fbpx

Mis motiveerib noori vabatahtlikuks hakkama?

Federica Demicheli, Davide Tonon, Michelangelo Belleti ja Dragan Atanasov, strateegiliste riiklike büroode vabatahtliku tegevuse alane koostöö

9. november 2023

Avaldame alljärgnevalt noorte vabatahtlike motivatsioonide teemalise peatüki Euroopa kodanikuaktiivsuse raamistike kaardistamise uuringust. 

Euroopa kodanikuaktiivsuse raamistike kaardistamise uuring ja nende seosed noorte vabatahtliku tegevusega

See uuring on osa strateegiliste riiklike büroode vabatahtliku tegevuse alase koostöö (ingl Strategic National Agencies’ Cooperation on Volunteering – SNAC Volunteering) raames tehtud uuringute sarjast. Selle pikaajalise vabatahtliku tegevuse alase partnerluse peamine eesmärk on tugevdada Euroopa solidaarsuskorpuse programmi ja vabatahtlikku tegevust üldiselt ning seada solidaarsus selle keskmesse. SNAC Volunteering on 14 riikliku büroo ja kahe SALTO ressursikeskuse koostöö ning aastatel 2022–2027 koordineerib seda SALTO Euroopa solidaarsuskorpus. Koostööga toetatakse nõukogu soovituste rakendamist noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus.

Viimastel aastatel on noorte ja vabatahtliku tegevuse valdkonnas tehtud palju uuringuid ja uurimusi. Kõnealune metatasandi kaardistamise uuring on väga oluline selleks, et olemasolevaid andmeid paremini kasutada ja muuta tulemused võrgustikus rakendatavaks.

Teadlaste meeskond, kuhu kuulusid Federica Demicheli, Davide Tonon, Michelangelo Belleti ja Dragan Atanasov, tegi tööd enam kui 40 uurimuse ja uuringuga. 

Vabatahtlike motivatsioon ja profiilid

Peamised tegurid, mis motiveerivad noori vabatahtliku tööga tegelema

14 analüüsitud uuringus käsitletakse küsimust, miks noored vabatahtlikuna tegutsevad. Enamasti vaadeldakse seda küsimust siiski laiemalt, võttes arvesse mitte ainult noore inimese isiklikke motivatsioonitegureid, vaid ka väliseid tegureid, millel võib olla oma roll.

Üks peamisi järeldusi, mis mitmes uuringus tehti, on see, et otsus vabatahtlikuna tegutseda ei sõltu ainult tahtest või soovist vabatahtlikuna tegutseda, vaid ka teatud teguritest, mis on seotud üksikisiku ja laiema kontekstiga. Analüüsitud töödes on esitatud varasemate uuringute ja mudelite tulemused, mis käsitlevad seda küsimust eri vaatenurkadest, kuid esitavad siiski tõendeid selle kohta, et välised tegurid mõjutavad tugevalt otsust vabatahtlikuna tegutseda. Mõnes uuringus püütakse selgitada Euroopa geograafiliste erinevuste põhjusi, analüüsides eri riikide poliitilisi ja majanduslikke näitajaid. Näiteks tuuakse välja positiivne korrelatsioon kõrge vabatahtliku tegevuse määra ning üldise arengu ja majanduskasvu1 ning poliitiliste vabaduste ja sotsiaalse usalduse taseme vahel2. Samuti märgitakse ühiskondlike ja kultuuriliste tegurite tähtsust, kusjuures „teatud olemasolevad aspektid, nagu usulised tõekspidamised või ideoloogiad, võivad motivaatorina väga tähtsaks osutuda“3. Ühes uuringus leiti, et noored, kes on pärit madalama vabatahtliku tegevuse määraga riigist, kalduvad siis, kui nad on kolinud kõrgema vabatahtliku tegevuse määraga riiki, vabatahtliku tegevusega rohkem tegelema. See näitab, et „vabatahtliku tegevuse arengut takistavad tõkked ei pruugi olla seotud rahvuslike omadustega, vaid hoopis muude teguritega, nagu hea sotsiaalpoliitika kujundamine ja sotsiaalne teadlikkus vabatahtliku tegevuse mõjust“4.

Uurides isiklikke tegureid, mis mõjutavad otsust hakata vabatahtlikuna tegutsema, eristatakse enamikus uuringutes altruistlikke tegureid (teiste aitamine, panustamine) ja selliseid, mis on suunatud enda kasule, näiteks „isiklik areng, soov saada isiklikke kogemusi (Heron, 2007), reisimine või seikluste otsimine (Simpson, 2004), põgenemine rutiinist (Lo & Lee, 2011), karjääri edendamine või oskuste arendamine (Jones, 2011; Jones, 2010; Tiessen, 2012)“5. Mõned uuringud osutavad viimaste valdavale tähtsusele, kusjuures tulemused „on selgelt näidanud, et Euroopa noorte motivatsioon vabatahtlikus teenistuses osaleda oli peamiselt suunatud pigem nende enda vajadustele ja huvidele kui traditsioonilistele väärtustele, nagu teiste teenimine ja kodanikukohustuse tunne kogukonna ees“6. Eri uuringute raames korraldatud küsitlustes on sageli esikohal järgmised tegurid:

  • kolm kõige populaarsemat motivatsioonitegurit: „kasutada kooli ja täiendõppe vahelist aega eesmärgipäraselt ja isiklikult areneda“ (40–50% vastanutest), „tutvuda konkreetse sektori või töökeskkonnaga“ (30%) ning „õppida ja kogeda midagi uut“ (30%)7;
  • kõige olulisemad motivatsioonitegurid: isiklik areng, teiste aitamine, millegi uue õppimine8;
  • kõige olulisemad tegurid: eneseareng (19%), teiste aitamine (18%) ja uued kogemused (18%)9;
  • kõige olulisemad motivatsioonitegurid noorte vabatahtlike jaoks: soov aidata teisi (73%), õppida midagi uut (41%), kohtuda uute inimestega (41%), aidata, sest võib-olla vajan ise kunagi abi (37%), vabatahtlik tegevus on kooskõlas minu huvidega (31%)10.

Kuigi isikliku kasu tegurid tunduvad olevat ülekaalus, tunnistatakse enamikus uuringutes mõlema motivatsioonitüübi tähtsust, viidates varasematele uuringutele, milles on märgitud, et „nii altruism kui ka maineküsimused on positiivselt seotud otsusega vabatahtlikuna tegutseda“11. Ühes uuringus tõdeti, et vabatahtlikud „leiavad rahulolu nii tegevusest endast kui ka selle mõjust abivajajatele“12. Teises uuringus selgitatakse seda teooriaga, et „kõigi poolte rahulolu sotsiaalses suhtes sõltub vastastikustest eelistest ja hüvede vahetamisest“13. Mõnes uuringus viidatakse Maslow’ vajaduste hierarhiale ja märgitakse, et „vabatahtlik tegevus on seotud püramiidi ülemise osaga“14, kuna see võimaldab vabatahtlikel teisi aidates „rahuldada oma eneseteostusvajadusi“15.

On märke sellest, et motivatsiooni võib mõjutada vabatahtliku tegevuse liik: ühes uuringus leiti, et „noorte seas on seega peamine vabatahtlik tegevus seotud vaba aja veetmise, kultuuri, spordi ja vaba aja tegevusega üldiselt“16. Mõnes uuringus uuritakse rahvusvahelises vabatahtlikus teenistuses osalemise motivatsioonitegureid, näiteks endise Euroopa vabatahtliku teenistuse puhul. Tehtud uuringud ja intervjuud osutavad, et:

