Ühendatud akadeemilised ja ametialaselt tunnustatud kvalifikatsiooniteed: Corki ülikooli kolledži noorsoo- ja kogukonnatöö bakalaureuse- ja magistriõppe juhtumiuuring

Iiri ülikoolid ja institutsioonid tunnistavad üha enam seda, kui tähtis on õpetada inimestele majanduse seisukohast olulisi oskusi ning anda lõpetajatele mitmekülgsed praktilised ja eluks vajalikud oskused, mida pärast lõpetamist kasutada. Selle protsessi tähtsad etapid on tunnustamine ja arvestamine, mis tagab, et kõrgkoolikraadid vastavad teatavatele standarditele ning annavad õpilastele vajalikud teadmised ja oskused, et töötada rakenduslikes keskkondades. Iiri ülikoolid arvestavad kraadi omandamise kogemuses üha enam varasemaid õpinguid. Varasemate õpingute arvestamine on protsess, mille käigus inimesed saavad lasta hinnata varem õpitut, olgu see omandatud formaalhariduse, töökogemuse või muude vahenditega, ja saada selle eest ainepunkte. Lisaks tunnistatakse, et praktikavõimaluste lisamisel kraadiõppesse on üliõpilastele, kutseühingutele ja kogukonnale tervikuna mitu eelist.

Corki ülikooli kolledž oli mitmes mõttes suundumuse eestvedaja ja tunnistas praktika kehtestamise tähtsust juba 1995. aastal, kui avas sotsiaalteaduste bakalaureuseõppe (noorsoo- ja kogukonnatöö eriala). Seda mõjutasid mitu tegurit (nt nõudlus, ajastus, elukutse staatus, ülikooli strateegia), kuid kõige olulisem neist oli kohalike organisatsioonide ja spetsialistide lähenemine ülikoolile: nad lõid kraadiõppe, mis tunnustas ühelt poolt kogemust, kuid arendas samal ajal erialaseid rakenduslikke oskusi, mis põhinevad tugevatel teoreetilistel ja akadeemilistel teadmistel ja oskustel. Selline arengu koostootmise mudel on mõjutanud kraadiõppe loomist ja jätkuvat arengut siiani ning tagab, et programmi sisu on seotud kogukonna muutuvate väärtuste ja suundumustega, samuti muutuvate mõjutuste ja oskustega, mida on vaja, et töötada noorsoo- ja kogukonnatöötajana tänapäeva Iirimaal.

Mitteformaalse õppe praktika tunnustamine kolmanda taseme õppekavas annab hulga eeliseid, kuid see paneb teatud mõttes ka proovile. Sellise lähenemisviisi toetamise tõhusateks strateegiateks võivad olla positiivsete hoiakute soodustamine, aktiivne edendamine ning ühendatud akadeemilise ja ametialaselt tunnustatud kvalifikatsioonitee vastuvõtmine. See aitab üliõpilastel saada parima osa mõlemast maailmast – akadeemilistest teadmistest ja praktilistest kogemustest – ning oma ametis silma paista.

Mitteformaalse õppe praktika tunnustamise eelised:

