fbpx

MIHUSe väljakutse: Kas osaleb terviklik noor? Või saab osalev noor terviklikuks?

MIHUS

14. juuni 2023

Essee väljakutse „Terviklik noor“ raames laekus MIHUSe toimetuse postkasti põnevaid mõtteid ja esseede parimad palad leiadki järgmistelt ridadelt. Esseedele kirjutas sissejuhatuse Roula Abdelhay.

Roula Abdelhay, noorsootöötaja, Valdeku Noortekeskus

Noori on keeruline igapäevategemistest eemale meelitada, et arutada nendega filosoofiahõngulisi teemasid. Kui see aga õnnestub, on alati tulemuseks palju säravaid mõttepärleid ja huvitavaid arvamusi.

Kui esitasin neile allpool olevates esseedes tõstatatud küsimuse terviklikkuse kohta, sain kohe vastuseks, et see on sama, kui küsida, mis oli enne – kas kana või muna. Mind pani muigama, kui tõene see on ja kuidas see mulle aruteluks valmistudes mõttesse ei tulnud. Sellega asi ei piirdunud, sest noored küsisid omakorda minult: „Mida tähendab olla terviklik?“ Ja küsisin seepeale neilt lihtsalt: „Mida see tähendab sulle?“

Küllap üllatab sind – nagu ka mind –, et nende vastused olid sarnased Hans Leonhard Kõrgesaare essees esitatud Hermann Hesse tsitaadiga. „Terviklikkus on tunne ning see tähendab õnnelikkust ja head tuju,“ märkis üheksa-aastane Sander. Arutelus noorema vanuserühma noortega oli vastustest aru saada, et terviklikkuse tunne on nende jaoks ehe emotsioon. Ja kui see õnnetunne on kord olemas, siis on osavõtt kindel – just nii, nagu nad osalesid selles vestluses, sest nad tundsid end sel päeval hästi.

Kui vestlus liikus edasi teismeliste juurde, eriti nende juurde, kes on oma kogukonnas aktiivsed ja definitsiooni järgi osaleva noore musternäidiseks, ei olnud ma noorsootöötajana enam nii üllatunud ega hämmeldunud – mõistan, kuidas noored vanusega küpsemaks muutuvad. Aktiivsete noorte rühm vastas, et terviklik olemine tähendab olla milleski osav ja pädev, nõnda et nad on võimelised rohkem oma kogukonda panustama. Nad ütlesid, et see on ka põhjus, miks nad osalevad Nõmme Aktiivsete Noorte rühmas. Tähenduste mõtestamine ja vastused liikusid karjääri ja tööalase terviklikkuse poole, mis on osa peatselt ülikooliealiste noorte loomulikust arengust. Selle vanuserühma fookuses on oma elu suuna mõistmine.

Neis vestlustes oli meeldiv ja julgustav näha, kuidas terviklikkuse ja osavõtmise kohta õppimine on loomulik ja oluline osa elust. Samuti taipasin, et terviklikkuse tunnet saab arendada ning noortega mõtestada. See näitab ka suuremat vajadust toetada noorte vaimset tervist, kui nad hakkavad endale selliseid tundeid teadvustama ja aru saama, mida nende tunnetega teha. Eriti tähtis on sellist tuge saada noorsootöötajatelt.

Terviklikkus kui eluaegne protsess ja kulgemine

Kertu Kändla, 17-aastane kirjanikuhing

Elu on nagu pusle, mis koosneb paljudest imepisikestest tükikestest ja kus igal tükil on oma pildikatke, mille kokkusobitamisel saame tervikliku pildi. Ka meie oleme need osakesed, kes loovad omale kujutelmi, kuid samas oleme ka üks vajalik kild hoopis kellegi teise loos.

Millegipärast ajame iga hinna eest, ent sihikindlalt taga terviklikkust, kuid ei pööra piisavalt tähelepanu sellele, mis selle tegelikult moodustavad või õigemini loovad, mistõttu ajame lihtsalt tarbetult juuksekarva lõhki ning oleme ise omadega pahuksis.

Et midagi soovida, peame teadma selle omadusi ja mõju. Seetõttu tuleks kõigepealt lahti mõtestada, mis on terviklikkus, ning leida sellele mõistele seletus. Metafooriliselt võiks seda võrrelda maasikatordiga, mis on kauni sümmeetrilise kujuga ning mida pole veel sektoriteks jagatud. Selline ilus vaatepilt tekitab meeldiva ja ahvatleva tunde, kuna tort on puutumatu ning täiuslik. Kui aja möödudes sealt aga juba kolm lõiku kaob, tuleb hinge tusk, et tervest on alles jäänud vaid osa. Siis tekib hoopis soov tort tervenisti ära süüa, et see ei jääks poolikuks. Tahtsin oma mõttelõngaga välja jõuda selleni, et terviklikkus ei pea ilmtingimata olema täiuslik. Sealt tuleneb ka see juuksekarva lõhki ajamine ja pahuksisse minek. Kui ajada taga perfektsust, siis tegelikult me hoopis hävitame ennast ning kahandame oma potentsiaali soovitud tulemuseni jõuda. Seetõttu väheneb ka meie võimalus saavutada terviklikkus: puistame oma osakesi kui seemneid maha ning loodame saada kopsakaid vilju, aga tõsiasi on see, et muserdatud seemnest midagi ei idane. See tähendab, et mõju võib niisuguses võtmes olla negatiivne.

Terviklikkuses ei kehti reegel, kas kõik või mitte midagi. Sellest tuli ka eespool toodud tordi näide. Terviklikkuses aga polegi mingisuguseid seaduspärasusi. Inimene on terviklik juba siis, kui ta teab, et ta peab terve elu ennast arendama, parendama ning eesmärke seadma, kuna eluajal pole ta iialgi täiuslik ega laitmatu.

Seega, et olla terviklik noor, peab olema avatud nii väljakutsetele kui ka uutele oludele. Tähtis on muutustega kohaneda ning pakkuda ise uuenduslikke ideid ehk julgeda lasta oma mõtetel kõrgelt lennata. Samuti peab noor säilitama oma taktitunde ja delikaatsuse. Seetõttu peab jälgima, et oma sihtmärke rajal jahtides ei astutaks teistele varvaste peale, aga samas ei lastaks ka teistel oma priiust kärpida.

Mõeldes elule, mis on samamoodi üks tervik, ent eri osadeks jaotatud, võib seda võrrelda ooperiga. Ooper on ju mitmekülgne muusikaline lavateos, niisamuti elukäik. Erinev on aga see, et ooperil on kirjeldus toimuvast ehk libreto, ent elule seda kirjutada ei saa, kui see pole veel lõppenud. See on seletamatu lugu, kus on palju erinevaid tegureid, mis elukäiku pidevalt mõjutavad, ning kus asjaolud võivad võtta alati uue kursi.

Üks selline tegur on terviklikkus. Terviklikkus ühendab meid mitmeti ja isemoodi. Ühiskond hõlmab eriilmelisi valdkondi, kuhu koonduvad ühiste huvidega inimesed, kes moodustavad omaette terviku. Üks ei välista teist ega teine üht ehk et olla ühtne tervik vajame üksteist, et saaksime teineteist vastastikku täiendada ning avardada, kasvada koos vooruslikult, voolides nii oma arusaamasid, empaatiat kui ka terviklikku mina.

Et oma mõtete lõngakera nüüd kokku kerida, võiks terviklikku noort lühidalt nimetada hingeks, kes hoolib ja mõistab maailma oma südamega, kuid ratsionaalsuse piirides. Terviklik olemine ei peaks olema eesmärk, vaid üksnes eluviis. Samuti tuleks rõhutada teadmist, et seda ei saavutata üleöö, vaid see on eluaegne protsess ja kulgemine.

Terviklik noor

Hans Leonhard Kõrgesaar

Et teada saada, mis on terviklik noor, tuleks alustada terviklikkuse defineerimisest. Sellele aga ei ole head vastust, isegi õigekeelsussõnaraamat, mis näitab paljude sõnade tähendusi, ei suuda sellele sõnale tähendust leida. Kas terviklikkus on see, et ollakse terved, või tähendab see hoopis mingit mõttemaailma, eluterveid mõttemustreid?

Tartu Ülikooli semiootikaõppejõud Kalevi Kull pakub täiuslikkuse omadusteks õppimistahte, iseseisvuse ja hoolivuse.11

„Hermann Hesse arvas, et terviklikkus on midagi, mida tuleb tunnetada, sest on asju, mida silmaga ei ole näha.“26

See kõik on muidugi õige ja viib terviklikkuse defineerimisele lähemale, aga see ei näita ega määra ikkagi terviklikkuse täpset definitsiooni.

Kas terviklikkus on täiuslikkus?

