MIL – mis see on, miks see mind huvitab ja kuidas seda noortele edasi annan

Meedia tähtsus kultuuris kasvab. Mõelgem kasvõi sotsiaalmeedia rollile tööalases ja eraelulises suhtluses praegu ja 2011. aastal. Kui oleksin toona vaid teadnud, et Facebooki koonduvad tulevikus nii mu tööandja, vanavanemad, vanad klassikaaslased kui ka õpilased …

Meedia loogika on kohanenud tähelepanumajandusele: inimeste tähelepanu võidetakse avalikkusele teenust (olgu selleks meelelahutus, uudised, suhtlemine või näole filtri sättimine) pakkudes ning vahendatakse seejärel reklaamiostjatele edasi (Wu, 2019: 771–772). Selline areng toimus nii lühikese aja jooksul, et kohanemiseks aega ei jäänud.

Meedia- ja infokirjaoskuste (ingl Media and Information Literacy – edaspidi MIL) arendamine püüab seda vaakumit täita. MIList võib mõelda kui võimestavast info-, digi- ja meediapädevuste komplektist.

MILi pädevused hõlmavad:

• informatsiooni otsimise, analüüsimise ja hindamise oskusi ning kriitilist mõtlemist;
• sisuloomet eri kanalite, meetodite ja tööriistade abil;
• enda infokäitumise ja digihügieeni mõistmist ning digitaalse jalajälje kontrollimise oskust;
• meedia ja platvormide loogika tundmist;
• meedia kultuurilise mõju mõistmist (UNESCO, 2013: 22).

Hea meediakirjaoskusega inimene oskab neid pädevusi rakendada, et osaleda kodanikuühiskonnas ning võidelda tänapäevase infokeskkonna kaasuvate probleemidega, nagu küberkiusamine, veebipõhine vaenuõhutus, andmete varastamine või väärkasutamine, infohäired, radikaalsust süvendavad ja virtuaalset paralleelreaalsust loovad soovitusalgoritmid jmt.

Ma tean, mida te mõtlete. Maailma mõistes on MIL kasulik, aga kuidas see noorsootöötajana minusse puutub? Mõtestaksin MILi tundma õppimise ja töösse põimimise kasutegureid kolmel tasandil.

Minu kui noorsootöötaja kasu. Katustermin nagu MIL võib esialgu mõjuda aukartustäratavalt, mis omakorda tekitab tunde, et parem oleks kaasata mõni väline ekspert. Miks ise neid teadmisi omandada ja vahendada? Sest MIL-pädevused on vajalikud kõigile, olenemata sotsiaal-majanduslikust taustast, töövaldkonnast või east, sest noortega teemasse sukeldumine avardab ka kogenud ja pädeva noorsootöötaja arusaama infokeskkonnast ning – nagu ladinakeelne vanasõna ütleb – õpetades me õpime!

Noorte kasu. Uusi äppe ja platvorme proovib esimesena just noorem põlvkond. Uute kanalite tundmine ja kasutamine võimaldab noortel ühiskonnaelus aktiivselt kaasa lüüa ning oma hääl otsustusprotsessides loominguliselt kuuldavaks teha. Samas äppi alla laadides nõustud automaatselt ka kasutustingimustega ning võid seega enda teadmata loobuda oma õigustest toodetud sisule ja andmetele. Selliste riskide hindamiseks ja maandamiseks vajavad noored täiskasvanute tuge. Teismeliste infopädevuste arendamist toetab ka noorte kahetasandiliseks kujunenud infootsikäitumine: esmalt saadakse otsimootorist põhiidee kätte ning seejärel pöördutakse kontrolliks autoriteetsemate allikate poole (DesYign, 2020: 4). Seda kognitiivset vajadust võiks noorsootöö teavitusteenuseid välja arendades silmas pidada.

Noortekeskuse kasu. Pandeemia-aasta on palju tegevusi ja noorsootööd digikanalitesse viinud, mille puhul on nii noorsootöötajate kui ka noorte digipädevusest juba palju kasu olnud. Kui järgida põhimõtet, et noorsootöö peab toimuma seal, kus on noored, on interaktiivse veebilehe või äpi loomine teenuste asjakohasena hoidmiseks suisa hädavajalik (DesYign, 2020: 5). MIL-pädevuste arendamine aitab muu hulgas noortekeskusesse tuua projektiraha, sest on ka rahvusvahelises fookuses. Euroopa Liidu noortestrateegias 2019–2027 on „Informatsioon ja konstruktiivne dialoog“ üks 11 eesmärgist. Erasmus+ 2021–2027 tööprogrammis seisab eesmärgina noorte seas kriitilise mõtlemise ja meediapädevuse arendamine, et demokraatiat tugevdada ning manipuleerimise, propaganda ja desinformatsiooni vastu võidelda.