  • peamised motivatsioonitegurid Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalemiseks olid järgmised: „seos oma huvidega (47%), riigiga (47%), mis on tavaliselt seotud sooviga õppida keelt (47%) ning võimalusega omandada uusi oskusi ja teadmisi (47%)“17;
  • peamiste tegurite hulka kuulusid „soov põgeneda rutiinsest tegevusest ja/või suhetest, ilma et eelistataks konkreetset sihtriiki ja/või tegevust, väga selged eesmärgid ja hästi määratletud põhjendused, näiteks soov omandada mõtestatud kogemust oma erialal või huvi parandada keeleoskust ja tutvuda teise kultuuriga“18;
  • Euroopa vabatahtlikku teenistust peeti „vaba aja veetmise võimaluseks, et pääseda tööpuudusest ja ebakindlusest, aga ka õppimisvõimaluseks, et omandada isiklikus ja tööelus kasulikke oskusi“19;
  • vähemate võimalustega noorte jaoks oli rahvusvaheline vabatahtlik töö „varjupaik ebakindla tööturu eest ning vaba aeg isikliku ja tööalase ebakindluse leevendamiseks“20;
  • Poola vabatahtlike peamised motivatsioonitegurid, mida mainisid Euroopa vabatahtlike projektide sotsiaalsetes ja ühiskondlikes tegevustes osalejad: tahtsin minna välismaale (57,2%), otsisin seiklusi (53,5%), projekti teema oli minu jaoks huvitav (44%), tahtsin teha teistele inimestele midagi head (40,1%), tahtsin saada välismaal erialast kogemust (38,2%) ja tahtsin õppida võõrkeelt (37,5%)21.

Ainult kahes uuringus uuriti, miks noored ei osale vabatahtlikus tegevuses, kusjuures ühes neist oli kõige populaarsem vastus „atraktiivsema alternatiivi (70%)“ olemasolu22. Teises uuringus nimetati „ajapuudust, teadmiste puudumist, kontakti puudumist sotsiaalse ümbruse ja vabatahtliku tegevusega üldiselt, samuti teadmatust selle tegevuse vajalikkusest ning tajutud võimetust midagi muuta“23.

Mis puutub teiste inimeste mõjusse otsusele vabatahtlikuna tegutseda, siis ühes uuringus leiti, et noored liituvad vabatahtliku tegevusega „peamiselt omal algatusel (73,3%), osaliselt eakaaslaste (23,3%) ja õpetajate (13,3%) julgustusel“24. Ühes teises uuringus leiti, et „noorte seas on eakaaslaste survel suurem mõju kui vanemate inimeste avaldataval survel“25.

Motivatsioonitegurite muutused

Kaheksas analüüsitud uuringus käsitletakse, kas ja kuidas on noorte motivatsioon vabatahtlikuna tegutseda viimastel aastatel muutunud. Üldiselt nõustuvad kõik, et motivatsioonitegurites on toimunud muutus, mida mõned neist tõlgendavad kui vabatahtliku tegevuse enda olemuse muutust.

