Piir vabatahtliku töö ja nii-öelda päristöö vahel hajub, kui mõlemad on köitvad ning pakuvad arenguvõimalusi. Lihtsalt ühe puhul ei saa noor rahalist tasu, küll aga võib saada tööellu sukeldumiseks hädavajalikke kogemusi.
Meil kõigil on päevas loetud tunnid teha midagi enda, lähedaste või ühiskonna heaks. Noori saaks suunata mõtlema, kas veeta see näiteks sotsiaalmeedias või otsida oma aja sisustamiseks huvitavaid vabatahtliku töö võimalusi. Järjest rohkem inimesi Eestis teeb just viimast: 2018. aasta andmed näitasid, et viie aastaga oli vabatahtlike osakaal Eestis kasvanud kolmandikult 49%-le (u 477 831 inimest). Selle näitaja poolest oleme Euroopa Liidu keskmisel tasemel.
Seejuures enim minnakse vabatahtlikuks kellegi teise kutsel. Nii ei olegi väga üllatav, et vabatahtlik töö on väga kodukandi tegevuste nägu: 42% vabatahtlikest on edendanud kuidagi kohalikku elu. Meil on üle Eesti palju seltsi- ja pritsumajasid, milles on elu sees just tänu piirkonna elanikest vabatahtlikele. Kolmandik vabatahtlikest on panustanud ka keskkonnakaitsesse, neljandik hariduse ja teaduse ning sama palju spordivaldkonda. Aasta alguses tõdeti Kuusalu valla ümarlauas – ja usun, et ka teistes piirkondades –, et just noored oleks oma ideede ja energiaga väga oodatud kohalikel üritustel ja muudes ettevõtmistes kaasa lööma.
Kui tegutsemisvaldkond võiks olla südamelähedane, siis töö vormi annab tihti ette organisatsioon. Tegevustest osaletakse enim heakorratöödes (33%) ja ürituste korraldamises (15%), kus ongi lihtsam suuremaid hulkasid kaasata kui mõne spetsiifilisema töölõigu puhul. Sellistesse tegevustesse on lihtne kaasata ka vähese töökogemusega noori – abiliseks kohalikele spordivõistlustele, mälumängule või kontserdile. Kui keegi ei kutsu, siis miks ei võiks noor ise julgust kokku võtta ja huvi üles näidata?
2018. aastal hinnati, et tõenäoliselt peegeldub panustamise kasvus haldusreformi mõju ning „Eesti Vabariik 100“ ürituste osa elanike ja kogukondade aktiveerimisel. Aga vaevalt osati ennustada vabatahtliku panustamise plahvatust, mis kaasnes Ukraina põgenike saabumisega. Me teame, et annetati miljoneid eurosid, kuid seda uskumatult suurt vabatahtlike töötundide mahtu ei ole veel õnnestunud kokku arvutada. Mu 2022. aasta kevadel tehtud lühiintervjuudest selgus, et sõjapõgenike abistamise laine puudutas ka inimesi, kes olid seni nii oma raha kui ka aja annetamisse suhtunud ükskõikselt. Uurisin Tallinnas ja Tartus Ekraani keskuses tegutsenud vabatahtlike motivatsiooni: kõik kohatud töömesilased pakatasid motivatsioonist abistada neid, kes nii ebaõiglastel põhjustel olid pidanud kodust lahkuma.
Häid ülevaatlikke andmeid ei leidunud aga eraldi noorte vabatahtliku tegevuse kohta. Tundub, et see oleks mõnele noorele hea lõputöö teema.
Ka vabatahtlik töö võib käia tööampsudena
Ukrainlaste abistamine oli kui üks heategevuslik tsunami, aga muidu näitas 2018. aasta uuring trendi panustada varasemast rohkematesse valdkondadesse. Kolmes või enamas valdkonnas tegutsejate osakaal oli juba varem viidatud uuringu kohaselt kasvanud viie aastaga samuti kolmandikult poolele (47% Eesti inimesi). See viitab ka teistes riikides täheldatavale mikrovabatahtlikkuse suundumusele, mille tõttu regulaarsete vabatahtlike osakaal väheneb, kuid ühekordselt panustajate osakaal kasvab.
Samal ajal tunnevad organisatsioonid üldiselt puudust just püsivabatahtlikest ehk neist, kes tegutseksid sama organisatsiooni juures korrapäraselt ja pikema aja jooksul. See, kui ei pea igat ülesannet igal hommikul nullist seletama hakkama, hoiab kokku vabasektori niigi nappe ajaressursse. See on ühiskondlike muutuste paratamatus: tööampsamine peegeldab tööturu üldisi suundumusi ning organisatsioonidel jääb üle vaid ise ennast atraktiivsemaks teha. See ei erine kuidagi vaevast, mida ettevõtjad näevad noorte jaoks kutsuva tööandja brändi kujundamisel, sealhulgas üritustel osalemine ning noortele praktikaprogrammide ja soodustuste pakkumine. Jah, ka noorte (vaba) aja pärast võitlevad kõik.
Mida noor sellest saab?
Ükskõik kas tegutsetakse ampsates või püsivalt vabatahtlikuna, on see lisaks ühiskondlikule heateole ka abistaja enda jaoks väga arendav kogemus ning omandatud teadmised-oskused saavad kirja noore esimese töökogemusena. Midagi, mis tundus alguses pühapäevase nunnude kasside aitamise ja sõbraga niisama kaasa minemisena, võib noort vabalt aidata esimesse päris praktika- või töökohta. Nimelt on personalijuhile, kes peab valima olematu töökogemusega noorte vahel, ülimalt suureks abiks read, mis räägivad iseseisvast projekti kirjutamisest, tiimi arendamisest või annetusürituse korraldamisest mõnes kohalikus organisatsioonis.
Ka tööandjad ise pakuvad järjest enam võimalusi vabatahtlikuna tegutseda just selliste jõukohaste ampsudena, mis võimaldavad uude valdkonda sisse piiluda ja südamelähedast projekti otsida. Võiks mõelda ka teistpidi – miks ei võiks noor valida tööandjat selle järgi, kellele läheb korda ühiskonda panustamine?
- Algatus „Annetame aega“ koondab just selliseid tööandjaid: nüüdseks on juba 41 Eesti ettevõtet-organisatsiooni (kokku u 13 500 töötajale) andnud võimaluse panustada tööajast 1–2 päeva aastas vabatahtlikuna. Seejuures on Swedbanki suviste tiimitegude eeskujul ka paljud teised tööandjad avastanud lisaväärtuse, mis lähimate töökaaslastega hea eesmärgi nimel koostoimetamine kaasa toob.
- Vabatahtlikku tegevust on Eestis süsteemselt arendatud juba paarkümmend aastat ning selle heaks näiteks on Vabatahtlike Värav, mis pakub tuge nii eraisikutele kui ka ettevõtetele ja vahendab konkreetseid pakkumisi.
- Sissejuhatus – noorte vabatahtlikkus
- Vabatahtlikkust propageeriv programm on näidanud tuhandetele noortele avaramat maailma, Siiri Liiva
- Eesti suured vabatahtlikud algatused. Ja noored!, Laura Välik
- Vabatahtlikkusel ei ole piire?, Anni Tetsmann ja Anett Männiste
- Vabatahtlik tegevus: kas altruismist piisab?, Hajara Tafida-Isa (Mondo)
- Mis motiveerib noori vabatahtlikuks hakkama?, Federica Demicheli, Davide Tonon, Michelangelo Belleti ja Dragan Atanasov
- Digivabatahtlikud tulevad appi nii inimõiguste kaitsel kui ka looduskatastroofide korral, Meelika Hirmo
- kommentaar Kaie Pranno
- Pärimuslik vaade vabatahtlikutööle ja noorte vabatahtlikkusele, Reet Hiiemäe
- Fantastiliselt vabatahtlik maailm, Jan Dorbek
- Ühendatud akadeemilised ja ametialaselt tunnustatud kvalifikatsiooniteed: Corki ülikooli kolledži noorsoo- ja kogukonnatöö bakalaureuse- ja magistriõppe juhtumiuuring, Cindy O`Shea
- Noortevaldkonna töötajate eneseareng – kas teadvustatud või juhuslik tegevus või hoopis koormav kohustus?, Airi Park
- Vabatahtlik tegevus ja vabatahtlikkus riskikäitumisega noorte hulgas, Annegrete Johanson
- Vabatahtliku tegevuse roll tänapäeva – ka noorte – töökultuuris, Evelyn Parv
- Vabatahtlik tegevus – ajaraisk või võimalus elus läbi lüüa?, Marten Lauri
- Näiteid vabatahtlikkusest: kuhu mu tunnid kadusid?, Ave Mellik
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.
