Sissejuhatus: head kriisi ei tohi raisku lasta

Laura Välik, ajakirja MIHUS peatoimetaja

Kriisil on kaks suurepärast külge! On olnud päevi, kui sedasorti mõtte väljendamine ei ole võimalikuna tundunud. Mõned meist veedavad unetuid öid valdkonna rahastuse päästmise nimel, mõned on nuputamas lahendusi kaugnoorsootöö tegemiseks, mõned aga kaotanud sissetuleku ja võib-olla ka töö – noorsootöö väljakutsed on ses kriisis sama eriilmelised kui kogu noorsootöö ise.

Kuid selles eriilmelisuses peitub ka oma võlu – kõlab juba klišeena, kuid ometigi tõesena. Kui unetud võivad täna leida end tegemas tööd suurema missioonitundega kui kunagi varem, nuputajad jõuda katse-eksituse meetodil ehk päris uutmoodi lahendusteni, siis rohkem aega võib tähendada võimalust teha midagi, mida oled juba ammu teha tahtnud, või veelgi parem – võimalust järele mõelda. Just võimalus järele mõelda on kriisi suurepärane külg number üks!

Kuidas oleme jõudnud tänasesse kriisi? Tartu Ülikooli zooloogia doktorant Ants Tull kirjutab sellest, kust tulevad pandeemiad – COVID-19 on keskkonnakriisi ilming. Mida toob keskkonnakriis kaasa aga siis, kui me ei võta täna aega seniste tegevuste – kuid ka tegematajätmiste – üle järelemõtlemiseks? Laastatud loodus ähvardab inimkonda zoonoosidega – Ants Tulli artikli pealkiri kõlab ähvardavalt, kuid kõlama jääb üleskutse panustada noorsootöö valdkonnaga keskkonnakriisi, sh pandeemiaohu leevendamisse. Kas noorte tulevik pole mitte meie missioon?

Liitumist – kuid ka koos noortega algatamist – ootavad erinevad keskkonnahoiuteemalised ettevõtmised. Üks noor võib just täiskasvanutelt leida omaalgatuse ellukutsumiseks üliolulist tuge! Inspireeruda võib ka enesega tõtt vaatamisest ja rohelisema eluviisi loomisest isiklikul tasandilkas isik on alati eristatav professionaalist? Milliseid võimalusi pakub maailmaharidus? Kas keskkonnateadlikult läbimõeldud jaanipäevaüritus võib tähendada noortekeskusele väiksemaid kulutusi? Vähem asju rohkem ruumi headele mõtetele noortekeskuses? Kuidas on aga rahvajuttude vestmisega tänases noorsootöös? Loodusmaterjalidest telgi püstitamise või igapäevategevustes rohepesu tundemärkide märkamisega? Või digitaalse jätkusuutlikkusega keskkonnaaktivismi kõrval päris maailmas? Keskkonnakriisi leevendamisse saab panustada noorsootööle sobivalt, ütlemata eriilmeliselt!

Ja miks mitte tajuda vahelduseks ka oma emotsioone sügavuti ja vahetult? SALTO veebinaril „Participation & Information for A Sustainable Green Europe kutsusid noored aktivistid üles keskkonnateemade käsitlemisel julgelt sisse tooma emotsionaalset tasandit – kas noorte keskkonnahoiu revolutsioon tähendab ka tõuget emotsionaalse intelligentsuse maailma?

Kuidas jääda maailmast hooliva noorena ellu keskkonnakriisis? on küsimus, mille püstitame pühendusega kõigile neile noortele ja ka noorsootöötajatele, kes juba täna võtnud keskkonnakriisi lahendamise oma südameasjaks. Armas lugeja, Sind ootame sel teemal kaasa mõtlema augusti Arvamusfestivalil!

Septembrikuus heidab MIHUS pilgu aga kriisi valudele ja võludele, sünnib COVID-19 kriisi mõjudest noorsootööle inspireeritud number. Ehk justkui röövik, kes on ümbersündimas liblikaks?

Taassünd on kriisi suurepärane külg number kaks. Mis on kriisieelsest ajast väärt taaselustamist ka kriisijärgses maailmas, mis ei ole seda aga mitte? Röövik on mineviku liblikas ja ometigi ei ole nad üks ja sama.

 

Kaanepildi autor on Eesti kunstnik Martin Märss.

Print Friendly, PDF & Email

'Sissejuhatus: head kriisi ei tohi raisku lasta' has no comments

Ole esimene kommenteerija!


Kas soovid oma mõtteid jagada?

Sinu e-maili aadressi ei avalikustata.

Teostus EMOTIVE