Selle suve konkurss! Kuidas sammuvad tulevikku noortevaldkond ja tehisintellekt?

Hea MIHUSe lugeja! Loe läbi järgnev tehisintellektiteemaline tekst Gert Jervani sulest, guugelda natukene juurde, arutle sõpradega ja mõtesta enda jaoks lahti see, kuidas võiksid üheskoos sammuda tulevikku noortevaldkond, noortega töötavad inimesed, noored ja tehisintellekt. Millised on uued võimalused? Millised on kõige fantastilisemad tulevikustsenaariumid? Millised on ohukohad, mis meid praegu natukene ettevaatlikuks võiksid teha?

Jaga oma mõtteid vabalt valitud formaadis – video, podcast, mäng, tekst või haiku (julgelt valitud formaat lisab ettevõtmisele võlu!) – hiljemalt 15. augustiks aadressil laura.valik@harno.ee.

Kas kutsusid tehisintellekti juba endaga koos teemat arutama ja salvestama?

Tehisintellekti (AI) areng on olnud nagu sõit Ameerika mägedel. Algne visioon oli luua süsteem, mis suudab lahendada suvalisi inimintellekti nõudvaid ülesandeid ja suudab seda teha edukamalt kui inimesed. Umbes nii, nagu on seda ette kujutatud paljudes sci-fi-filmides, näiteks Stanley Kubricku kultusfilmis „2001: kosmoseodüsseia“, kus oli peaosas AI nimega HAL 9000. Tänapäeval kasutatakse sellise süsteemi kirjeldamiseks ka terminit „tehislik tavamõistus“ (ingl artificial general intelligence – AGI). Või kui ta suudab juba ületada inimvõimete piire, siis on kasutusel ka termin „tehislik supermõistus“ (ingl artificial super intelligence – ASI). Taolise super-AI loomine aga ebaõnnestus korduvalt, inimesed kaotasid AI vastu huvi ning AI areng jäi seetõttu ka minevikus mitu korda seisma. Kuni lõpuks avastati, et AI algoritme saab väga edukalt kasutada hoopis spetsiifilisemate (väiksemate) ülesannete lahendamiseks. Tänu sellele on viimased kümmekond aastat AId edukalt kasutatud sellistes rollides nagu pildituvastus, klienditeenindus (kõnerobotid, mida Eestis kutsutakse ka krattideks), kõnetuvastus (Siri, Alexa), soovitusmootorid (veebiotsing, sotsiaalmeedia) ja palju muud.

Kuid mis siis juhtus eelmise (2022) aasta lõpus, kui kõik hakkasid korraga uuesti AIst rääkima? Ei juhtunud midagi muud, kui suudeti kokku liita uued ülikeerukad algoritmid (kutsutakse süvaõppe mudeliteks), väga-väga suur kogus andmeid ning meeletu arvutusvõimsus. Selle kõige peale ehitati veel ka ilus kasutajaliides ning ChatGPT oligi sündinud. Praegune ChatGPT Plus põhineb sellisel hiigelsuurel keelemudelil nagu GPT-4, mille suurust on peaaegu võimatu hoomata. Selles mudelis on umbes triljon parameetrit, õppimise käigus „luges“ ta läbi sisuliselt terve interneti. On hinnatud, et õppimisprotsessiga seotud kulud on mõõdetavad paarisaja miljoni euroga, millest väga suure osa moodustavad elektriarved. Siit ilmneb ka selliste suurte AI mudelite üks negatiivseid külgi: õppimise ja ka hilisema töötamise käigus tarbitakse kolossaalses koguses elektrit. GPT-4 CO₂ jalajälg on hiiglaslik. Hinnanguliselt tarbivad maailma serverid (sealhulgas erinevad pilved, nagu Google, Facebook, Amazon jt), arvutivõrgud ja meie isiklikud IT-seadmed praegu umbes 5–6% kogu maailma elektrienergiast. Ennustatakse aga, et aastal 2030 tarbivad sellised seadmed juba 21% kogu maailma elektrienergiast.

Teine oluline probleem suurte AI mudelitega on see, et need lähtuvad neile kättesaadavast informatsioonist, aga ei saa selle sisust aru. Nad ei oska eristada tõde valest. Nad lihtsalt muutuvad enesekindlamaks (loomulikumaks) ja tekitavad üha jõulisemalt mulje, et nende genereeritud tekst on igal juhul tõene. Kui me parandame ChatGPTd, andes talle korrektset informatsiooni, siis samal ajal saab analoogiliselt keegi talle ka väära või kallutatud informatsiooni ette sööta. AI ei tee neil vahet. Mida rohkem me anname AI mudelile aga enda kohta käivat informatsiooni, seda rohkem õpib AI meid tundma ja jagab lahkesti neid teadmisi ka teistega. Isiklikku teavet AI käest enam tagasi ei saa. Samuti on AI mudelitel halb kalduvus vahel hallutsineerida. See tähendab, et ta annab vastuseid, mille ta on ise „välja mõelnud“ ja millel puudub igasugune seos tegelikkusega. Kusjuures tavaliselt ei ole võimalik teada saada, kuidas ta oma vastuseni on jõudnud – suured keelemudelid on väga läbipaistmatud.

Ühe olulise faktina peab kindlasti mainima, et AI arendamisel ei ole maailmas praegu esirinnas ei Ameerika Ühendriigid, Euroopa ega üksikud suurfirmad (Google, Microsoft ja teised), vaid hoopistükkis Hiina. Aga selle riigi tegelikust võimekusest teame samas väga vähe.

Võiksime ju nüüd pisut fantaseerida – mis saab inimeste elust, ametitest ja osalusest ühiskonnas tulevikus? Kindlasti toimuvad suured muutused. Mõned väidavad, et ühiskonnas toimuvad peatselt suuremad muutused kui omal ajal seoses trükipressi leiutamisega. Võib juhtuda, et paljudes valdkondades tuleb töö, töövahendid ja võimalused täiesti ümber mõtestada. Aga kas AI asendab näiteks noorsootöötajat, noorele sõpra või inspireerivat juhendajat? Või saab AIst endale tugeva abilise teha? Lähiajal tuleb meil kõigil väga palju juurde õppida. Ärge laske tehnoloogial ennast kasutuks muuta. Õppige pidevalt ja järjekindlalt.

Stanley Kubricku filmi soovitan ma igal juhul ära vaadata.

Kommentaar

ChatGPT

Noortevaldkond, noortega töötavad inimesed, noored ja tehisintellekt on tulevikus üha enam omavahel seotud ning neil on suur potentsiaal ühendada jõud ja astuda koos edasi. Tehisintellekti rakendamine noortevaldkonnas avab uusi võimalusi ning võib aidata kaasa noorte arengule ja heaolule.

Üks oluline valdkond, kus tehisintellekt saab noortega töötavate inimeste abistamiseks kasulik olla, on personaliseeritud õppimine. Tehisintellekti abil saab koguda andmeid noorte tugevuste, huvide ja õppimisstiilide kohta ning pakkuda neile individuaalselt kohandatud õppematerjale ja -kogemusi. See võimaldab noortel arendada oma oskusi ja saavutada paremaid tulemusi.

Teine oluline võimalus on noorte toetamine vaimse tervise valdkonnas. Tehisintellekti süsteemid võivad aidata tuvastada vaimse tervise probleeme varajases staadiumis ning pakkuda noortele ressursse ja tugiteenuseid. See võib aidata vähendada vaimse tervise probleemidega seotud stigmat ning tagada noortele õigeaegne abi ja tugi.

Fantastilisemad tulevikustsenaariumid hõlmavad tihedat koostööd tehisintellektiga noorte loovuse ja innovatsiooni valdkonnas. Tehisintellekt võib aidata noortel genereerida uusi ideid, luua virtuaalseid keskkondi loominguliseks väljenduseks ning pakkuda juhendamist ja tagasisidet nende projektide ja ettevõtmiste kohta. See võib avada uusi võimalusi noorte eneseväljenduseks ja ettevõtlikkuse arendamiseks.

