töötavate spetsialistide jaoks tegevuste- ja ideederohke aeg. Samas valdavad spetsialiste küsimused: kuidas võtta perioodist maksimum, kuid mitte ületada n-ö hea maitse piiri? Mis on lubatud? Kas tegemist on ühe paraja köielkõnniga?
 

Riiklikud otsused on õiguspärasemad ja kvaliteetsemad, kui nende sündimisel on kaasa rääkinud ühiskonnagrupid, keda otsused puudutavad. Kuivõrd kaasamisprotsess on loogiline ja iseenesestmõistetav, oleme tervisekriisi ajal erinevate ekspertide kaasamisest kuulnud harjumuspärasest rohkem. Kui spetsialistide ja ametkondade olemasolu ja panuse teadvustamine on oluline, et anda märku demokraatlikust valitsemisest, siis tavalise kodaniku jaoks tulevad sõnad „kaasamine“ ja „osalus“ kõige aktuaalsemalt päevakorda just valimiste-eelsel perioodil.

Erinevate ühiskonnagruppide kaasarääkimise huvi ja võimekus ei ole aga ühesugune. OECD raportis on selgunud, et toimivaks kaasamiseks on vaja alaesindatud või tõrjutud rühmi teadlikult ning sihipäraselt järele aidata. Üks alaesindatud grupp, kelle hääl võib sihiteadliku kaasamiseta otsuste tegemisel nõrgaks jääda ning kelle kaasamine nõuab juhtidelt või valitsejatelt täiendavaid pingutusi, on noored.

Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR avaldas 2020. aastal uuringu, mille eesmärk oli anda ülevaade noorte osalemisest kohaliku tasandi valitsemisel. Uuringust selgus, et noori kaasatakse kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse eelkõige seetõttu, et arvestada noorte kui ühiskonnagrupi arvamust ja kasvatada noorte kodanikuaktiivsust. 

Uuringule tuginedes saab väita, et omavalitsuste ja noorte nägemus kaasamisest on tihtipeale erinev. Omavalitsuste suhtumine jaguneb enamasti kaheks – ühtede arvates peaks initsiatiiv tulema noortelt endilt, teised aga leiavad, et noortes osalushuvi tekitamine on omavalitsuse ülesanne. Nähtub, et noorte iseseisev huvi otsustajate juurde tulemisel on pigem vähene ning suurem edu saadab omavalitsusi, kes tegelevad aktiivselt noorte kaasamisega. Noorte jaoks on suhtumine „noored, tulge ise meie juurde“ pigem ebamugav üleskutse, sest kardetakse eksida või arvatakse, et nende ideed ei ole asjakohased. Noortel on julgem oma ideid välja pakkuda ja arvamust avaldada, kui omavalitsus on loonud toetava ja turvalise õhkkonna. 

Sel sügisel oodatakse vähemalt 16-aastaseid noori teist korda kohaliku omavalitsuse volikogu valimistele. Seejuures on oluline tagada noorte läbipaistev kaasamine. Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõus on kaasamise ja osalusega seonduv esile toodud pigem üldsõnaliselt, mis loob võimaluse tõlgendada temaatikat erinevalt. Ühtse teadmise ja praktika puudumine võib olla üks põhjus, miks on osaluse ja kaasamise tõlgendamise viisid sedavõrd erinevad. Valimiste kontekstis on oluline, et info valimiste kohta tuleks võimalikult neutraalselt osapoolelt, mis suurendaks noorte teadlikkust, lihtsustaks erinevate erakondade maailmavaadete mõistmist ning looks ülevaatliku pildi valimistest tervikuna.