• Tegeliku elu kasutamine. Mitteformaalne õpe hõlmab sageli kogemuslikke ja praktilisi teadmisi, mis võivad ametialaselt väga tähtsaks osutuda. Sellise õppe tunnustamine lubab õpilastel rakendada oma oskusi ja teadmisi tegelikus elus, suurendades nende valmisolekut tulevaseks karjääriks. Corki ülikooli kolledži programmi õpilased peavad kolme kraadiõppe aasta jooksul koos akadeemiliste ainetega läbima 1200 tundi praktikat.
• Paindlikkus. See lähenemine on kohandatav ja kaasav, arvestades erinevaid õpistiile, vajadusi ja kontekste. See tähendab, et õppimine võib toimuda väljaspool traditsioonilisi klassiruume. Nii muutub haridus kättesaadavamaks. Refleksioon ja arutelu aitavad õpilastel mitteformaalset õpikäsitust mõista ning leida tähendusrikkaid ja rakendatavaid oskusi.
• Motivatsioon ja kaasamine. Mitteformaalse õppe praktika tunnustamine motiveerib õpilasi, väärtustades nende saavutusi ja edusamme. Samuti suurendab see kaasatust, võimaldades õpilastel järgida oma huve. See tähendab, et õpilased saavad valida oma praktikakoha vastavalt huvile, geograafilisele asukohale ja oskustele.
• Ametialane areng. Mitteformaalse õppe lisamine õppekavasse soodustab elukestvat õpet ja ametialast arengut. See aitab õpilastel luua kogemuste ja pädevuste pagasi, mis võib olla väärtuslik erinevate karjäärivõimaluste jaoks. See saavutatakse rõhuasetusega refleksioonile kui õppimise vaatevinklile.
• Usaldusväärsus. Ühendatud kvalifikatsioonitee suurendab kvalifikatsiooni usaldusväärsust ja muudab selle tööandjate jaoks ligitõmbavamaks. See tähendab, et lõpetajatel on peale akadeemiliste teadmiste ka praktilised oskused. Iirimaal kinnitab kõik noorsoo- ja kogukonnatöö kursused NSETS (North South Education Training Standards Committee, Põhja-Lõuna haridusstandardite komitee), millele on volitused andnud Iirimaa laste, võrdõiguslikkuse, puuetega inimeste ja noorte ministeerium ning Põhja-Iirimaa haridusministeerium. Tunnustatud kraadiõppe areng on aidanud noorsoo- ja kogukonnatöö valdkonda Iirimaal professionaalsemaks muuta. See lõi struktureeritud tee inimestele, kes soovisid selles valdkonnas karjääri teha, ning rõhutas koolitatud spetsialistide tähtsust noorte positiivse arengu ja kogukonna heaolu edendamisel.
• Teekond tööhõiveni. Üliõpilased leiavad suurema tõenäosusega töövõimalusi ja lähevad sujuvalt üle oma valitud ametikohale, kui nende kvalifikatsiooni tunnustavad nii akadeemilised kui ka kutseühendused. Et praktika oleks asjakohane, kaasame praktikaprotsessi vilistlasi, praktikuid ja praeguseid tööandjaid. Selline lähenemine aitab üliõpilasel luua sidemeid ja kujundada oma profiili enne, kui nad pärast lõpetamist tööle kandideerivad. Paljud Iiri ülikoolid sõlmisid partnerlussuhted kohalike kogukonnaorganisatsioonidega, et tagada oma programmide asjakohasus ja seotus tegelike tavadega. Partnerlussuhted võimaldasid üliõpilastel saada praktilisi kogemusi ning sõlmida valdkonnasiseseid sidemeid.
• Terviklik areng. Selline lähenemine soodustab mitmekülgsemat hariduskogemust, ühendades teooria ja praktika. Lõpetajad on paremini valmis tegelike probleemidega toime tulema ning suudavad tänu läbimõeldud koolitusele ning programmis teooria ja oskuste sidumisele paremini rangete kutsestandardite kohaselt töötada. Kraadiõppe programmid hõlmasid tavaliselt erinevaid teemasid, sealhulgas noorte arengut, kogukonnatöö korraldamist, poliitika analüüsi ja sotsioloogiat. Õppekava eesmärk oli anda õpilastele mitmekülgsemat haridust nii teoorias kui ka praktilises noorsoo- ja kogukonnatöös.

Mitteformaalse õppe praktika tunnustamise väljakutsed:

• Standardimine. Mitteformaalse õppe järjepideva ja õiglase hindamise ja tunnustamise tagamine võib osutuda keeruliseks. Standardsete hindamismeetodite puudumine võib põhjustada erinevusi õpiväljundite kvaliteedis. Iirimaal on järjepideva hindamise seisukohast väga oluline kasutada töövaldkonnaga seotud kompetentse (riiklikke kutsestandardeid).
• Hindamise kehtivus. Mitteformaalse õppe hindamise usaldusväärsust ja kehtivust on keeruline kindlaks määrata. Kogemuste kaudu saadud teadmisi ja oskusi võib olla raske täpselt mõõta. Läbimõeldud praktika on äärmiselt väärtuslik, kuid ilma hindamiseta, nagu eespool nimetatud riiklikud kutsestandardid, võib järjepidevus olla täiesti subjektiivne ja seetõttu pälvida kriitikat.
• Piiratud ressursid. Mitteformaalse õppe lisamisel õppekavasse on vaja täiendavaid ressursse hindamiseks ja õppejõudude koolitamiseks. See võib tekitada piiratud eelarvega haridusasutustele lisapingeid. Sel viisil üliõpilastega töötamine on ressursimahukas ja nõuab individuaalset juhendamist, praktikakohtadel käimist ja vastastikust õpet, mis erineb üliõpilaste toetamisest akadeemilises õppes.
• Tunnustamine ja heakskiitmine. Akadeemilistes asutustes ja tööstusettevõtetes võib mitteformaalse õppe väärtuse suhtes esineda vastuseisu või skeptitsismi, kuigi seda esineb üha vähem, sest lõpetajad tõestavad, et selline lähenemine on edukas tee oskuste omandamiseks ja tööks valmisolekuks.

Kokkuvõtteks võib mitteformaalse õppe praktika tunnustamine kolmanda taseme õppekavas anda palju eeliseid, kuid see paneb teatud mõttes ka proovile. Sellise lähenemisviisi toetamise tõhusateks strateegiateks võivad olla positiivsete hoiakute soodustamine, aktiivne edendamine ning ühendatud akadeemilise ja ametialaselt tunnustatud kvalifikatsioonitee vastuvõtmine. See aitab üliõpilastel saada parima osa mõlemast maailmast – akadeemilistest teadmistest ja praktilistest kogemustest – ning oma ametis silma paista. See lähenemisviis peegeldab pühendumist hariduse kättesaadavusele, paindlikkusele ja mitmekülgsete õpikogemuste tunnustamisele. See ei ole kasulik mitte ainult üksikisikutele, muutes kõrghariduse paremini kättesaadavaks, vaid aitab kaasa ka kohanemisvõimelisema ja vastutulelikuma haridussüsteemi loomisele, mis vastab tänapäeva maailma vajadustele.

• Sissejuhatus – noorte vabatahtlikkus
• Vabatahtlikkust propageeriv programm on näidanud tuhandetele noortele avaramat maailma, Siiri Liiva
• Eesti suured vabatahtlikud algatused. Ja noored!, Laura Välik
• Vabatahtlikkusel ei ole piire?, Anni Tetsmann ja Anett Männiste
• Vabatahtlik tegevus: kas altruismist piisab?, Hajara Tafida-Isa (Mondo)
• Mis motiveerib noori vabatahtlikuks hakkama?, Federica Demicheli, Davide Tonon, Michelangelo Belleti ja Dragan Atanasov
• Digivabatahtlikud tulevad appi nii inimõiguste kaitsel kui ka looduskatastroofide korral, Meelika Hirmo
  • kommentaar Kaie Pranno
• Pärimuslik vaade vabatahtlikutööle ja noorte vabatahtlikkusele, Reet Hiiemäe
• Fantastiliselt vabatahtlik maailm, Jan Dorbek
• Ühendatud akadeemilised ja ametialaselt tunnustatud kvalifikatsiooniteed: Corki ülikooli kolledži noorsoo- ja kogukonnatöö bakalaureuse- ja magistriõppe juhtumiuuring, Cindy O`Shea
• Noortevaldkonna töötajate eneseareng – kas teadvustatud või juhuslik tegevus või hoopis koormav kohustus?, Airi Park
• Vabatahtlik tegevus ja vabatahtlikkus riskikäitumisega noorte hulgas, Annegrete Johanson
• Vabatahtliku tegevuse roll tänapäeva – ka noorte – töökultuuris, Evelyn Parv
• Vabatahtlik tegevus – ajaraisk või võimalus elus läbi lüüa?, Marten Lauri
• Näiteid vabatahtlikkusest: kuhu mu tunnid kadusid?, Ave Mellik

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.