Uuringutes arutatakse, et traditsioonilist vabatahtlikku tegevust motiveerib „teiste aitamine ja seda iseloomustavad altruistlikud hoiakud“26 ning sellisena eristatakse seda „tänapäevasest vabatahtlikust tegevusest ja sega-vabatahtlikuks (äkki oleks eesti keeles arusaadavam ?pool-vabatahtlikuks?) tegevuseks“27, rõhutades, et „altruism ja heategevus Euroopas on juurdunud ühistes keskaegsetes institutsioonides ja tavades, eriti religioossetes (nt katoliku kirik)“28. Tänapäeval otsustavad noored vabatahtliku tegevuse kasuks aga uute motivatsioonitegurite tõttu, mis on enamasti seotud isikliku kasuga, nagu „karjääriareng, isiklik areng, kasulik vaba aja veetmine, töökogemus ja ametialane areng“29. 2020. aastal avaldatud uuringus leiti, et „võrreldes 2015. aasta sarnase uuringu andmetega keskendutakse rohkem isiklikule arengule ja millegi uue õppimisele“30, mis suunas autorid järeldusele, et „vabatahtliku teenistuse isiklik kasu muutub noorte jaoks tähtsamaks“31. Ühes teises küsitluses leiti, et „noored näevad vabatahtlikku tegevust peamiselt enesearengu võimalusena ning võimalusena omandada uusi oskusi ja kogemusi, mis võiksid olla kasulikud tööelus“32, erinevalt vanematest vabatahtlikest, kes on noortega võrreldes sagedamini „motiveeritud vabatahtlikuna tegutsemiseks peamiselt võimaluse tõttu aidata teisi inimesi (18% noortest võrreldes 26% vanemate vabatahtlikega)“33. Sellise motivatsioonitegurite muutumise tõttu räägitakse ühes uuringus põlvkondadevahelisest muutusest, kus „vabatahtlik tegevus muutub vähem kollektiivseks ja rohkem reflektiivseks või individualistlikuks“34, kusjuures vabatahtlikel on „enesekesksemad hoiakud, nad püüdlevad nii solidaarsuse kui ka isikliku arengu poole, valides tegevusi, mis maksimeerivad isiklikku kasu: eneseteostust, sotsiaalseid kontakte, töökogemust ja isiklikku sõltumatust“35.

Mõnes uuringus käsitletakse põhjuseid, mis võivad seda muutust selgitada. Kahes neist tõmmatakse paralleele majandusliku ebastabiilsuse, töökohtade ebakindluse ja kõrgema töötuse määraga, mille tõttu „eri riikide noored veedavad haridussüsteemis kauem aega ja seetõttu kulub neil kauem aega tööturule sisenemiseks, mistõttu nad sõltuvad oma perekonnast või riigist kauem kui eelmine põlvkond“36. Viidatud uuringus leitakse, et edasi-tagasi liikumine perekonna, kooli, töö ja töötuse vahel, et saavutada isiklik iseseisvus, mõjutab seda, millist liiki vabatahtlikku tööd noored teevad. Ühes teises uuringus märgitakse, et „tõenäoliselt kasutavad noored piiriülest vabatahtlikku tegevust selleks, et tulla toime ebakindla tööhõivega kodumaal“37. Samas uuringus lisatakse, et nende suundumustega kaasnevad riskid, kuna organisatsioonid ja riigid „võivad kaaluda vabatahtlike väärkasutamist või kasutamist palgaliste töötajate asemel“38, mis nõuab suuremat poliitilist teadlikkust.

Üldiselt näitavad uuringud, et vabatahtliku tegevuse isiklikud motivatsioonitegurid on aja jooksul muutunud, eriti noorte seas. Üldiselt näeme üleminekut altruistlikelt ja kollektivistlikelt teguritelt isikliku kasu teguritele. Majanduslikel teguritel on otsuses tegeleda vabatahtliku tegevusega samuti suurem roll.

Noorte vabatahtlike peamised omadused (haridus (teaduskraad), ebasoodsate tingimustega silmitsi seismine või mitte seismine jne)

Paljudes uuringutes uuritakse vabatahtlike isikuomadusi ja nende tegurite mõju otsusele vabatahtlikuna tegutseda.

