fbpx

Põlvkondadevaheline koostöö NOVA komisjonis

Lianne Teder, Tallinna Ülikooli noorsootöö nooremlektor

14. juuni 2023

Lianne Teder, Tallinna Ülikooli noorsootöö nooremlektor

Põlvkondadevaheline koostöö on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO, 2015) andmetel üks neist vähestest viisidest, mis aitab ühiskonnas vähendada vanuselist diskrimineerimist ja toetab sidusama kogukonna kujunemist. See seisneb tegevuses, milles osalevad mitme põlvkonna esindajad sellisel viisil, et iga vanuserühm saab koostööst kasu. Näiteks on leitud, et põlvkondadevahelisest koostööst võidab iga vanuserühm, ent kõigis vanuserühmades on koostöö tulemusena:

  • vähenenud noorte ja vanade vanuseline diskrimineerimine;
  • paranenud vaimne, kehaline ja kognitiivne tervis igale vanuseastmele kohaselt;
  • suurenenud kuuluvus- ja seotuse tunne eri vanuserühmadega;
  • suurenenud endast erinevate inimeste aktsepteerimine (Generations United, 2021).

Sisukas põlvkondadevaheline koostöö ei teki aga iseenesest, vaid tegevus tuleb teadlikult ellu kutsuda ja seda peab professionaalselt juhtima (Learning for Active Ageing and Intergenerational Learning: Final Report, 2012).

Kandnud südames oma tööks ja kutsumuseks kujunenud põlvkondadevahelise koostöö teemat, tõukas Tallinna Ülikooli teadur ja seenioritöö ekspert, Äksi kogukonna aktivist Tiina Tambaum noorte ja vanade ehk NOVA komisjoni loomise idee käima 2022. aasta alguses. Saanud omale kampa Tallinna Ülikooli noorsootöö nooremlektori Lianne Tederi, asuti NOVA komisjoni katsetama Tartu vallas Tallinna Ülikool MTÜ Kuldse Liiga partnerina sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse raames.

NOVA komisjon kui vallavalitsusele nõuandev komisjon

NOVA komisjoni moodustamist alustati ülevaate saamisega Eestis olemasolevatest noorte ja seeniorite ning kodanike komisjonidest. Koostöös valla esindajatega, teiste hulgas sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja, volikogu esimehe ning liikmetega arutati võimalikke tegutsemisvorme. Peamiseks õigusraamistikuks kujunes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS, 1993) ning valla põhimääruses kehtestatud tingimused volikogu ja vallavalitsuse komisjonidele. Nii otsustati 2022. aasta maikuus Tartu vallas NOVA komisjon moodustada vallavalitsuse komisjonina, sest siis ei ole piiranguid kohustusliku liikmete arvu, liikmete nimetamise ega volikogu liikme staatusega seoses.

Vallavalitsusele nõuandva organina lepiti kokku NOVA komisjoni kahes peamises ülesandes: soovituste andmine vallavalitsusele ja vallavolikogule noori ja vanemaealisi puudutavate plaanide ja eelnõude kohta ning nii noorte kui ka vanade vajadustele vastavate arenduste algatamine.

Otsustati, et NOVA komisjonis on kümme liiget, kellest viis on gümnaasiumiealised noored ja viis pensionieas elanikud. Ehkki noorsootöö seaduse (NTS, 2010) kohaselt on noored seitsme- kuni kahekümne kuue aastased füüsilised isikud, võeti gümnaasiumiealiste vanuserühma valikul arvesse noortevolikogude laiemat praktikat ning arengulist valmisolekut, ehkki vallas tegutseb vaid üks gümnaasium.

Liikmeid otsustati värvata avaliku kutse teel ning valikul plaaniti peale vanuselise tasakaalu arvestada ka liikmete kodukandiga, et eri piirkondade elanikud oleksid võrdselt esindatud. Ühiselt arutati, et kui sooviavaldajaid tuleb rohkem, suunatakse piirkonnast kandideerijad omavahel kokku leppima oma kandi esindajas. Eelnev kokkulepe oli ennatlik ning seda ei olnud vaja rakendada.

Raskused ja õppimiskohad

Liikmete leidmine osutus probleemseks. NOVA komisjoni koordinaatorina asus tegutsema kohalik Äksi kogukonna sädeinimene Katrin Sisask, kellele Vabaühenduste Liit andis 2022. aasta lõpul ka aasta vabatahtliku tiitli. Ühtlasi tegutseb Katrin Tartu valla Kuurkirja toimetajana ja on seega valla infoga hästi kursis. NOVA komisjoni liikmed asusid tegutsema eelkõige isiklike kutsete peale, kontaktid leiti kohalike tegutsevate klubide ja noortekeskuste kaudu. Esimeseks kohtumiseks 6. septembril 2022. aastal oli koosseisus viis noort ja viis vanemaealist, kes esindasid valla eri piirkondi. Kohtumisel osales ka viis vallavalitsuse liiget. See näitas, et vald on huvitatud ja valmis NOVA komisjoni tööd toetama. Samuti väljendus valla toetus NOVA komisjoni tööks eraldatud eelarvelistes vahendites. Põlvkondadevahelise koostöö sellist vormi katsetati 2022. aasta augustist 2023. aasta juunini. Komisjoni tegutsemise lõpuks olid mõned liikmed vahetunud või aktiivsest osalemisest loobunud. Noored põhjendasid loobumist suure koormusega koolitöös ja huvialade harrastamises, vanemaealistele tekitas muret peamiselt tervis. Transpordi korraldamine oli mõlemale sihtrühmale vajalik.

Esimesel kohtumisel lepiti kokku töökord, mille kohaselt kogunetakse üks kord kuus, kui vallavalitsus on esitanud eelnõud vallavolikogule. Nii saavad NOVA komisjoni liikmed tutvuda saadetud materjalidega ning esitada oma ettepanekud. Ehkki üks kord kuus näis kohtumisteks optimaalne, on varasemad uuringud kinnitanud, et mõju saavutamiseks on kohtumiste pikkus ja sagedus väga oluline: põlvkondadevaheline õppimine oli kõige edukam, kui vähemalt kuue kuu vältel kohtuti kaks-kolm tundi nädalas (Learning for Active Ageing and Intergenerational Learning: Final Report, 2012). Tallinna Ülikooli teadurid korraldasid komisjoni liikmetele koolitusi, mis toimusid osalejate soovil regulaarsete kohtumise osana, kuna koolitusteks ei oldud valmis eraldi kogunema.

Koordinaator arutas iga kohtumise eel teaduritega läbi võimalikud meetodid ühistöö soodustamiseks. Nii tagati oskuslik töö juhtimine, mis on just kogukonnale suunatud põlvkondadevahelise õppimise toimumiseks hädavajalik (Learning for Active Ageing and Intergenerational Learning: Final Report, 2012). Rakendati tööd väikestes rühmades, paarides ja individuaalselt, et soodustada noorte ja eakate ühiste arusaamade teket. Katsetati eri viise, kuidas leida volikogu päevakorrast need teemad, milles kaasa rääkida ja mis tundusid olulised mõlemale põlvkonnale. Nendeks osutusid näiteks Hea Hariduse Fondi loomine ja kaasav eelarve. Kohtumistel arutati vabade teemadena näiteks vanuserühmade vastastikust läbikäimist, rahvuskultuuri säilitamist, retseptide vahetamist, bussiliine ja tasuta sõiduõigust. Kohtumised otsustati pidada ühel korral noortekeskuses ja teisel korral eakate klubi juures. Nii ka tehti.

Avastamised, märkamised ja juhtumised

NOVA komisjoni tegutsemise ajal hakkas taas tööle 2018. aastal asutatud Tartu valla noortevolikogu, mille eestvedajaks valiti NOVA komisjonis tegutsev noor.

Lisaks eelkirjeldatule toetas vald NOVA komisjoni tegevust, pakkudes koosolekuteks ruume ja saates liikmetele üllatuslikult ka protokollija, kuna vallavalitsuse sõnul on komisjonide protokollimine kohustuslik. Valla veebilehel vallavalitsuse komisjonide juures NOVA komisjoni tööd ei kajastatud.

Kodukoha võrgustiku kaasamine osutus NOVA liikmetele keeruliseks, kui mitte võimatuks. Nende sõnul ei ole inimesed huvitatud valla üldistel teemadel kaasa rääkimisest. Liikmetel endilgi oli keeruline dokumentidest nii-öelda läbi pureda, ammugi nende sisu teistele lühikese aja jooksul kirjeldada ja neilt tagasisidet koguda. Komisjoni liikmed olid valmis dokumentide läbitöötamisest loobuma.

Komisjoni tegutsemisvorm ja selle liikmete arusaam NOVA komisjoni rollist kujunes tegevuse kestel. Näiteks esitas komisjon ühel hetkel arupärimise vallavalitsusele, oodates justkui ametlikku vastust. Vallavalitsus käsitles NOVA komisjoni aga oma nõuandva organina ning vastas vabas vormis, mis aitas mõista NOVA komisjoni rolli ja positsiooni vallavalitsuse kõrval. Samas päris selliseks, et vallavalitsus enne teemade tõstatamist NOVA komisjoniga nõu peaks, ei jõudnud koostöö kujuneda. Osaliste sõnul on oluline, et tegemist oleks omaalgatuslikult ja vajaduspõhiselt kokku tuleva komisjoniga. Katseprojekti käigus komisjoni sellisena aga ei tajutud.

Vallavolikogu teemad jäävad kaugeks ega kõneta liikmeid isiklikult. Pigem nähakse põlvkondadevahelist koostööd kohalikul tasandil, kus eri põlvkonnad tegutsevad koos päriselt korda minevate kogukonnateemadega, olgu selleks siis naisseltsi pidupäev või külaplatsi korrastamine.

NOVA komisjoni eduka toimimise võti on selle tegelik mõju ning võimalus mõjutada otsuseid ja algatada tähenduslikke tegevusi. Seda tõendavad nii varasemad uuringud kui ka Tartu valla NOVA komisjoni liikmete kogemus.

  1. World Health Organization. (‎2015)‎. World report on ageing and health. World Health Organization. https://apps.who.int/iris/handle/10665/186463.
  2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. (1993). Riigikogu 02.06.1993 seadus. Riigi Teataja I, 25.06.2021, 8. https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021008. 
  3. Learning for Active Ageing and Intergenerational Solidarity: Final Report. (2012). Danish Technological Institute, Technopolis group. http://publications.europa.eu/resource/cellar/c9f75907-13b8-488c-b60e-c84690666f17.0001.02/DOC_1.
  4. Noorsootöö seadus. (2010). Riigikogu 17.06.2010 seadus. Riigi Teataja I, 16.06.2020, 10. https://www.riigiteataja.ee/akt/116062020010.
  5. Tartu valla põhimäärus. (2018). Tartu Vallavolikogu 24.04.2018 määrus nr 12. Riigi Teataja IV, 05.05.2018, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/405052018001.

Kommentaar

Karl-Marten Kütt, Tartu valla noortevolikogu aseesimees

Karl-Marten Kütt, Tartu valla noortevolikogu aseesimees

Mida uut või üllatavat oled NOVA töös kogenud?

Terve kontseptsioon oli minu jaoks uus ja alguses ei osanud midagi arvata. Kõige enam üllatas mind vanemaealiste soov teha midagi koos noortega. Kindlasti ka see, kui lõbusad koosolekud olid.

Milliste küsimuste lahendamiseks on NOVA parim koht?

Ma arvan, et praegu NOVA probleeme sisuliselt lahendada ei saa. Ühiselt on võimalik teha ettepanekuid ja anda hinnanguid, kuid juriidilist põhja pole. Arutamiseks on NOVAs võimalusi küll. Tõenäoliselt sobivad arutamiseks teemad, mis hõlmavad mõlemaid pooli: nii noori kui ka vanemaealiseid. Näiteks saab arutleda keskkonnateemadel ja laialdaselt ühiskonda mõjutavatel teemadel.

Mida on vaja selleks, et NOVA edukalt ja jätkusuutlikult toimiks?

Kuna tegemist on katseprojektiga, siis on kindlasti mitu kitsaskohta. Kui projekti soovitakse edasi arendada, siis tuleks välja töötada komisjoni põhikiri, milles oleks kindlaks määratud selged eesmärgid ja sihid. Praegu on näha, et vanemaealiste motivatsioon komisjoni töös osaleda on suur, kuid noorte osalus on eri põhjustel jäänud väikeseks. Ilmselt seisneb probleem selles, et noored ei pea omavahel sisulisi arutelusid. Minu hinnangul peaksid noored suutma kõigepealt omavahel arutleda ning seejärel laiendama arutelu vanemaealistega.

Sisukord

Kaanepildi pani kokku tehisintellekt.

Print Friendly, PDF & Email

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga