fbpx

Meelika Hirmo, Citizen OS, kommunikatsioonijuht

Tehnoloogia tormiline areng mõjutab meid igal tasandil. Vabatahtlik töö ei ole siinkohal erand. Tänu tehnoloogiale on meil võimalik jõuda kiiremini rohkemate inimesteni, panustada paindlikumalt ja asukohast sõltumata. Samas on keeruline tagada vabatahtliku töö kvaliteet ja vabatahtlike heaolu.

Digitaalne vabatahtlik töö (mida võib nimetada ka virtuaalseks vabatahtlikkuseks või veebivabatahtlikkuseks) on tulnud, et jääda. Kas noortega töötavad inimesed ja organisatsioonid kasutavad seda võimalust piisavalt hästi?

Kasutamata potentsiaal oma riskidega

SALTO Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskuse koordinaator Barbara Eglitis kinnitab, et veebipõhine vabatahtlik töö on suuresti kasutamata võimalus nii Euroopa noorteprogrammide raames (Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpus) kui ka laiemalt.

Barbara Eglitis, SALTO Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskuse koordinaator

„Oleme just uurimas digitaalse vabatahtliku töö võimalusi ja raskusi Euroopa noorsootöös. Kui aus olla, teame sellest veel väga vähe. Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmid ei sobi praegu ideaalselt virtuaalse vabatahtliku töö toetamiseks. Kuigi tegevusena võib taolisi projekte, kus digivabatahtlikkus on projekti osa, toetada, siis rahastada saab ikkagi vaid neid tegevusi, kus vabatahtlikud on panustanud traditsioonilisel moel,“ toob Eglitis näite ühest arenguvajadusest noorteprogrammides. „Oht on ka, et digivabatahtlikkuse puhul võib kannatada kogemuse kvaliteet. Näiteks tekib küsimus, kuidas tagada, et vabatahtlik saaks vajalikku mentorlust, tunneks kuuluvust kogukonda ning et tema vaimne ja füüsiline heaolu oleks tagatud,“ nimetab Eglitis teisigi muresid. Ta lisab, et virtuaalne vabatahtlik töö ei peaks muutuma viisiks, kuidas näiliselt koguda linnukesi näiteks puudega noorte kaasamiseks projekti. Vabatahtlik osalus peab olema hästi läbimõeldud, arendav ning ka sisuliselt kaasav ja osalust toetav.

Ohtude kõrval näeb Eglitis, et virtuaalne vabatahtlik töö on ühtlasi ka suure potentsiaaliga ning võimaldab kaasata rohkem inimesi ja kogukondi. Teatud juhtudel võib vabatahtlik töö veebi vahendusel olla turvalisemgi kui traditsiooniline vabatahtlik tegevus. „Eriti projektide puhul, mis lõimivad veebipõhist vabatahtlikkust traditsioonilise vabatahtlikkusega, võib positiivne mõju olla väga suur. Näiteks ülitundlike teemade puhul võib veebipõhine osalemine olla vabatahtlikule turvalisem. Euroopa on väga kirju ja mitmekesine. On piirkondi, kus teatud vähemuste esindajatel ei ole mingitel teemadel turvaline aktiivselt kaasa rääkida või on osalemine väga raske. Seda riski on digitaalse vabatahtliku tööga võimalik maandada,“ selgitab Eglitis, kuid tõdeb, et virtuaalse vabatahtlikkuse võimaldamisega tuleb kaaluda ka seda, kas veebikeskkond, kus vabatahtlik töö toimub, on ohutu. Mõelda tuleb nii andmekaitsele kui ka muudele noore turvalisust mõjutavatele teguritele.

Noorsootöötajate ja Euroopa noorteprogrammide kujundajate ülesanne on mõtestada, mille poolest erineb veebipõhine vabatahtlikkus traditsioonilisest ning kuidas virtuaalkeskkonnas tagada noore igakülgne areng ja heaolu. Turvalisus, osalus, kuuluvustunne ja areng on tähtsad nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis, kuid nüansid on erinevad.

Paindlikkus ja vaheldusrikkus

Paljudest uuringutest ja aruannetest on selgunud, et noorte viis ühiskonnaelus kaasa rääkida ja panustada on muutunud. Üha vähem seotakse end pikaks ajaks ja traditsiooniliste struktuuridega. Samas on näha suundumust, et sellevõrra meelsamini panustatakse lühemat aega kindla eesmärgi nimel. Nii on võimalik vabatahtlikuna kaasa aidata mitmel teemal ja nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, olenemata asukohast. Paindlikkus ning võimalus vahetada tegevusi ja valdkondi teevad osalemise lihtsamaks neile, kelle kodukohas ei ole kõnetavat vabatahtliku töö võimalust või kellel ei ole füüsiliselt kindlal ajal kohale minna võimalik või huvitav.

Eestist alguse saanud ja rahvusvahelise haarde omandanud kodanikualgatus Citizen OS, mis edendab e-demokraatiat, puutub virtuaalsete vabatahtlikega kokku regulaarselt. Citizen OSi e-osaluse platvorm on tõlgitud 11 keelde. Kõik tõlked on valminud vabatahtlike abiga. Vabatahtlikud on panustanud ka platvormi arendusse – nad on funktsioone katsetanud või andnud kasulikku tagasisidet. Programmeerimisest huvitatud noored saavad rahvusvahelisel tasandil vabatahtlikuna panustada koodikirjutamisse neile tähtsate projektide hüvanguks. Noori, keda kõnetab sotsiaalmeedia, saab kaasata kampaaniate elluviimisesse – olgu see siis loomakaitse, keskkonna, inimõiguste, spordi, vaimse tervise või mis tahes muul olulisel teemal. Vabatahtliku töö osana võib teha veebidisaini, tõlkida, tekste toimetada, aidata korraldada uuringuid või koguda infot. Veebi vahendusel saab pakkuda nõustamist või mentorlust, aidata raha koguda jne.

Virtuaalse vabatahtlikkuse võlu on paindlikkus ja lai haare. Tänu sellele saavad organisatsioonid ja kodanikualgatused vabatahtlikke mitmekülgselt ja loovalt rakendada. Kuna kogu meie ühiskond on digiteerunud ja suur osa mittetulundusühingute tööst on samuti virtuaalne, on digivabatahtlike kaasamine hea võimalus. Näiteks Citizen OSi on veebis aastate jooksul vabatahtlikuna aidanud ligikaudu sada inimest.

Digivabatahtlikud võivad päästa elusid

Kui programmeerimine, sotsiaalmeediakampaaniate elluviimine, tõlkimine või nõustamine ei pruugi esmapilgul tunduda elupäästva vabatahtliku tööna, siis näiteid sellest, kuidas digivabatahtliku panus päästab elusid, on mitu. Näiteks on virtuaalse nõustamise kättesaadavus ülioluline vaimse tervise probleemide korral, aga ka lähisuhtevägivalla puhul. Veebivabatahtlikkus võib osutuda elupäästvaks ka maavärinate ja üleujutuste korral.

Organisatsioon YouthMappers on esindatud enam kui 379 ülikoolilinnakus 78 riigis. Projekt kaasab noori ja eksperte, kes kaardistavad erinevaid geopoliitilisi andmeid, luues kaardid, mis aitavad näiteks anda ülevaate looduskatastroofidest.

„Vabatahtlik töö veebis tähendab meie näitel seda, et inimesed aitavad nii distantsilt kui ka kohapeal luua avatud andmetega kaarte, kuhu kogutakse info, mis aitab lahendada mitmesuguseid suuri humanitaarprobleeme. Näiteks kui Süüriat ja Türgit tabasid maavärinad, koondusid tudengid ja õpilased kogu maailmast, et kontrollida satelliidipilte ehitistest,“ selgitab Patricia Solis Arizona osariigi ülikoolist. Nüüdseks on ka Liibüa üleujutuste kahjustused kaardistatud. Taolised kaardistused aitavad kiiremini suunata vajalikku abi – alates päästjatest ning lõpetades toidu ja veega – õigesse kohta. Selline info aitab inimestel näiteks vältida ohtlikke piirkondi või saada infot, kas nende lähedased on ohus.

„Võimalus minna internetti, seal solidaarsuses teistega kogu maailmast ühineda ja aidata hädasolijaid aitab meil loodetavasti paremini suurendada empaatiat ning õppida tundma teisi inimesi sellel planeedil,“ ütleb Solis.

Solis lisab, et veebivabatahtlikkus suudab meid kokku tuua, aga selle mõjul võime hakata distantsi võtma ka iseenesestmõistetavana. Just sellest lähtudes on YouthMappers kokku leppinud sisemise eetikakoodeksi, mis aitab vabatahtliku töö koordineerimisel hoida struktuuri ja kvaliteeti. YouthMappersi blogist või hiljuti välja antud raamatust võib lugeda ka noorte enda kogemustest.

Nii Patricia Solis kui ka Barbara Eglitis märgivad, et niinimetatud hübriidvabatahtlikkus, kus on võimalik panustada nii virtuaalselt kui ka osaleda füüsiliselt kohapeal, on tulemuslik. Enamik noori eelistab neid võimalusi kombineerida ja ootab paindlikkust. Kas meie, kes me kaasame vabatahtlikke, suudame seda paindlikkust ja arendavaid ülesandeid pakkuda kombineeritud reaalsuses, kus virtuaalne ja füüsiline osalus on ühtmoodi loomulikud ja eelduslikud? Loodan, et areneme selles jõudsalt koos tehnoloogia ja noortega.

Kommentaar

Kaie Pranno, noorteinfo peaekspert

Digitaalne vabatahtlik töö kui noorteinfo arendamise kasutamata potentsiaal

Kaie Pranno, noorteinfo peaekspert

On tõsi, et noorte osalus ning vabatahtlik töö ja selle kuvand ühiskonnas on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud, seda eelkõige tänu digitaalsete võimaluste, sealhulgas kaugtöö arengule. See on avardanud ka vabatahtlikuna töötamise pakkumisi ning sellega seoses on üha rohkem võimalusi noorte kaasamiseks. Noorteinfoportaal Teeviit on pakkunud noortele vabatahtlikuna töötamise võimalust alates aastast 2019. Seejuures on välja töötatud noorte kaasamise süsteem, tagatud järjepidevus ja on kombineeritud nii digitaalne kui ka otsesuhtluse teel toimuv tegevus. Sajad noored vabatahtlikud on oma panuse andnud sisuloomesse, sotsiaalmeediasse ning ürituste korraldusse. Ühelt poolt on see noorsootööga kaasas käiv põhiväärtus – ei ole noorsootööd ilma noorteta ja nende arvamuseta –, aga teiselt poolt sügav uskumus, et avaliku sektori teenus ei saa areneda ilma põhikasusaaja osaluseta. Samas ei ole puudu ka isiklikust missioonitundest anda noortele võimalus õppida uusi oskusi ja saada uusi tutvusi, et toetada noore iseseisvust, enesearengut ning luua turvaline keskkond kaasarääkimise ja osalemise õppimiseks, sest see ei ole midagi sellist, mis sündides kaasa tuleb.

Hirmo küsib: „Kas noortega töötavad inimesed ja organisatsioonid kasutavad seda võimalust piisavalt hästi?“ Minu hinnangul ei kasutata seda piisavalt. Euroopa noorteinfo harta kohaselt on kvaliteetse noorteinfo tunnuseks just see, et noored on noorteinfo loomisse, levitamisse ja arendamisse kaasatud eri tasanditel ja vormides. Info levitamine digikanalites on kasvav trend ning teades asjaolu, et noorteinfotöö on iga noorsootöötaja igapäevatöö üks ülesannetest, milleks on tihti vaja rohkem ressursse, siis noorte kaasamine vabatahtliku töö kaudu noorteinfotöö tegemisse on pigem kasutamata potentsiaal. Siinkohal julgustan noorsootöötajaid – kaasake noori noorteinfotöösse oma igapäevatöö kaudu. Noori saab kaasata, võttes arvesse nende huvisid, aga ka soovi end arendada – olgu selleks kujunduste loomine, uudiste kirjutamine või hoopis sotsiaalmeediakonto haldamine. Ka Eestis on mitu suurepärast näidet selle kohta, et kui noori kaasata vabatahtliku töö kaudu noorteinfotöösse, on tulemused väga head, näiteks Tallinnas toimetav Noor Tegija või Tartu Noorsootöö Keskuse noorteinfoteenus.

Digitaalse vabatahtliku töö puhul on teravaim küsimus see, kuidas tagada noorele hea kogemus, pakkuda talle kogukonnatunnet ja arenguvõimalusi, aga saada ise vabatahtliku töö pakkujana võimalikult palju kasu. Ühe lahendusena on noorteinfoportaal Teeviit arendanud noorelt noorele mentorlust, kus kogemustega vabatahtlikud toetavad uusi vabatahtlikke sisseelamisel. Juurutatud on ka iganädalane digitaalne suhtlus, jaotatud konkreetsed ülesanded, töötatud välja töö planeerimise vorm ja loodud võimalused noorte tunnustamiseks. Samas peab tõdema, et digitaalsed kanalid ei asenda iial füüsilisi kohtumisi ja koosolemise sünergiat. Seetõttu korraldatakse regulaarselt vabatahtlike kohtumisi ning julgustatakse noori omavahel kohtuma.

Kokkuvõtvalt peab vabatahtlike kaasamise süsteem olema pidev protsess, mis peab kohanduma nii noorte huvide ja vajadustega, aga ka ühiskonna arenguga. Samal ajal pakub digiajastu võimaluse liituda noortel üle kogu Eesti, olenemata piirkonnast või kogemusest.

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.

Print Friendly, PDF & Email