Kõigis analüüsitud uuringutes on tuvastatud üks ja sama rühm sarnaseid noorte vabatahtlike omadusi, mis on peamiselt seotud nende sotsiaal-majandusliku positsiooniga. Ühes uuringus leiti, et „inimesed, kes on terved, paremini haritud, religioossed, vanemad, abielus, elavad suuremas leibkonnas või kellel on suurem sissetulek, tegelevad keskmiselt sagedamini vabatahtliku tegevusega kui teised“39. Teises uuringus selgus aga, et „vabatahtlikuna tegutsemise määr on seotud hariduse, tervise positiivse väärtustamise, sissetuleku, majandusliku seisundi, sõpradega suhtlemise sageduse ja laste arvuga leibkonnas ning kasvab nende näitajatega koos“40. Uuringus, milles käsitleti endisi Euroopa vabatahtliku teenistuse vabatahtlikke, märgitakse, et „kõik vabatahtlikud olid sama keskklassi sotsiaal-majandusliku taustaga ja kõik olid kooli lõpetanud, välja arvatud kaks vabatahtlikku“41. Tuleb mainida, et uuringus tugineti sellele, mida vabatahtlikud ise enda tausta kohta ütlesid, ning seetõttu ei pruugi see järgida Euroopa solidaarsuskorpuse programmi raames kehtestatud vähemate võimalustega noorte kategooriaid. Ühes teises uuringus märgitakse, et „enamik intervjueeritud vabatahtlikest oli keskklassi taustaga ja kas ülikooli lõpetanud või peatselt bakalaureuseõppesse õppima asuvad“42, ning järeldatakse, et „on üha rohkem tõendeid rahvusvahelises vabatahtlikus tegevuses esinevate klassierinevuste kohta“43. Ühe uuringu kohaselt tegelevad kõrge sotsiaal-majandusliku staatusega inimesed tõenäolisemalt vabatahtliku tegevusega, kuna „neil on paremad sotsiaalsed ning suulise ja kirjaliku eneseväljenduse oskused ning see annab neile rohkem enesekindlust, et pöörduda teiste inimeste poole, ja muudab nad vabatahtlikutööks sobivamaks“44. Veel ühes uuringus viidatakse enesehinnangu tähtsusele, väites, et „inimesed, kes tunnevad end positiivsena, teevad teistest sagedamini formaalset vabatahtlikku tööd“45.

Ühes uuringus hoiatatakse, et omadused on nii tähtsad, et kuigi riiklikud ja rahvusvahelised vabatahtlikuks olemise võimalused on avatud kõigile noortele ega nõua rahalist panust, on „kõigis riikides enamik nii riiklikes kui ka rahvusvahelistes programmides osalejatest hea haridusega noored“46. Uuringud näitavad, et vähemate võimalustega ja erivajadustega noored on väga vähe kaasatud. Ühe vabatahtlike uuringu küsitlusele vastanutest oli 3% erivajadustega ja 1% jättis kooli enne lõpetamist pooleli või käis erikoolis47. Seda toetab ka teine tähelepanek, et rahalised probleemid (nagu väike palk ja sõltuvus vanematest) takistavad vabatahtlikus teenistuses osalemist48.

Vähestes uuringutes on täheldatud positiivset seost vabatahtlikuks olemise ja muude kodanikuaktiivsuse vormide vahel. Ühes uuringus leiti, et „vabatahtlikku tegevust konkreetses töövaldkonnas mõjutab positiivselt sarnaste eesmärkidega valitsusvälise organisatsiooni liikmeks olemine“49, ning järeldati, et „kuigi üksikisiku sotsiaal-majanduslikud omadused on vabatahtlikus tegevuses osalemise otsuse tegemisel olulised, avaldavad suuremat survet muutujad, mis on seotud valitsusväliste ühenduste rühmitusi ja eri eluvaldkondi puudutavate hoiakutega“50. See kehtib eelkõige rahvusvahelise vabatahtliku tegevuse puhul. Nagu ühes uuringus öeldakse: „Nende jaoks, kes on tuttavad vabatahtliku tööga kodumaal, tavaliselt valitsusväliste organisatsioonide raames, oli soov osaleda vabatahtlikuna välismaal kui loomulik jätk ja laiendus selles valdkonnas toimuvale tegevusele“51. Üks uuring näitas, et kõigist vastanutest „23% osales juba enne vabatahtliku teenistuse alustamist pidevalt ühiskondlikus tegevuses“52.

Mõned uuringud osutavad erinevustele sugude vahel, kusjuures naised on meestega võrreldes rohkem motiveeritud vabatahtlikuna tegutsema. Seda illustreerivad korraldatud küsitluste demograafilised näitajad: ühes küsitluses oli 60% nais- ja 40% meessoost vastajaid53, teises küsitluses olid 83% vastanutest naised54, samas kui ühes uuringus domineerisid kõigis kolmes küsitluses naised (81% naisi esimeses, 73% kolmandas ja 65% teises küsitluses)55.
Ühes uuringus analüüsiti erinevaid tegureid, et teha kindlaks nüansid eri liiki vabatahtliku tööga tegelevate vabatahtlike profiilide vahel. Mis puudutab sugu, siis selles analüüsis leiti, et „meessoost olemine mõjutab tugevalt ja positiivselt vabatahtlikuks olemist vaba aja ja kutseorganisatsioonides, samal ajal kui sotsiaalsele õiglusele suunatud organisatsioonides on selle mõju negatiivne“56. Uuringus öeldakse, et see võib olla tingitud sellest, et tüdrukud ja noored naised „on näidanud palju kõrgemat prosotsiaalse käitumise taset kui poisid ja noored mehed“57. Samas uuringus leiti, et „ideoloogilised väärtused, nagu usaldus religiooni vastu, mõjutavad positiivselt sotsiaalsele õiglusele suunatud organisatsioonidesse vabatahtlikuks saamist“58.