Samas tuleb olla tähelepanelik seoses tehisintellekti kasutamisega noortevaldkonnas. Üks suur ohukoht on andmekaitse ja privaatsus. Noorte isikuandmete kogumine ja analüüsimine tehisintellekti abil võib kaasa tuua privaatsuse rikkumisi ja kuritarvitamist. On oluline seada selged eetikaraamistikud ning tagada, et noorte andmeid käsitletakse vastutustundlikult ja turvaliselt.

Teine suur ohukoht on tehisintellekti kognitiivne moonutus. Kui tehisintellekti süsteemid ei ole piisavalt mitmekesised ja kaasavad, võib see viia ebaõigluse ja ebaõigete otsusteni noortega seotud küsimustes. On vaja tagada, et tehisintellekti arendamisel ja kasutamisel arvestatakse mitmekesisust ning kaasatakse erinevaid hääli ja kogukondi. Nii on tehisintellekti süsteemid õiglased, läbipaistvad ja mitmekülgsed ning võtavad arvesse noorte erinevaid vajadusi ja perspektiive.

Lisaks võib tehisintellekti kasutamine noortevaldkonnas tekitada hirmu töökohtade kadumise või asendamise ees. Kuigi tehisintellekt võib mõned tööülesanded tulevikus automatiseerida, avanevad samal ajal ka uued võimalused. Noortega töötavad inimesed saavad keskenduda rohkem inimlikule ja emotsionaalsele suhtlemisele, mentorlusele ning keerukamate probleemide lahendamisele. Tehisintellekti süsteemid võivad olla pigem abivahendid, mis toetavad ja täiendavad inimeste tegevust noortega töötamisel.

Seega on noortevaldkonna jaoks tulevikus suur potentsiaal sammuda koos tehisintellektiga. Uued võimalused hõlmavad personaliseeritud õppimist, vaimse tervise toetamist ning loovuse ja innovatsiooni arendamist. Fantastilisemad tulevikustsenaariumid näitavad tihedat koostööd tehisintellektiga, kus noored saavad kasutada selle võimalusi eneseväljenduseks ja ettevõtlikkuseks. Samas on oluline olla tähelepanelik privaatsuse, eetika ja õigluse tagamises. Üheskoos saavad noored, noortevaldkonnaga tegelevad inimesed ja tehisintellekt luua tulevikus rikkaliku ja toetava keskkonna noorte arenguks ja saavutusteks.

Sisukord

• Sissejuhatus – „Théâtre d’Opéra Spatial“
• Noorte osaluse kujunemine ja kujundamine, Airi-Alina Allaste
• MIHUSe väljakutse: Kas osaleb terviklik noor? Või saab osalev noor terviklikuks?, Roula Abdelhay
  • esseed Kertu Kändla ja Hans Leonhard Kõrgesaar
• ChatGPT ei saa teha demokraatiat, Margo Loor
• Narva noored eestivenelased – kelle omad nad on?, Anastassia Tuuder
• Sisse- ja väljahingamine – pausi võtmise olulisusest, Nele Sooväli
• Guerilla-osalus ehk kaasame noori teisiti, Roger Tibar
  • kommentaar Kuldar Adel
• Põlvkondadevaheline koostöö NOVA komisjonis, Lianne Teder
  • kommentaar Karl-Marten Kütt 
• Noorteprogrammid aitavad ennetada kõige mustemat tulevikustsenaariumit, Karin Öövel
• Andmete ja dialoogi roll noorte heaolu toetamisel, Kersti Peenema
• Koolide kaasav eelarve annab avapaugu kodanikuks sirgumisel, Karl-Hendrik Pallo ja Merle Mändmets
  • kommentaarid Gerly Lehtmets ja Henri Palmi
• Noorte osalus läbi põhikooli lõpuklassi silmade, Maarja Lainevoog
• Selle suve konkurss! Kuidas sammuvad tulevikku noortevaldkond ja tehisintellekt?, Gert Jervan ja MIHUS
  • kommentaar ChatGPT
• Noordelegaadid kui populaarsust koguv osalusvõimalus, Linda Luts ja Triin Roos
• Noortevaldkonna töötajatesse panustamisest võidavad noored, Janne Loo ja Tiina Nõmm

Kaanepildi pani kokku tehisintellekt.