Keskkonnaalgatused noortele: kus saab Eestis kampa lüüa?

Liisa Aavik

Euroopa Liit on võtnud selge sihi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Siin on tähtis roll ka noortel: nende teadmistel, kogemustel ja tööoskustel, mida tulevased keskkonnasõbralikud ja ringmajandusele orienteeritud organisatsioonid vajavad. Töötan ise parajasti ühe ringmajanduse projekti kallal, mille käigus uurisime ringmajanduse olukorda Eestis rõhuga just noortele pakutavatel arenguvõimalustel.

Meil on ka Hispaanias, Portugalis, Itaalias ja Hollandis partnerid, kes uurivad samuti noortele pakutavaid võimalusi ringmajandusega seoses. Kuigi tegu on oluliselt suuremate riikidega, millel on ka paremad finantsilised võimalused, tuleb ikkagi mainida, et Eestil on oma algatuste poolest veel nii mõneski valdkonnas nende tasemeni jõudmiseks pikk tee minna. Teistel riikidel näib vähemalt esmapilgul olevat rohkem konkreetseid, süsteemseid ja pikaajalisi suuri ringmajanduse ja muude keskkonnateemadega seotud projekte. Paljude arenguvõimaluste loomisel peame seega ise initsiatiivi võtma. Sellegipoolest tasub esile tuua neid ettevõtmisi ja võimalusi, milles noored ja noorsootöötajad juba praegu kaasa lüüa saavad.

Keskkonnaharidus ja loodusega sideme loomine

Kontakt loodusega ja uute huvitavate asjade õppimine aitab ka koolilastel keskkonnateemadel kaasa mõelda ja kampa lüüa. Inimene, kes prügi loodusest koristab, ei viska seda ilmselt enam maha. See, kes ise puid istutab, hoolib neist vast ka rohkem.

Ülevaatliku info keskkonnaharidusega seotud õppeprogrammidest ja õppematerjalidest leiab Eesti Keskkonnahariduse Ühingu hallatavalt kodulehelt ekhyhing.ee. Valik võtab silme eest kirjuks. Kuvatakse programme üle Eesti, sihtrühmaks on kõik: lasteaialastest täiskasvanuteni. Programme saab uudistada ka maakonniti. Paljud neist haakuvad üldhariduskooli õppekavaga. Näiteks Pernova loodusmaja on üks paljudest, kes pakub rohkesti erinevaid harivaid õpitube.

Õppematerjalide hulk on samuti mitmekesine. Märksõnu sisestades leiab nii videoid, tekste, töölehti kui ka veebilehekülgi. Sisust igatahes puudust ei tule. Keskkonnaharidus.ee nimekiri ei ole aga kindlasti täielik ülevaade kõigist võimalustest. Netiotsinguga leiab näiteks Prügihundi materjalid (sorteerimisjuhised, videod ja õppematerjalid) ning Pandipakendi selgitused, mis saab taarast.

Koolid saavad kandideerida Rohelise Kooli programmi, mis toob jätkusuutliku mõtteviisi kooli igapäevastesse tegevustesse. Kaasatakse kõiki seotud osapooli: lapsevanematest noorte ja kooli personalini. Osades noortekeskustes ja koolides on ka omad keskkonnaringid: nt Hiie koolis ja Kohila noortekeskuses.

Lisaks keskkonnahariduse lehel leitavale võib toredaid õpi- ja töötube leida ka väljastpoolt. Tallinnas Miiamilla lastemuuseumis saab mais ja juunis muuseumiaias kevadisi aiatöid teha, lahendada mängulisi ülesandeid ja mängida liikumismänge.

Ettevõtlikud lahendused

Kriisiaegne kiire tegutsemine ja e-lahenduste loomine näitas suurepäraselt, kuivõrd oluline roll võib ettevõtetel olla inimeste igapäevamurede lahendamisel. Üks nendest muredest tavaolukorras on ka keskkonnasõbralikkus, täpsemalt selle mugavus, lihtsus ja ligipääsetavus. Vanus ei ole Eestis eriline ettevõtlikkuse takistaja.

Juba 7. klassis saab JA Eesti õpilasfirmaprogrammiga liitudes luua oma minifirma ning hakata lahendusi otsima. Paljud õpilased pakuvad korduvkasutatavaid esemeid, looduskosmeetikat või väärindavad teise ringi materjale. Minule avaldas suurt muljet teiste seas minifirma Aircraft, mis teeb kasutatud lennukiosadest ja aegunud varustusest aksessuaare: näiteks päästevestidest poekotte.

Täisealisi ootavad oma konkursitel osalema nii Negavatt (noorematele on videokonkurss Mini Negavatt) kui ka CleanTech ForEst. CleanTech ForEst pakub Pioneers into Practice keskkonnaeksperdi praktikaprogrammi, Climate Launchpad keskkonnasõbraliku äriidee programmi, korraldab äriideede genereerimiseks Climathoni ning pakub erinevaid rahastus- ja arenguvõimalusi.

Superheroes juhtimis- ja ettevõtlikkusprogramm on mõeldud 13–17-aastastele neidudele. Sealt on näiteks välja kasvanud noorte daamide ettevõtte SISU kott. Nad müüvad erivajadusega inimeste valmistatud teise ringi tekstiilidest toidukotikesi, millesse saab osta puu- ja juurvilju. Nõnda vähendatakse plasti ületarbimist ja pakutakse tööd teistelegi. Programmi üks oluline põhimõte on keskkonnaalane jätkusuutlikkus.

Soovitan äriideed genereerides uurida juba keskkonnasõbralikku eluviisi viljelevatelt inimestelt, millised lahendused puuduvad ehk mida vaja oleks ning, millised on olnud senised takistused nende loomisel. Kas teadsite, et näiteks normaalses suuruses, taskukohase hinnaga, pleegitamata, Eesti lähedal valmistatud ja plastpakendita tualettpaberit on Eestis hetkel raske koju tellida? Või et meil on vaja jõulisi lahendusi tekstiilijäätmetega toimetulekuks? Siit saab juba edasi mõelda.

Iga lahendus ei pea muidugi äritegevuse alustamisega seotud olema. Ideeviida noorteprojektide konkursile saab esitada ideid ürituste, koolituste, (veebi)seminaride, töötubade, konverentside jmt korraldamiseks. Sel aastal pakuti konkursile Laiuse ja Jõgeva aleviku matkaringi rajamine ning Võru tervisepäev. Eelmisel aastal esitati sinna „Rohelise reede” taskuhääling kliimamuutustega võitlemiseks ja kohanemiseks.

Keskkkonnasõbralikke algatusi/projekte saab teha ka SA Archimedese Noorteagentuuri poolt toetatavate meetmete raames. Need peavad aga ühilduma programmi eesmärkidega. Üldiselt on projektid seotud mitteformaalse hariduse ja mitmekultuurilisuse edendamisega, kuid igas taotlusvoorus on ruumi ka mõnele keskkonnateemade ja säästliku eluviisiga seonduvale projektile. MTÜ Väike Jalajälg on agentuuri rahastusega kutsunud oma ökokülla välisvabatahtlikke, SPARK Makerlab loonud paranduskohviku, Antsla valla noortevolikogu aga korraldanud prügikoristustalgud. Rahastust on saanud ka vegan eluviisi tutvustavad, keskkonnateadlikkust edendavad ja ökoloogilist jalajälge vähendavad projektid.

Selleaastase programmi „Noortekohtumised“ teemafookuseks on keskkonnasõbralikkus.  Taotlusvormis on alates käesolevast aastast ka küsimus, kuidas tagatakse projektis osalejate keskkonnasõbralik käitumine ja teadlikkus keskkonnahoiust. Varasematel aastatel on taotletud toetust Meremäe kooli aia korrastamiseks ja üldiseks prügikoristuseks Narvas; osaletud ülemaailmsel koristuspäeval, korrastades park-metsasalu ja linnaruumi; Tartu noorte keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Kuigi selleks aastaks on taotlusvoor lõppenud, saab oma mõtted esitada juba järgmisel aastal.

Sotsiaalmeedias oma suhtumise näitamine

Erinevate kampaaniate osana on algatatud palju tegevusi, millega näidata oma keskkonnasõbralikku käitumist. Taolistel sotsiaalmeediatrendidel on suur potentsiaal mõjutada seda, mida me peame heaks, õigeks ja lahedaks käitumiseks. Kampaaniad muutuvad muidugi pidevalt, aga mõned on kogu aeg aktuaalsed. Terveilm kutsub näitama oma väärt vanu asju (#väärtvana). Selmet teha komplimente stiilis „Ooo, sul on nii ilus uus kleit”, võiksime öelda hoopis nõnda: „Ma märkan, et sa kasutad seda ilusat veepudelit juba viiendat aastat. Kuidas see sul nii hästi vastu peab?” Teemaviidetega #taaskasutus ja #uuskasutus saame näidata väärindatud materjale ja taasleitud vana.

Vahvaid inspireerivaid tegevusi on palju. Miks mitte katsetada vintage-stiilis riietumist kodust leitud rõivastega või värvida üle vana taburet? Äkki saab hoopis oma kapi korda teha, voltides asjad vanadesse kingakarpidesse, ning kasutada oma toa ilusaks tegemisel ainult olemasolevat? Võib-olla on aeg õppida toidujääkidest maitsvaid toite tegema? Oma eksperimente saab sotsiaalmeedias hõlpsasti teistega jagada.

Sotsiaalmeediagrupid arutlemiseks ja tegutsemiseks

Sotsiaalmeediagrupid on suurepärane viis saada inspiratsiooni, algatada arutelusid ning korraldada virtuaalseid üritusi. Toon siinkohal välja loetelu Eesti gruppidest, mis toetavad keskkonnasõbralikumat eluviisi.

• Keskkonnasäästjad: keskkonnateemalised arutelud ja uudised
• Eesti minimalistid: vähemaga hakkama saamine
• Mahetoit: kust soetada mahetoitu
• Prügi aardeks taaskasutus (Tallinn, Tartu, Rakvere): jääkmaterjalide ja katkiste asjade äraandmine ja müük
• #Kogumispäevik ning Tarbime targalt: paremad tarbimisharjumused ja raha säästmine
• Tasuta kraam: teise ringi asjade äraandmine
• Foodsharing (Tartu, Tallinn): ülejäänud toidu jagamine. Tartus on ka eraldi toidujagamise kapp Barlova ees. Taolisi tegevusi võib edendada nende eeskujul ka mujal
• Jah, see on vegan: taimsed toidud
• Väärtustav taaskasutus: ost, müük, vahetus, ideed: väärtustavalt taaskasutatud toodete müük (nt tekstiilijääkidest peokaunistused jne)
• Zero-waste (Tallinn, Tartu, Eesti): kuidas tekitada vähem prügi. Sarnased grupid on ka Pakendivaba poodlemine ja Prügivaba elu.

Meisterdamine

Arvan, et peaksime muutma seda, kuidas noortega erinevaid meisterdamistunde korraldatakse. Rääkisin hiljuti ühe lapsevanemaga, kes kurtis, et peab koolist lastele koduseks ülesandeks antud meisterdamisprojektide jaoks koju ostma tooteid, millest muidu kodus prügi ei tekiks. Sageli tehakse taolistes ülesannetes muidu kompostitavatest ja väärindatavatest materjalidest väärtusetu olmeprügi. Me ei peaks end hästi tundma välditava plastpudeli ostmise pärast, sest sellest saab linnumaja meisterdada.

Asju valmistades võiks ka neid aspekte silmas pidada ja luua seda, mis on mingisuguse praktilise väärtusega: näiteks isetehtud plastiliin, liim, paber, lehtedest konfetid, märkmikud ja okstest kaunistused – kõik äratarvitatavad asjad. Nõnda õpetame noori mõtlema materjalidest kui väärtuslikust toorainest ning anname olulisi oskusi iseseisvalt toimetulekuks.

Muud organisatsioonid

Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts korraldab palju toredaid avalikke üritusi, mh filmiõhtuid ja plastikuvaba nädalat. Eesti Skautide Ühingu ja Eesti Gaidide Liidu ülesehitus baseerub erinevatel oskustel, mis käivad käsikäes keskkonna tundmise ja selle väärtustamisega. Seiklejate vennaskond pakub palju rahvusvahelisi võimalusi noorsootöötajatele, õppimaks teiste teemade seas jätkusuutlikkuse kohta. On teisigi organisatsioone, mis tegelevad mingil määral keskkonnateemadega, kuid ei räägi sellest eriti avalikult. Lisaks leiab palju üliõpilasorganisatsioone, mis on mõeldud teatud erialade tudengitele.

Kuigi enamik eelnevalt nimetatud algatusi on noortele suunatud, siis suureks väärtuseks on ka usaldusväärse noorsootöötaja tugi. Paljude noorte jaoks on tegu esimeste tiivasirutustega ise ürituste korraldamisel, oma arvamuse suuremas ringis jagamisel ning ehk ka oma pere ja lähedaste tarbimisharjumuste suunamisel. Üks täiskasvanu, kes soojalt naeratab ja ütleb: „Sa oled õigel teel”, võib olla kriitilise tähtsusega uute ideede teostamisel.

Kommentaar

Gert Küling, 
Liikuv noorsootöötaja

Minu esialgne mõte ja nägemus keskkonnaringist erines tegelikkusest oluliselt. Need tegevused, mida algselt planeerisin, ei köitnud noori kuigivõrd ja muutsin tegevusi n-ö käigu pealt. Kui lapsed ja noored koolist tulevad, on nende peamisteks soovideks puhata, lõõgastuda ja mängida või meisterdada ning täiskasvanulikult eluliste küsimustega tegelemine ei paelu väga. See on ka mõistetav ja eks keskkonda puudutavate teemade käsitlemine mängu või meisterdamise abil eeldab mõningast kogemust, millest minul nappis. Räägin minevikuvormis, kuna praeguseks hetkeks ei ole keskkonnaringi Kohilas toimunud juba üle pooleteise kuu (11. märtsil viimati). Üldse sai ring toimuda üsna lühikest aega – alustasin sellega 2019. aasta novembris Prillimäe noortetoas ja selle aasta veebruaris lisandus keskkonnaring Kohila noortekeskuses. Hetkeolukorrast tingituna ei tea, kas või mil moel see jätkuda saab.