  1. Gil-Lacruz A., Marcuello-Servós C., and Saz-Gil M., ‘Youth Volunteering in Countries in the European Union: Approximation to Differences’, 2016, Nonprofit and voluntary sector quarterly. ↩︎
  2. Enjorlas B., ‘Explaining the Varieties of Volunteering in Europe: A Capability Approach’, 2021, Voluntas ISTR. ↩︎
  3. ‘OBSERVATORY OF VOLUNTARY WORK: Lessons and reflections’, 2020, Observatorio del Voluntariado – España. ↩︎
  4. Ogut E., ‘Youth Volunteering in Sport: A Case Study of The Benefits of the European Voluntary Service for a Sport Organisation’, 2014, Physical Culture and Sport Studies and Research. ↩︎
  5. Roman M., Muresan L-M, Manafi I., and Marinescu D., ‘Volunteering as International Mobility: Recent Evidence from a Post-socialist Country’, 2018, Transnational Social Review. ↩︎
  6. Jardim C. and Marques da Silva S., ‘Young People Engaging in Volunteering: Questioning a Generational Trend in an Individualised Society’, 2018, Societies. ↩︎
  7. ‘Final Report on the Joint Evaluation of the Law on the Federal Volunteering Service (BFDG) and the Law on the Advancement of Youth Volunteering Services (JFDG)’, 2015, German Bundesministärium fur Familien, Senioren, Frauen und Jugend Deutschland. ↩︎
  8. ‘U_count – Shaping Society Together’, 2020, Deutsche Kinder- und Jugendstiftung. ↩︎
  9. Lubrańska A. and Zawira E., ‘Motives of Contemporary Volunteers in the Aspect of Generational Differences (Motywy
    współczesnych wolontariuszy w aspekcie różnic pokoleniowych)’, 2017, Łódź Theological Studies Quarterly. ↩︎
  10. ‘Diagnosis of the School Volunteering in Małopolskie voivodeship (Diagnoza wolontariatu szkolnego w województwie małopolskim)’, 2021, Sursum Corda Association. ↩︎
  11. Roman M., Muresan L-M, Manafi I., and Marinescu D., ‘Volunteering as International Mobility: Recent Evidence from a Post-socialist Country’, 2018, Transnational Social Review. ↩︎
  12. ‘OBSERVATORY OF VOLUNTARY WORK: Lessons and Reflections’, 2020, Observatorio del Voluntariado – España. ↩︎
  13. Ogut E., ‘Youth Volunteering in Sport: A Case Study of The Benefits of the European Voluntary Service for a Sport Organisation’, 2014, Physical Culture and Sport Studies and Research. ↩︎
  14. ‘OBSERVATORY OF VOLUNTARY WORK: Lessons and Reflections’, 2020, Observatorio del Voluntariado – España. ↩︎
  15. Jeżowski M. and Poszytek P., ‘Theoretical Foundations and Practical Applications of E-volunteering within the European Solidarity Corps during the Outbreak of Covid-19 Pandemic in Poland’, 2022, 13th International Multi-Conference on Complexity, Informatics and Cybernetics. ↩︎
  16. Gil-Lacruz A., Marcuello-Servós C., and Saz-Gil M., ‘Youth Volunteering in Countries in the European Union: Approximation to Differences’, 2016, Nonprofit and voluntary sector quarterly. ↩︎
  17. Williamson H., Hoskins B. with Boetzelen P., ‘Charting the Landscape of European Youth Voluntary Activities’, 2006, Council of Europe. ↩︎
  18. Roman M., Muresan L-M, Manafi I., and Marinescu D., ‘Volunteering as International Mobility: Recent Evidence from a Post-socialist Country’, 2018, Transnational Social Review. ↩︎
  19. Jardim C. and Marques da Silva S., ‘Young People Engaging in Volunteering: Questioning a Generational Trend in an Individualised Society’, 2018, Societies. ↩︎
  20. Pantea M.C., ‘Young People in Cross-national Volunteering: Perceptions of Unfairness’, 2012, Journal of Social and Personal Relationships. ↩︎
  21. Jeżowski M. and Tragarz M., Social and Civic Activity of Participants of Foreign Volunteering Projects (Aktywność społeczna i obywatelska uczestników projektów wolontariatu zagranicznego), 2022, FRSE publications. ↩︎
  22. ‘Final Report on the Joint Evaluation of the Law on the Federal Volunteering Service (BFDG) and the Law on the Advancement of Youth Volunteering Services (JFDG)’, 2015, Bundesministerium für Familien, Senioren, Frauen und Jugend Deutschland. ↩︎
  23. ‘OBSERVATORY OF VOLUNTARY WORK: Lessons and Reflections’, 2020, Observatorio del Voluntariado – España. ↩︎
  24. Diagnosis of the School Volunteering in Małopolskie voivodeship (Diagnoza wolontariatu szkolnego w województwie małopolskim)’, 2021, Sursum Corda Association. ↩︎
  25. Gil-Lacruz A., Marcuello-Servós C., and Saz-Gil M., ‘Youth Volunteering in Countries in the European Union: Approximation to Differences’, 2016, Nonprofit and voluntary sector quarterly. ↩︎
  26. Roman M., Muresan L-M, Manafi I., and Marinescu D., ‘Volunteering as International Mobility: Recent Evidence from a Post-socialist Country’, 2018, Transnational Social Review. ↩︎
  27. Ibid. ↩︎
  28. Enjorlas B., ‘Explaining the Varieties of Volunteering in Europe: A Capability Approach’, 2021, Voluntas ISTR ↩︎
  29. Roman M., Muresan L-M, Manafi I., and Marinescu D., ‘Volunteering as International Mobility: Recent Evidence from a Post-socialist Country’, 2018, Transnational Social Review. ↩︎
  30. ‘U_count – Shaping Society Together’, 2020, German Children and Youth Foundation. ↩︎
  31. Ibid. ↩︎
  32. Lubrańska A. and Zawira E., ‘Motives of Contemporary Volunteers in the Aspect of Generational Differences (Motywy współczesnych wolontariuszy w aspekcie różnic pokoleniowych)’, 2017, Łódź Theological Studies Quarterly. ↩︎
  33. Ibid. ↩︎
  34. Jardim C. and Marques da Silva S., ‘Young People Engaging in Volunteering: Questioning a Generational Trend in an Individualised Society’, 2018, Societies. ↩︎
  35. Ibid. ↩︎
  36. Ibid. ↩︎
  37. Pantea M.C., ‘Young people in Cross-national Volunteering: Perceptions of Unfairness’, 2012, Journal of Social and Personal Relationships. ↩︎
  38. Ibid. ↩︎
  39. Plagnol A. and Huppert F., ‘Happy to Help? Exploring the Factors Associated with Variations in Rates of Volunteering across Europe’, 2009, Social Indicators Research. ↩︎
  40. Enjorlas B., ‘Explaining the Varieties of Volunteering in Europe: A Capability Approach’, 2021, Voluntas ISTR. ↩︎
  41. Jardim C. and Marques da Silva S., ‘Young People Engaging in Volunteering: Questioning a Generational Trend in an Individualised Society’, 2018, Societies. ↩︎
  42. Pantea M.C., ‘Young people in Cross-national Volunteering: Perceptions of Unfairness’, 2012, Journal of Social and Personal
    Relationships. ↩︎
  43. Ibid. ↩︎
  44. Gil-Lacruz A., Marcuello-Servós C., and Saz-Gil M., ‘Youth Volunteering in Countries in the European Union: Approximation to Differences’, 2016, Nonprofit and voluntary sector quarterly. ↩︎
  45. Plagnol A. and Huppert F., ‘Happy to Help? Exploring the Factors Associated with Variations in Rates of Volunteering across Europe’, 2009, Social Indicators Research. ↩︎
  46. Williamson H., Hoskins B. with Boetzelen P., ‘Charting the Landscape of European Youth Voluntary Activities’, 2006, Council of Europe. ↩︎
  47. ‘Final Report on the Joint Evaluation of the Law on the Federal Volunteering Service (BFDG) and the Law on the Advancement of Youth Volunteering Services (JFDG)’, 2015, Bundesministerium fur Familien, Senioren, Frauen und Jugend Deutschland. ↩︎
  48. ‘U_count – Shaping Society Together’, 2020, German Children and Youth Foundation. ↩︎
  49. Gil-Lacruz A., Marcuello-Servós C., and Saz-Gil M., ‘Youth Volunteering in Countries in the European Union: Approximation to Differences’, 2016, Nonprofit and voluntary sector quarterly. ↩︎
  50. Ibid. ↩︎
  51. Roman M., Muresan L-M, Manafi I., and Marinescu D., ‘Volunteering as International Mobility: Recent Evidence from a Post-socialist Country’, 2018, Transnational Social Review ↩︎
  52. ‘Final Report on the Joint Evaluation of the Law on the Federal Volunteering Service (BFDG) and the Law on the Advancement of Youth Volunteering Services (JFDG)’, 2015, Bundesministerium fur Familien, Senioren, Frauen und Jugend Deutschland. ↩︎
  53. Ibid. ↩︎
  54. Lubrańska A. and Zawira E., ‘Motives of Contemporary Volunteers in the Aspect of Generational Differences (Motywy współczesnych wolontariuszy w aspekcie różnic pokoleniowych)’, 2017, Łódź Theological Studies Quarterly. ↩︎
  55. Jeżowski M. and Tragarz M., Social and Civic Activity of Participants of Foreign Volunteering Projects (Aktywność społeczna i obywatelska uczestników projektów wolontariatu zagranicznego), 2022, FRSE publications. ↩︎
  56. Gil-Lacruz A., Marcuello-Servós C., and Saz-Gil M., ‘Youth Volunteering in Countries in the European Union: Approximation to Differences’, 2016, Nonprofit and voluntary sector quarterly. ↩︎
  57. Ibid. ↩︎
  58. Ibid. ↩︎

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.

Print Friendly, PDF & Email

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga