fbpx

„Vabatahtlikkus on minu jaoks tegevus või inimese tahe kedagi aidata või lüüa kaasa milleski, mis toob head. Inimene saab panustada enda huvidest lähtuvalt tegevustesse, mis pakuvad talle rõõmu. Ta ei mõtle sellele, mis kasu ta ise sellest materiaalselt saab, vaid pigem mõtleb ta sellele, et saab kellelegi head teha.“ 16aastane noor.

Annegrete Johanson, MTÜ RuaCrew juhatuse liige

MTÜ RuaCrew tegevuses on vabatahtlikkus alati üks olulisemaid aluspõhimõtteid. Seda ka siis, kui olid veel alaealiste komisjonid ja noori suunati mõjutusvahendina sotsiaalsete oskuste arendamise programmidesse. Ka sellisel juhul, kus noor oli kohustatud programmis osalema, sai ta kohtumisel ise valida, kui palju ja mida ta kaasa teeb või jagab. See omakorda annab noorele valikuvõimaluse.

Vabatahtlikuna tegutsemine ning panustamine on eri riikides väga erineva kaalu ja tähendusega. Paljudes riikides, eriti heaoluriikides on enda aja annetamine ilma selle eest tasu saamata vägagi levinud. Vabatahtlikuna tegutsemine on ka Eestis nüüdseks juba kümme ja enam aastat liikunud tõusvas joones. Enamasti panustavad vabatahtlikuna need täiskasvanud, kes tunnevad, et on oma elus teatud punkti jõudnud, oma eesmärgid saavutanud ning soovivad anda ühiskonda midagi tagasi. Ka koolinoortele tutvustatakse ainetundides ja kooliväliste tegevuste käigus võimalusi, kus ja kuidas panustada. Teistsuguses olukorras on aga need noored, kes ühel või teisel põhjusel koolis ei käi. See aga ei tähenda kindlasti seda, et nemad ei võiks või ei sooviks vabatahtlikuna tegutseda ja kaasa lüüa. Kuidas jõuda noorteni, kelle käitumine võib olla ennast või teisi kahjustav ning kelleni teave võib-olla tavakanalite kaudu ei jõuagi? Kõige paremini toimib ikka usaldusväärsest allikast info kuulmine ning tuttava julgustus järele proovida.

MTÜ RuaCrew alustas aastaid tagasi mobiilse noorsootöö juurutamise ja arendamisega Eestis. Mobiilse noorsootöö üks oluline meetod on kogukonnatöö. RuaCrew kogukondlikeks tegevusteks olid justnimelt enda sihtrühma noorte kaasamine mitmesugustele üritustele. Noortel oli võimalus tutvustada ühingu tegevusi, viia läbi töötubasid ning küpsetada pannkooke. Noored on olnud alati kaasatud ka näiteks suvekooli korraldamisse.

Noortel on väga palju ideid ja mõtteid, tuleb leida vaid õiged viisid nende kaasamiseks. Tähtsad märksõnad on siinjuures vabatahtlikkus ning huvi tundmine. Kui noored näevad, et nende mõtete vastu tuntakse päriselt huvi ja need on olulised ning et nad saavad ise valida, kas, millal ja kui palju nad osalevad või panustavad, siis tahavad nad anda endast kõik.

Vestlesin hiljuti ühe spetsialistiga. Rääkisime ühest noorest ja sellest, kuidas teda toetada. Nimetatud spetsialist ütles lühikese vestluse jooksul korduvalt, kuidas kõnealune noor ei taha abi vastu võtta ja kindlasti on ka sellel korral samamoodi, nagu on olnud kõigil varasematel kordadel. Mis aga tegelikult juhtus? See noor soovis abi ja ta võttis selle vastu. Ta oli ise jõudnud sinnamaale, et see vabatahtlikult vastu võtta. Ja nii saab noort ka toetada ja jõustada. Vastu kellegi, sealhulgas noore tahtmist võime meie, täiskasvanud, pingutada ja seista kasvõi pea peal, aga see ei pruugi noore jaoks midagi tähendada.

Euroopa Komisjoni rahastatud taastava õiguse koostööprojekti i-RESTORE 2.0 raames, kus osaleb ka Eesti, on loodud noortenõukogud. Nendesse on kaasatud 16–20aastased noored, kes on kokku puutunud erinevate spetsialistide ja teenuste ning õigussüsteemiga. Nendel noortel on teadmised ja kogemused, kuidas lapsi ja noori kaasata, kuidas nendega suhelda ning kuidas olla kindel, et meie kui spetsialistide sõnad ja tegemised oleksid ka lapsesõbralikud ja jõustavad. Ühtlasi on taastava õiguse üks aluspõhimõte vabatahtlikkus. Taastava õiguse protsessides osalemine on alati kõikidele vabatahtlik – kedagi ei saa sundida ega kohustada ning igal osalisel on alati võimalus oma nõusolek tagasi võtta. Esialgu tundus see paljudele protsessiga alustanud noortele ebareaalne. Teenuse kasutajate tagasiside põhjal on aga kogemine, et protsess on algusest lõpuni vabatahtlik, väga oluline.

Noortenõukogu liikmed käivad regulaarselt koos ning see tundub täiskasvanutele, kes neid selles toetavad, sageli uskumatu, kui tublisti noored kohal käivad, mõtteid jagavad ja tulevaste noorte elusid paremaks muuta tahavad. Võti peitub tõenäoliselt vaid paaris teguris, mis meile, täiskasvanutele, tunduvad pisiasjadena, kuid nende noorte jaoks on väga kaalukad. See on neile vabatahtlik, nad võivad osaleda nendel kohtumistel, kus saavad ja soovivad, ega pea pelgama, kui ei ole mõned korrad saanud osaleda, sest alati võib uuesti liituda. Nad saavad rääkida ja jagada, ilma et neid või nende mõtteid pisendataks. Nende vastu tuntakse siirast huvi ning kui nad oma ideid jagavad, siis need on kulda väärt – sageli imelihtsad, kuid palju toimivamad kui need, mida tähtsad ja targad spetsialistid välja suudavad mõelda.

Ühe noore mõte: „Inimene saab valida asjade vahel, mis talle meeldivad. Näiteks kui ta tunneb ühel hetkel, et see tegevus on liiga koormav või ta ei leia aega vabatahtliku tegevusega tegelemiseks, siis saab alati öelda, et ei soovi või ei ole võimeline osalema.“

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.

Print Friendly, PDF & Email