Arutelude käigus on välja kujunenud põhitõed, millele saame haridustöötajatena aegsasti tähelepanu juhtida, et suurendada noorte teadlikkust:

• Ühiskonna toimimist mõjutavatest protsessidest, sh valimistest on oluline rääkida. Varajane osaluskogemus toetab noorte kujunemist aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks. Oluline on käsitleda kohaliku omavalitsuse korralduse ja volikogu valimiste olemust ning pöörata tähelepanu ka noorte osalusvõimalustele kohalikul tasandil. Valimiste teema käsitlemisel ei ole küsimus üksnes erinevate maailmavaadete tutvustamises, vaid tugevama rõhu seadmisel valimiste olulisuse ja demokraatia põhimõtete tutvustamisele.
• Valimistest rääkides on oluline tugineda noorsootöö ühele põhiprintsiibile – lähtumisele noorte huvidest ja vajadustest. See tähendab, et valimiste teemat käsitledes tuleb luua noorele tema jaoks turvaline keskkond koos sobivate meetoditega. Maailmavaateliste või iseloomuliste erinevuste tõttu ei pruugi kõikidele noortele alati sobida maailmakohviku stiilis arutlemine, vaid meeltmööda võib hoopis olla info jagamine valimisteemalisel konverentsil, kus kokkupuutepunktid teiste inimestega on minimaalsed. Selleks, et teada saada, mis ühele või teisele noorele sobib, tuleb luua temaga kontakt ja küsida seda temalt otse. 
• Haridustöötajatel, sh noorsootöötajatel on valimisperioodil oluliselt lihtsam hoida fookust, kui üldised asutusesisesed põhimõtted on varakult kokku lepitud. Näiteks soosib noorsootöötaja noorte valimisalase teadlikkuse suurendamist, kuid jälgib seejuures, et valimistega seotud tegevuste ajal ei jagata erinevate erakondade või valimisliitude meeneid, sh ei tehta aktiivset valimiskampaaniat kooli- või noorsootöökeskkonnas. 

Noortevaldkonna töötajatena saame valimisperioodi maksimaalselt ära kasutada, et suurendada noorte teadlikkust. Jälgides huvikaitseorganisatsioonide soovitusi ning lähtudes noorte huvidest ja vajadustest, on meil, köielkõndijatel ehk noorsootöötajatel, jälle veidi lihtsam.

Haridus- ja Teadusministeerium, Õiguskantsleri Kantselei ja Eesti Noorteühenduste Liit töötas välja ning allkirjastas 12. mail põhimõtted, mis aitavad tagada haridusasutustes neutraalsust valimiste ajal.

---

OECD (2019) Engaging Young People in Open Government. A Communication Guide.

Aland, L. Kallaste, E. Lang, A. Omavalitsuste võimekus noortele osalusvõimaluste loomisel kohalikul tasandi otsustusprotsessides. – CentAR 2020.

Noorteseire aastaraamat 2018: noored ja osalus.

Noortevaldkonna töötajateks peetakse huvijuhte koolis, avatud noortekeskuste noorsootöötajaid, noorteühingute töötajaid, huvikoolide juhendajaid, huvitegevuse juhendajaid, noorsootöö õppejõude jt valdkonna spetsialiste (noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu). 

Kommentaarid

Kohaliku omavalitsuse valimiste eel on noorsootöötajatel võimalus viia noori valimistemaatikaga kurssi. Selleks on mitu viisi: üks ühele vestlused, rühmaarutelud, teemaõhtud, valimisteemalised debatid või hoopis simulatsioonid. Tähtis on, et kurssi viimine toimuks noorte huvidest ja vajadustest, mitte ühiskonna ootustest ja lootustest lähtudes. Seetõttu on oluline noortelt esmalt uurida, millised on nende teadmised valimistest ning mil viisil nad soovivad enda teadmisi suurendada või hoopis kinnistada. Noortelt on võimalik valimiste kohta küsida kas üks ühele või rühmavestlustes, ülevallalise või hoopis Instagrami story’s tehtava küsitluse kaudu.
NB! Noortelt on hea uurida infot nii varakult kui võimalik, sest siis saab teadmisi edasi anda pikema aja jooksul.

Esmase infokorje põhjal saab hakata tegevusi ette valmistama koos noorte, teiste noorsootöötajate, ühiskonnaõpetajate või hoopis ekspertidega, kes saavad suunata või ulatada abikäe, isegi siis, kui oskuseid, teadmisi või julgust teemat käsitleda on juba piisavalt. Sama saavad nad teha ka juhul, kui eelmainitust jääb vajaka. Seejärel tuleb lihtsalt tegevus ellu viia ja loota parimat, milleks võib olla ka teadmine, et noor teeb teadliku valiku mitte valima minna.

Huvihariduse õpetaja saab oma aastaprogrammi läbi mõeldes planeerida, kuidas ta sulatab igapäevasesse protsessi poliitika teemat puudutavaid nüansse. Näiteks kunstiringi juht võib kord kuus paluda maalida poliitikut või ka probleemi, mis noore jaoks sel hetkel aktuaalne tundub. Seejärel tuleb üheskoos arutada, kuidas probleemile juba täna selle sama noore kaudu lahendus leida. Võiks ühiselt mõelda, kas peale probleemi väljendanud õpilase võiks olla ka teisi samasuguse mõttelaadiga noori, kes on koondunud organisatsiooni, mis just taolisi muresid lahendab. Sealt edasi valimiste teemani pole pikk maa. Niisamuti saab robootikaringi juht paluda meisterdada midagi, mis oleks inimkonnale noorte arvates vajalik. Ka sel juhul saab läbi arutada, kuidas ja mis kanalite kaudu noorte hääl võiks poliitikuteni jõuda. Taas jõutakse aruteluga valimisteni.

Olgu see muusika, laul, teater, sport või mis tahes muu huviala – ma leian, et õppeprogrammi on kindlasti võimalik niisuguseid suunavaid teemasid sisse tuua.

Poliitikateemalised ristsõnad, tähelepanumängud, auhinnamängud, etendused, kontserdid, teemaõhtud, miks mitte ka käsitööna valmistatud nukkpoliitikud jne. Neid tegevusi võib loetlema jäädagi.

Oleks igati tervitatav, kui huviringi juhid noori sellisel viisil ühiskonnas oluliste teemade poole suunaksid. Leian, et poliitika saaks nii noortele selgemaks. On ju nemad meie tulevik.

Tahaksin veel esile tõsta, et parim suunamise koht on muidugi laagrid, kus ollakse kauem koos kui vaid huviringi tunnis. Seal on rohkem aega noorte muresid arutada ning mõelda, mida noor saab teha, et midagi muuta.

Ikka see sama suhestumine, suhtlemine ja suunamine.

Sisukord

• Sissejuhatus – kriitiline mõtlemine ehk noorus, elujõud ja mõtted
• Kriitiline mõtlemine ja meediapädevus noorsootöös, Aleksandra Mangus
• Aruteluringi „Kuidas tunnevad end noored COVID-19 kriisi olukorras?“ kokkuvõte, Jaan Aps
  • kommentaarid Hele-Riin Kutsar, Ingrid Lekk, Peeter Taim
• Valeuudis on nagu võltskaup, Jaanika Palm
• Miks on maakera korraga ümmargune ja lapik?, Grete Arro
• MIL – mis see on, miks see mind huvitab ja kuidas seda noortele edasi annan, Maia Klaassen
  • kommentaar Meelika Hirmo 
• Sotsiaalmeediavaba noorsootöö, Üllar Põld
  • kommentaarid Piret Laidroo, Liis Lääts, Ege Enok 
• TikTok – platvorm, mis soovib olla kasutaja parim sõber, olenemata sisust, Marget Miil
  • kommentaar Roger Tibar
• Noorsootöötaja vastutus infoajastul, Kaie Pranno
• Väitlusmeetodi kasutamine meediakirjaoskuse arendamiseks, Kristin Parts
  • kommentaar Aurelia Pärtelson
• Infouputuse mõju vaimsele tervisele, Kätlin Konstabel
• Noorsootöö käsikäes hinnanguvaba mõtteviisi ja kriitilise mõtlemisega, Mirel Laurend
• Kuidas huviharidus arendab kriitilist mõtlemist?, Signe Söömer
• Kriitiliselt mõtlev noorsootöötaja – professionaalse noorsootöö alustala, Heili Griffith
• Köielkõnd alaku?!, Maris Neeno
  • kommentaarid Ave-Liis Kivest, Catrin Ott

Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.