Niisiis, MIL-raamistik on midagi, mida tasub enda kasuks tööle panna. Teemasid ja alateemasid on küll palju, aga see võimaldab enda noorte jaoks kõige kasulikumad või olulisemad teemad välja noppida. Toon järgnevalt välja kolm tegevust, mille abil noortele praktilisel ja mängulisel viisil vahendada teadmisi meedia- ja infopädevustest. Kui tunned end juhendajana ebakindlalt, võiksid need tegevused teiste noorsootöötajatega koos enne läbi teha.

1. TikToki aktivism

Õppimismeetod: ühesõppimine ja produktsioon

Vahendid: üks nutitelefon inimese või rühma peale

Vanusele: 11–19

Tegevus: alustage ühiselt TikToki aktivistide videote vaatamisega. Heaks näiteks on Eesti suunamudija Arija Helmvee (@roosabanaanike), kes on teinud videoid muu hulgas ahistamisest teatanud noorte sõimamisest, kiusajate vastutusele võtmisest ning kättemaksuks pornograafilise sisu levitamisest, aga lemmikuid võiksid pakkuda vaatamiseks ka noored ise. Arutlege selle üle, mis seisukohta video tegija vaatajatele selgeks teha tahtis. Kas noored on sama meelt? Või on mõni video ka mitmeti mõistetav? Miks?

Koostage arutelu põhjal nimekiri võtetest, kuidas oma mõtteid mõne ühiskonna valupunkti kohta selgelt edastada. Kuidas teha nii, et see ka teistele meeldiks ja kaugele leviks? Milliseid võtteid on kasutatud videotes, mis neile endale meeldivad? Mille üle ei tohiks nalja teha, millal jälle aitab nali tõsist teemat mõista? See nimekiri võiks jääda tegevuse ajaks kõigile nähtavasse kohta.

Loovtööks on vaja välja valida teemasid, mida võiks pinge vähendamiseks teha üheskoos näiteks ajurünnakuna. Teemade kaupa võivad huvilised ka rühmadesse jaotuma hakata. Tegevust võib teha ka iseseisvalt, aga grupis video loomine on huvitavam protsess – on vaja valida näitleja, filmija ja režissöör ning tegeleda võttemeeskonna kapriisidega. Digitaalse formaadi puhul on iseseisev töö paratamatu, aga ka eraldi filmitud klippe saab TikTokis minutitega kokku monteerida. (Lühivideoid on peale TikToki võimalik monteerida ka Instagram Reelsis – mõlemad sobivad.)

Video pikkusele seab reeglid keskkond, aga loomise ajaraamis võiks ühiselt kokku leppida. Kui seadmeid jagub, on 20 minutit piisav. Leppige ka kokku, mis kellaks kõik esilinastuseks uuesti kogunevad ning kuidas videoid ühiselt vaatate – kõik ei pruugi neid soovida avalikustada.

Mängulisust lisab tiimide võistlustulle saatmine, näiteks nii, et kõik valivad oma lemmiku ning võitja saab igavese au ja kuulsuse … Ja ühe suure šokolaadi.

Ettevalmistus: 15 min – otsida kolm eeskujuks või aruteluks sobivat näidisklippi

Orienteeruv kestus: 60 min

2. Vandenõuteoreetiku lugu

Õppimismeetod: ühesõppimine ja simulatsioon

Vanusele: 13–19

Tegevus: alustage vandenõuteooriate nimetamise ja defineerimisega. Videomaterjaliks võib inglise keele tundjatega kasutada näiteks Abbie Richardsi TikToki videoseeriat. Arutlege, mis on kuulujutu ja vandenõuteooria vahe. Miks on neid ohtlik levitada, isegi kui seda naljaks pean?

Aruteluga võiks jõuda selleni, kes siis õigupoolest vandenõuteooriaid levitab ja mis on nende lugu. See võib olla sügavast valeinfo august välja roninu lugu, nagu Re:Baltica Eesti Päevalehes vahendas, aga ka selline inimene, kes jagab sotsiaalmeedias materjali lihtsalt teiste reaktsiooni pärast ja kes teooria tõesusse sügavalt ei usu. Uurige üheskoos pilte, videoid või artikleid, mis vandenõuteoreetikute erinevat tausta näitavad. Visandage nende põhjal inimtüübid, kes meie seas ringi jalutavad ja vandenõuteooriaid levitada võivad. Kui vanad nad on? Millega nad tegelevad? Mis neile meeldib, mis mitte? Kuidas nad vandenõuteooriateni jõudsid ning kuidas see nende elu mõjutab?

Nüüd tuleks osalejad jagada suurematesse, näiteks viieliikmelistesse rühmadesse. Iga rühm võtab ühe inimtüübi ning loob selle kohta väikese sketši, mis peaks vaatajale selgeks tegema, kuidas ta vandenõuteooriatega suhestub ja mis selle tagamaad on. Liigseid piiranguid loomingulisusele seada ei saa, aga sketšid võiksid piirduda viie minutiga. Rühmad võiksid enne loometegevusele siirdumist (kas teise füüsilisse või virtuaalsesse ruumi) jõuda kokkuleppele, kes on rääkivates rollides ja kelle kanda on mõni oluline vaikiv roll, näiteks tuules õõtsuv puu. Nii tekitab ülesandeks valmistumine põnevust ka häbelikes osavõtjates.

Pärast 30-minutilist ettevalmistusaega esitavad kõik sketšid. Igale esitlusele võiks järgneda arutelu, mängulisuse lisamiseks võib publik karakterisse jäänud näitlejatelt küsida lisaküsimusi. Esinemiste lõpus võiksid kõik jagada midagi, mida nad endaga tänasest kaasa võtavad.

Ettevalmistus: 30 min – lugeda vandenõuteooriate levimise põhjuste kohta ja otsida meediatekste (pildid, videod, heliklipid, artiklid jne) vandenõuteoreetikutest; valmistuda ka vastamiseks küsimusele „Mida teha, kui minu lähedane on vandenõuteoreetik?“.

Orienteeruv kestus: nelja rühma puhul 90 min

3. Kommu meilt meile

Õppimismeetod: ühesõppimine ja probleemipõhine lähenemine

Vanusele: 15–19

Tegevus: algus erineb olenevalt sellest, kas teete seda eelnevate jätkutegevusena (siis on teemad juba olemas) või eraldiseisvalt (tuleks ajurünnak teha). Igatahes võiks alustada arutelu sellest, mis oleks üks meedia-, digi- või infopädevustega seotud infokild või hea nipp, mida ma tahaks eakaaslastele jagada. Kuidas ühiskonnas teavitustööd tehakse? Näiteks võib võtta #septembriseijoo, mille reklaamid jooksid raadios, teles ja sotsiaalmeedias, ning lisaks ilmus sel ajal ka palju kainuseteemalisi artikleid. Noored valivad kõige põletavama teema diskussiooni käigus.

Näiteks avastasin viimati noortekas töötuba läbi viies, et kõige rohkem küsimusi tekitas Yubos (alaealistele mõeldud Tinderi-sarnane äpp), Snapchatis ja Instagramis snäppide ehk piiratud vaatamisajaga piltide või videote saatmine. Koos välja otsitud info privaatsustingimuste ja andmete krüpteerimise kohta võimaldas diskuteerida selle üle, miks reklaamitakse kustuvana midagi, mis tegelikult alles jääb. Probleem joonistus välja ja teavituskampaania teema oli selge.

Ülesanne on kommunikatsiooniplaani tegemine teavituskampaaniaks. Noored vaatavad enda vanuserühmale vastavad kanalid, otsivad üheskoos juhendajaga välja hinnad, kannavad ettevalmistatud tabelisse postitused ning teevad üheskoos ajurünnakut, mida ja kuidas nad öelda tahavad ning kuidas see kogu kampaania üheks seob.

Lõpus võiks proovida ka kampaaniat esitleda – mitte avaliku esinemise harjutamiseks, vaid selleks, et osata suur kampaania lihtsate sõnadega kokku võtta. Ühelauselised vastused küsimustele „Millest me räägime?“ ja „Mida me tahame saavutada?“ näitavad, et teema on läbimõeldud.

Ja miks mitte proovida raha küsida, et plaan ka ellu viia? Noortele ja MIL-teemadele on nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil projektitoetused olemas ning miski ei pane meedia loogikat paremini mõistma kui ise katsetamine.

Ettevalmistus: otsida näide teavituskampaaniast ja sellest, kuidas see mitmes kanalis planeeritakse; valmistada kommunikatsiooniplaani visandamiseks ette tabel, kuhu sisestada postituse kuupäev, kanal, sisu kirjeldus, pildi- või videomaterjali vajadus, postituse tekst ja vastutav isik.

Orienteeruv kestus: 75 min

---

DesYign raport (2020). European Youth Information and Counselling Agency. https://www.eryica.org/s/brochure_v8_ISBN.pdf.

UNESCO (2013). Global Media and Information Literacy Assessment Framework: country readiness and competencies. https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000224655.

Wu, T. (2019). Blind Spot: the Attention Economy and the Law. Antitrust Law Journal 3, kd 82, lk 771–806.

Kommentaar

5 head materjali meediapädevuse toetamiseks noorsootöös

Ilmselt juba klišeeks muutunud väide, et elame info- ja selle ülekülluse ajastul, on kõigile teada. Olukorras, kus kõik, olenemata vanusest, peavad silmitsi seisma keeruliselt maskeeritud valeinfo, netikuritegevuse ja pidevalt muutuva tehnoloogiaga, on mõnikord raske leida head praktilist infot ja abivahendeid, kuidas meediapädevuse teemasid koos noortega asjatundlikult käsitleda.

Meediapädevuse teemade ring on lai – alates kriitilisest mõtlemisest ja lõpetades ise oskuslikult sisu loomisega. Materjale ja soovitusi on palju, aga kuidas leida endale sobivaimad? Internetiavarustes võib kasvõi meediapädevuseteemalisi mänge või simulatsioone otsides veeta nädalaid. Teeme asja lihtsamaks ja soovitame viit head meediapädevuse arendamise materjali.

Osaluse toetamine meediapädevuse kaudu – noorte osaluse veebivaramu

SALTO Noorte Osaluse ja Informatsiooni Ressursikeskus (SALTO PI) on Euroopa Komisjoni ellu kutsutud kompetentsikeskus, mis tegeleb noorte osaluse ja meediapädevuse jõustamisega Euroopa noorsootöös. Keskust võõrustab konkursi tulemusel just Eesti. Üsna hiljuti asutatud SALTO PI töö tulemusena valmis uus rahvusvaheline noorsootöö toetamiseks mõeldud noorte osaluse ja meediapädevuse veebivaramu (ingl Participation Resource Pool), mida eesti keeles kutsume noorte osaluse veebivaramuks.

Veebivaramusse on kokku kogutud üle 600 kasuliku materjali noorte osaluse ja meediapädevuse teemadel. Sealt leiab materjale näiteks noorte osaluse uutest trendidest, sealhulgas e-osaluse ja mitmesuguste uute algatuste kohta. Leiab ka uuringuid, statistikat, õppevahendeid, aga ka videojuhendeid ja veebimänge. Meediapädevuse menüüst leiab viiteid näiteks vaenuõhutuse, meedia toimimise, internetiturvalisuse, inimõiguste ning paljude muude haakuvate teemade kohta.

1. Noore valija teejuht sotsiaalmeediasse ja uudiste maailma
Osalemine poliitilises elus, propaganda ja manipuleerimise äratundmine ning kaalutletud otsuste tegemine sõltub kriitilise mõtlemise võimekusest. Noortel valijatel on aga sageli keeruline leida objektiivset infot poliitiliste teemade või kandidaatide kohta. Järgnev on ameeriklaste loodud materjal, kuid kasulik ka meile. Siin on juhendeid, videoid ja materjale, kuidas leida usaldusväärseid allikaid, et olla teadlik valija ning aktiivne kodanik.

2. Meediapädevus + noorsootöö = 💛?
Mida tähendab meediapädevus noorsootöös? Miks peaks selle teemaga tegelema? Kuidas? Millised on trendid? Kuidas on koroonapandeemia mõjutanud noorte osalust ja meedia kasutamist? Kuidas suurendada noorte huvi meediapädevuse vastu? Vaata SALTO PI veebiseminari salvestust, kus eksperdid räägivad just nendel teemadel ning kust leiab noorsootöötajate korduma kippuvatele küsimustele häid vastuseid.

3. Maru juturobot aitab vastu seista seksuaalsele ahistamisele internetis
Maru on juturobot, mille eesmärk on toetada inimesi, kes kogevad internetis seksuaalset ahistamist, on selle tunnistajad või võitlevad selle vastu. Maru on noortega töötavatele spetsialistidele ja aktivistidele abiks, pakkudes praktilist nõu. Maru sündis koostöös noortega, kes on huvitatud internetivabaduste ja -ohutuse edendamisest. „Maru“ tähendab sotho keeles „pilveruumi“ ja nime autoriks oli üks maruvahva nimega juturoboti noortest kaasloojatest. Maru on praegu saadaval inglise keeles, aga loojad soovivad seda tõlkida ka teistesse keeltesse.

4. Ohud internetis – kas noored julgevad täiskasvanute poole pöörduda?
Eestis on tunnustust väärt tööd noorte netiturvalisuse ja meediapädevuse teemal teinud politsei- ja piirivalveamet koos oma veebikonstaablitega. Siit saab vaadata veebiseminari salvestust, kus veebikonstaabel Maarja Punak ja #seepoleokei tegijad rääkisid seksuaalsest ahistamisest ja turvalisusest internetis. Siit leiab Maarja Punaku videoloengu, kus ta annab soovitusi, kuidas selle tundliku ja keerulise teema puhul käituda ning mida lapsevanemad ja noorsootöötajad ei peaks tegema.

5. Kuidas sünnib valeuudis? Ajakirjandusmaailma telgitagused avab ERRi „Meediataip“
Kuidas sünnivad uudised ja kuidas levib valeinfo? Mis on fakt ja mis arvamus? Kui olulised on allikad ja miks on vaja professionaalseid ajakirjanikke? Eesti Rahvusringhääling on ellu kutsunud meediapädevuse projekti „Meediataip“, et suurendada noorte teadmisi meedia toimimisest. Siia lehele on kogutud õppevideod, artiklid, raadiolood ja kasulikud materjalid, mis on toeks nii noortele kui ka vanematele, kasutamiseks koolitundides või abiks meediateemaliste vestluste pidamisel.

Kui soovid leida teistsuguseid materjale või huvitud meediapädevuse muudest teemadest, sukeldu julgelt noorte osaluse veebivaramusse. Et endale huvipakkuv kiiremini üles leida, kasuta teemade sorteerimiseks seda filtrit. SALTO PI täiendab pidevalt varamut uute materjalidega ning lisab ka eesti- ja venekeelseid abivahendeid. Avarda oma meediapädevust ning kasuta julgelt sobivaid materjale töös noortega!

Sisukord

• Sissejuhatus – kriitiline mõtlemine ehk noorus, elujõud ja mõtted
• Kriitiline mõtlemine ja meediapädevus noorsootöös, Aleksandra Mangus
• Aruteluringi „Kuidas tunnevad end noored COVID-19 kriisi olukorras?“ kokkuvõte, Jaan Aps
  • kommentaarid Hele-Riin Kutsar, Ingrid Lekk, Peeter Taim
• Valeuudis on nagu võltskaup, Jaanika Palm
• Miks on maakera korraga ümmargune ja lapik?, Grete Arro
• MIL – mis see on, miks see mind huvitab ja kuidas seda noortele edasi annan, Maia Klaassen
  • kommentaar Meelika Hirmo 
• Sotsiaalmeediavaba noorsootöö, Üllar Põld
  • kommentaarid Piret Laidroo, Liis Lääts, Ege Enok 
• TikTok – platvorm, mis soovib olla kasutaja parim sõber, olenemata sisust, Marget Miil
  • kommentaar Roger Tibar
• Noorsootöötaja vastutus infoajastul, Kaie Pranno
• Väitlusmeetodi kasutamine meediakirjaoskuse arendamiseks, Kristin Parts
  • kommentaar Aurelia Pärtelson
• Infouputuse mõju vaimsele tervisele, Kätlin Konstabel
• Noorsootöö käsikäes hinnanguvaba mõtteviisi ja kriitilise mõtlemisega, Mirel Laurend
• Kuidas huviharidus arendab kriitilist mõtlemist?, Signe Söömer
• Kriitiliselt mõtlev noorsootöötaja – professionaalse noorsootöö alustala, Heili Griffith
• Köielkõnd alaku?!, Maris Neeno
  • kommentaarid Ave-Liis Kivest, Catrin Ott

Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.