Võiks arvata, et idee maailmast, kus kogu töö on vabatahtlik, on kauge utoopia, ideaal, mida mudivad oma peades ja kirjutistes vaid visionäärid ja filosoofid. Tõsi ta ju on, et peaaegu kõik meie praeguses ühiskonnas toimub kui tants ümber raha. Raha on ülim eesmärk, raha on põhjus, miks ma ennast igal hommikul voodist püsti vean, raha on elu eliksiir ja raha on kogu kurja juur.
Kogu selle protsessi käigus oleme meie, inimesed, liigina unustanud kõige tähtsama. Meie igapäevaelus on nii mõnedki asjad täpselt sellised, nagu nad on, sest keegi kunagi otsustas, et ta saab niiviisi rohkem raha teenida ja ega me pole selle peatamiseks ka midagi erilist teinud.
Sul ei ole vaja autot, võta rendikas. Sul ei ole vaja osta telefoni, liisi see. Sa pead mingisuguse kuradi programmi kasutamiseks iga kuu maksma nii suure summa, et ajab südame pahaks.
You will own nothing and you will be happy. Tere tulemast hilisstaadiumis kapitalismi lävele, kus igast mugavusest on tehtud kellegi sissetulekuallikas ja kus sa oled lõksus lepingute rägastikus, millest sa ise ka päris täpselt aru ei saa. Sa ei ole inimene, sa oled rahakott.
Kuidas see tõdemus on seotud vabatahtliku tööga? Eeltoodud lause „Sa ei ole inimene, sa oled rahakott“ on tegelikult selle kõige võti. Võta oma inimlikkus tagasi. Raha on selle kõige alus, seega võta neilt ära võime seda su vastu kasutada.
Ühiskond, kus raha ei oleks, võiks tegelikult olla imekaunis. Me ei lähe tööle mitte sellepärast, et muidu me sureme nälga, vaid seetõttu, et me tajume oma tähtsust mutrina masinas. Meil kõigil, alates koristajatest kuni ehitajani, oleks õilis ülesanne hoida seda ühiskonda korras.
Kuid sellises maailmas ei ole ruumi muidusööjatele. Ma ei pea silmas töötuid või kodutuid, vaid rikkureid, kes pole elu sees ühissõidukiga sõitnud ega ise oma riideid parandanud. Ka meie praeguses ühiskonnas tuleb nende jõukus kellegi teise arvelt ning täielikult vabatahtlikus ühiskonnas ei tohi olla neid, kes puudust kannatavad. Vastasel juhul satub vabatahtliku ühiskonna vabatahtlikkuse aspekt ohtu. Raske on asju teha vabatahtlikult, kui sa pead samal ajal kartma vaesust.
Okei, aga tagasi päris maailma. Mis takistab meil sellist maailma loomast?
Jep, raha. Või täpsemalt, ahnus. Äkki veidi laiskust ka, kes teab.
Kuid olukord ei ole lootusetu. Me võib-olla ei saa kogu maailma muuta anarho-kommunistlikuks utoopiaks, aga me saame parandada olukorda oma kogukondades. Talgud, naabrite aitamine, parkide vabatahtlik koristamine, üritustel abistamine – variante on kõvasti ja tegelikult ei lähe palju vaja, et mingit muutust näha. Võta oma sõber kaasa ja tema võtab kaasa oma sõbra, kes omakorda võtab kaasa oma sõbra …
- Sissejuhatus – noorte vabatahtlikkus
- Vabatahtlikkust propageeriv programm on näidanud tuhandetele noortele avaramat maailma, Siiri Liiva
- Eesti suured vabatahtlikud algatused. Ja noored!, Laura Välik
- Vabatahtlikkusel ei ole piire?, Anni Tetsmann ja Anett Männiste
- Vabatahtlik tegevus: kas altruismist piisab?, Hajara Tafida-Isa (Mondo)
- Mis motiveerib noori vabatahtlikuks hakkama?, Federica Demicheli, Davide Tonon, Michelangelo Belleti ja Dragan Atanasov
- Digivabatahtlikud tulevad appi nii inimõiguste kaitsel kui ka looduskatastroofide korral, Meelika Hirmo
- kommentaar Kaie Pranno
- Pärimuslik vaade vabatahtlikutööle ja noorte vabatahtlikkusele, Reet Hiiemäe
- Fantastiliselt vabatahtlik maailm, Jan Dorbek
- Ühendatud akadeemilised ja ametialaselt tunnustatud kvalifikatsiooniteed: Corki ülikooli kolledži noorsoo- ja kogukonnatöö bakalaureuse- ja magistriõppe juhtumiuuring, Cindy O`Shea
- Noortevaldkonna töötajate eneseareng – kas teadvustatud või juhuslik tegevus või hoopis koormav kohustus?, Airi Park
- Vabatahtlik tegevus ja vabatahtlikkus riskikäitumisega noorte hulgas, Annegrete Johanson
- Vabatahtliku tegevuse roll tänapäeva – ka noorte – töökultuuris, Evelyn Parv
- Vabatahtlik tegevus – ajaraisk või võimalus elus läbi lüüa?, Marten Lauri
- Näiteid vabatahtlikkusest: kuhu mu tunnid kadusid?, Ave Mellik
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.