Keskkonnaringis alustasime teadlikkuse tõstmisega jäätmete sorteerimise teemal, milleks siis ka reaalselt erinevaid jäätmeliike sorteerisime ja nn maha matsime (valmistasin selleks spetsiaalse kasti, millest poole täitsin mullaga ja poole liivaga), et sügisel vaadelda jäätmete kõdunemise astet. Plaanisin nii Kohilasse kui ka Prillimäele hankida jäätmete liigiti sorteerimise kastid, mida noored saavad ise sildistada ja iseseisvalt kasutusele võtta, kuid kahjuks selleni veel ei jõudnud. Käivitasime Prillimäel ka koduse kompostri, kuhu ringi igal toimumiskorral biojäätmeid kallasime ja seal toimuva protsessi kulgu vaatlesime. Produktist lootsime kevadel noortetoa välialale istutusmulda saada, aga see võtab natuke rohkem aega. Planeerisin ka Kohilasse rajada peenra(d), kus noored saaksid ise näpud mulda panna ja midagi maha külvata, et saaks sügisel saaki nautida. Sealgi oleks hea kasutada oma biojäätmetest toodetud kompostmulda. Aga need plaanid jäävad ilmselt tulevikku. Tegelikult arvan, et sellised ise ära tegemise ülesanded kõnetavad noori ka oluliselt rohkem kui lihtsalt loengu pidamine. Korra laenasin Kohila Keskkonnahariduskeskuselt binokulaari ehk mikroskoobi, mille all erinevaid looduses ja kodudes eksisteerivaid asju vaatlesime (muuseas lasin saia- ja leivaviilul u 3 nädalat enne hallitada ja vaatlesime tekkinud hallitust, samuti elusaid vihmausse, puulehti, samblikke, märtsikellukese õit, hariliku pliiatsi sütt jne). Ühe katsena asetasime kahte läbipaistvasse ämbrisse altpoolt alates loetuna võrdsete kihtidena killustikku, liiva ja mulda, millest ühes ämbris kõik kihid tugevalt kinni tampisime ja teises kohevaks jätsime (imiteerimaks tallatud ja tallamata pinnase läbilõiget) ning neile siis vett peale kallasime. Võtsime aega, kui kiiresti ühes või teises ämbris vesi läbi erinevate kihtide valgub. Hiljem panime mõlemasse keskkonda elama vihmaussid. Oli näha, et tambitud keskkonnas elasid vihmaussid pealmises kihis ehk mulla sees, aga tampimata pinnases pesitsesid nad liivas või suisa killustikukivide vahel, kus oli niiskem kui mullas. Need viimased tegevused olid just sellised, mille käigu pealt ellu kutsusin, ja mis ei ühtinud minu esialgsete plaanidega, et köita noorte tähelepanu. Võin tõdeda, et see mõjus. Ja ega rohkem ei jõudnudki.

Isiklikust plaanist vaadatuna soovin, et inimesed üldiselt suhtuksid end ümbritsevasse keskkonda palju suurema austusega, kui seda praegu tehakse. Minu jaoks on oluline maavarade ja loodusressursside võimalikult säästlik tarbimine, taaskasutus. Maa on meie paradiis, millel viibimist võiksime ahnitsemata nautida ja siin olemine võiks olla pigem mõnus kulgemine. Kahjuks on aga kõigi jaoks avatud võimaluste loomisega tekkinud teatav sõltuvussuhe ühiskonna ja planeedi vahel, kus inimkond arvab end domineeriva olevat. Võõras keskkonnas viibiv domineerija kasutab kahjuks ära kõik hüved, mis võõrustajal talle pakkuda on, ja jätab siis hüvasti. See on sügav, aga kahjuks näen seda meie koduplaneedil toimuvat. Seetõttu proovin ise elada võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega, andes panuse planeedi tasakaalus hoidmisse, ehkki teades, et planeet on juba tasakaalust nihkunud tööstusrevolutsiooni tõttu. Aga see on hoopis pikem teema, millel siinkohal peatuma ei hakka. Küll aga usun, et kui suudan ühelegi noorele edasi anda enda uskumusi sellel teemal ja avardada kellegi mõttemaailma, olen panustanud tulevikku. Seetõttu pean keskkonnaringi eest vedamist oluliseks. 🙂

Kaanepildi autor on Eesti kunstnik Martin Märss.