Võib-olla saab terviklikkust määratleda hoopis täiuslikkuse kaudu. Õigekeelsussõnaraamatust selgub, et täiuslikkuse definitsiooniks on veatu, terviklik, täielik, igakülgne. Seega keegi, kes on terve, oskab teha paljusid tegevusi ja teab kõigest kõike.32

Kuid viimane, kõigest kõige teadmine on võimatu, sest iga kord, kui ma millestki uuest teada saan, nihkub minu teadmiste piir edasi ja ma hakkan nägema, et on olemas ikkagi midagi, mida ma veel ei tea. Just sedasama väitis Vana-Kreeka filosoofi Platoni teoses „Sokratese vabandus“ Sokrates sõnadega „Ma tean, et ma ei tea mitte midagi“48. Enda isiksuse puhul on see näha Johari aknast pimeda mina ehk ala, mida mina ei tea, aga teised teavad, ja tundmatu mina ehk ala, mida mitte keegi ei tea, kaudu.57

Seega õigekeelsussõnaraamatu definitsioon ei sobi, sest see seletab ära ainult täiuslikkuse, kuid terviklikkus jääb ikkagi defineerimata.

Kuid mis ikkagi on terviklikkus?

Eespool määrasime terviklikkust täiuslikkuse järgi. Samamoodi edasi minnes jääb määratlus aga ikkagi poolikuks. Kuid kui terviklikkuse aluseks võtta sõna tüvi „terv“, siis saab sellest moodustada palju sõnu, mille tähendusse on kas otseselt sisse põimitud või sellest kaudselt tuletatav kogu ehk täiuslikkus ehk rikkumatus, korras, ühtsus ning mahumääratlus mõnest, piisavast kuni väga paljuni.62

Kes on noor?

Teiseks tuleb ära defineerida, kes on noor ning millistesse vanusepiiridesse ta jääb.

Ametlikult ehk noorsootöö seaduse järgi on noor 7–26aastane isik.73 Eesti noorteühenduste liidu põhikirja järgi on noor kuni 30aastane isik. Mõni noorteühendus seab noore ülempiiriks 35 eluaastat.84, 95 Seega, kui kõik määratlused kokku võtta, on noor 7–35aastane isik. See on iseenesest väga suur vahemik, lausa 28 aastat.

Samas öeldakse ka, et inimene on noor, kuni ta hing on noor ehk kuni jõutakse käimasolevate muutustega kohaneda.109 Selline mõneti filosoofiline lähenemine muudab vanuse kaudu piiride määramise mõttetuks ja seab kriteeriumiks kohanemisvõime. Seega sellisel juhul on inimene noor, kuni ta suudab kiiresti muutustega kohaneda.

Tervikliku noore kontseptsioon

Niisiis, tervikliku noore prototüübiks võiks olla noor, kes on kõige liberaalsema definitsiooni järgi 7–35aastane. Ta võiks olla kogu aeg terve, nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Tal võiksid olla tervislikud elukombed. Tal võiks olla ka noor hing ja ta võiks suuta kiiresti tulevaste muutustega kohaneda. Tal võiks olla õppimistahe, ta peaks olema iseseisev ja hooliv. Tal võiks lisaks koolile või tööle või neile mõlemale olla palju hobisid ja ta võiks saada nende kõigiga suurepäraselt hakkama. Ja kui terviklikkuse sünonüümiks võtta eelmainitud täiuslikkus, siis peaks ta olema absoluutselt igas valdkonnas täiuslik.

Kokkuvõtteks

Ma tean, et enamik inimesi – ka mina, rääkimata teistest noortest – praegu selle tasemeni ei küüni ja enamik neist ei küüni selleni ka tulevikus. Seetõttu jääb see prototüüp valmimata, aga see on ideaal, mille poole peaks vähemalt püüdlema. Niikaua, kuni me ei lõpeta püüdlemist täiuslikkuse ja oma unistuste poole, on võimalik, et see ükskord täitub, ning võib-olla jõuame kaugemale, kui eales lootsime.

Läksime!

  1. Terviklikkuse taotlusest – MIHUS (mitteformaalne.ee)
  2. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 (eki.ee)
  3. Noorsootöö seadus – Riigi Teataja
  4. EESTI-NOORTEÜHENDUSTE-LIIDU-PÕHIKIRI.pdf (enl.ee)
  5. Põhikiri – Progressiivne Liikumine
  6. Nooruslikkus tuleb luua noorelt! Aga saab ka hiljem – MIHUS (mitteformaalne.ee)
  7. Isikutaju – Vikipeedia (wikipedia.org)
  8. I know that I know nothing – Wikipedia
  9. Eesti keele seletav sõnaraamat 2009 (eki.ee)

Sisukord

Kaanepildi pani kokku tehisintellekt.

Print Friendly, PDF & Email

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga