Noortevaldkonna suurüritus Noorum 2023 tõi 17.–18. mail kokku noortevaldkonna tegijad ning huvilised üle kogu Eesti. Seitsmendat korda toimunud ürituse keskmes olid noortevaldkonnas vajalikud muudatused. Enim mõtteainet pakkunud teemadeks kujunesid vajadus muutuste järele noortevaldkonna töötajaskonnas ja nende töötingimustes.
Janne Loo, noorteseire peaekspert, Haridus- ja Noorteamet
Noorumi paneeldiskussioonis „Millist tulevikutöötajat vajab noortevaldkond?“ tõi noor kommunikatsioonitudeng, õhtujuht ja DJ Lisett Liiv välja, et noorsootöö on talle andnud nii palju: arendanud koostööoskust, sallivust, avardanud maailmavaadet jpm. Tema mälestustes on noorsootöötajad alati rõõmsameelsed ning ta ei tunnetanud kordagi, et nad oleksid olnud õnnetud oma palga või töötingimuste pärast. Seetõttu tulid talle üllatusena valdkonna töötajaskonna töötingimuste uuringu tulemused, mida Noorumil tutvustati, ning palk, millega noorsootöötajad peavad iga kuu toime tulema. Ta isegi naljatles, et ehk on noorsootöötajate ja noorte hea suhte ja teineteisemõistmise taga sarnased probleemid: majanduslik ebavõrdsus ja toimetulekuraskused.
Tiina Nõmm, kommunikatsioonispetsialist, Haridus- ja Noorteamet
Nali naljaks, aga kui selle seose taga peitub karm reaalsus, ei ole see jätkusuutlik. Ükskõik mis valdkonna töötajaskonna heaolust rääkides võib eeldada, et inimene ei suuda teha pikka aega motiveeritult ja tulemuslikult tööd, kui ta ei tunne, et ta saab oma töö eest väärilist tasu. Täpselt sama kehtib noortevaldkonna töötajate puhul.
Muutused ei juhtu iseenesest
Tööõnne jaoks on tarvis tagada ametialased hügieeni- ja motivatsioonitegurid. Hügieeniteguriteks loetakse palka, kindlustunnet, sobivaid töötingimusi, kontrolli ulatust, tööalaseid suhteid, töökultuuri ja juhtimiskvaliteeti. Motivatsioonitegurite alla kuuluvad tööalased saavutused, vastutuse usaldamine, enesearengu võimalused, huvipakkuv töö ja piisavalt tunnustust. Kõik eelnimetatud tegurid mängivad olulist rolli töötaja väärtustundes.
Noorumil esitletud noortevaldkonna töötajaskonna töötingimuste uuringust (1) tuli välja, et teravaimaiks mureks valdkonnas on madal palk. Paneeldiskussioonis arutleti selle teema üle ministri Kristina Kallase ja Narva linnapea Katri Raiki osalusel ning tõdeti, et riik on probleemist teadlik, kuid palga eest vastutab eelkõige kohalik omavalitsus. Teadaolevalt on kohalikud omavalitsused aga niigi suure palgasurve all nii koolitöötajate kui ka teiste huvirühmade palgaküsimuste osas. Panelistide hinnangul sõltub palk aga paljuski ka töötajast endast. Kuna noortevaldkonna töötajad ei kipu kohalikule omavalitsusele survet avaldama ja on oma loomult olnud leplikumad, siis võibolla on see üks põhjus, miks nende palgaküsimus on jäänud tagaplaanile. Linnapea Raik julgustas valdkonna töötajaid palgaläbirääkimisi pidama ja endast rohkem märku andma.
Siinkohal aga tasub vaadata ka teisi väärtustamise juures rolli mängivaid tegureid ning läheneda kompleksselt: töötajale peab olema tagatud ka piisav tugi, enesearenguvõimalused, motiveerivad töötingimused, kindlustunne ja edasiviiv tagasiside.
Näidet ei pea kaugelt otsima – ka artikli üks autoritest on vahetanud töökohta, et parandada palga- ja töötingimusi, olgugi et töö oli südamelähedane ning pakkus eduelamusi. Just noortekeskusest kooli tööle suundumine pakkus tol hetkel midagi, mida noorsootööl oli keeruline pakkuda. On üsna tavapärane, et ka sidusvaldkondades hinnatud noortevaldkonna töötajad suunduvad mujale paremaid tingimusi otsima. Nii võib tekkida olukord, kus kogenud ja erialase väljaõppega spetsialistid lahkuvad noortevaldkonnast ning uut samaväärset spetsialisti on keeruline leida, kuna mujal on rohi rohelisem.
Üksmeel viib eduni
Noorumil esinenud Euroopa noortepoliitika professor Howard Williamson rääkis, et riigiti on noortevaldkonnas probleemid üsnagi sarnased. Segadus ja konfliktid valdkonnas võivad kahjustada noorsootöö mainet ühiskonnas, süvendada noorsootöötajate puudust ja alarahastatust. Valdkonnasisesed konfliktid nõrgestavad seega selle võimekust ning ükski poliitik ei soovi seista valdkonna eest, milles puudub üksmeel. Kuid selleks, et suured ja olulised muutused saaks võimalikuks ning noortevaldkonna töötajate panust hinnataks vääriliselt, on vaja poliitikute huvi ja stabiilset rahastust.
Esmane vajadus on seega laialdasemate ja tihedamini toimuvate debattide järele, mis aitaksid jõuda ühisele arusaamale valdkonna arengus ning täpsemates eesmärkides. Seega on viimane aeg leida üksmeel ja viis, kuidas üheskoos tugevamalt edasi minna, et toetada noori terviklikuma süsteemina.
Kvalifikatsiooninõue kui vajalik samm arengu poole
Noorumil jäi selge ühise soovina kõlama kvalifikatsiooninõuete kehtestamise vajadus (2). Ka noortevaldkonna töötajaskonna töötingimuste uuringu esitlus kinnitas asjaolu, et valdkonnas on töötajate hariduslik ja kogemuslik taust endiselt väga erinev ning on suur vajadus erialaste lisakoolituste ja kvalifitseeritud töötajate järele.
Kvalifikatsiooninõuete kehtestamine aitaks parandada ja ühtlustada noorsootöö ja huvihariduse teenuste kvaliteeti. Samuti annab see tõuke noorsootöötajate väärtustamiseks ja suurepärase võimaluse palgaläbirääkimisteks. Soovitud muutuse poole on samme juba astutud ning noorsootöö ja huvikoolide seaduse uuendamiseks arutelusid alustatud. Arvestama peab, et tegemist on pikema protsessiga, mis nõuab eri poolte kaasamist ja ühist ettekujutust valdkonnast.
Kuid millised need kvalifikatsiooninõuded võiksid olla? Noorumil peetud aruteludes pakuti näiteks välja, et kui on olemas erialane kõrgharidus, siis ei peaks taotlema lisaks kutset. Selleks on juba ka võimalusi loodud, näiteks praegused noorsootöö õppekava lõpetanud saavad kutse juba koos haridusega. Kes erialast kõrgharidust omandada ei soovi või kellel on sidusvaldkonna haridus, võiks oma pädevust noortevaldkonnas hinnata aga just kutse taotlemise abil. Selliseid nõudeid tuleb rakendada aga läbimõeldult, sest praegu on ametis ka põhiharidusega ja kutseta noorsootöötajaid ning kohalikud omavalitsused ei pruugi olla võimelised nõudeid täitma, kuna eelarvelistest ressurssidest ja vajaliku kvalifikatsiooniga inimestest on puudus. (2)
Samuti jäi Noorumil kõlama, et täiendkoolitusi pakutakse küll, kuid probleemiks on pigem see, kas saadakse neid rahaliselt ja ajaliselt endale lubada. Näiteks kui noortekeskuses töötab ainult üks noorsootöötaja, peaks koolituse ajaks keskuse sulgema. Ühtlasi ei pruugi ühekordsed koolitusampsud alati olla parim lahendus, sest võib juhtuda, et saadakse pinnapealne teadmine uuest lähenemisest, kuid puudu jääb teoreetilisest taustast, praktikast või refleksioonist, mille toel uusi teadmisi mõtestada ja töösse rakendada. Suuremat kasutegurit nähakse põhjalikemas koolitusprogrammides, õpireisides ja valdkondlikes aruteludes osalemisel. (2)
Töötingimused ja tööga kaasnevad lisahüved suurendavad märgatavalt tööõnne
Uuringu kohaselt võivad töötingimused olla valdkonnas üsnagi erinevad olenevalt piirkonnast, organisatsioonist ja juhist ning mõjutatud töötajate arvu vähesusest, kvalifikatsiooni olemasolust ja eelarvest. Kui töötingimused on üldjoontes ajas paranenud, siis töökohaga kaasnevad lisahüved on eelnimetatud põhjustel kättesaadavad vaid viiendikule valdkonna töötajatest. Ametialased lisahüved on aga olulised töörahulolu mõjutegurid. Lisahüvede puudumine või nende kättesaamatus annab tõuke näiteks töökohalt lahkumiseks. (1)
Uuringu andmetel on enim hinnatud lisahüve paindlik tööaeg (1). Sealjuures on oluline, et noortevaldkonna töötajad saaksid keskenduda päris noorsootöö ja huvihariduse pakkumisele, mitte täitma muu hulgas koka, remondimehe, koristaja, kütja jne ülesandeid. Aruteludes toodi välja ammu teada tõde, et uute ülesannete ja arenguga kaasas käimiseks peavad noortevaldkonna töötaja põhivajadused – hea palk, tugev tiim, motiveerimine, eneseteostusvõimalused ja tööks vajalike ressursside olemasolu – olema täidetud. (2)
Mis veel motiveerib? Tuli välja, et noortevaldkonna töötajad unistavad 56päevasest puhkusest ja õpetajatega samaväärselt väärtustamisest. Välja toodi ka tugevat motivatsioonipaketti, mis muu hulgas sisaldaks psühholoogilist tuge ja sporditoetust, kuid ka kättesaadavamaid koolitusvõimalusi ning kvaliteetse töö tegemiseks piisavalt ressursse, mis tagaks vajalike kaasaegsete töövahendite olemasolu ja vähemalt ühe täiskohaga noorsootöötaja noortekeskustes. (2)
Noortevaldkonna motiveeritud töötajast võidavad noored
Noorsootöötajatel on hulk erialaseid pädevusi – avatus, paindlikkus, kohanemisvõime, kriitiline mõtlemine jne –, mille abil nad võimestavad noori saama parimaks versiooniks iseendast. Noorumi paneeldiskussioonis osalenud noore Lisetti sõnul oli noorsootöötajatel tema enesekindlusele, ühiskondlikule aktiivsusele ja eluvalikutele väga suur mõju. Lisetti näide pärineb aga Tartu linnast, kus palga- ja töötingimused on olnud noorsootöös võrreldes ülejäänud Eestiga juba mõnda aega pigem väga head.
Lähtudes tänapäeva noortest, keda Noorumil kirjeldati kui laia silmaringi, kriitilise mõtlemisvõime, väga eneseteadlike ja individualiseerumise sooviga (2), eeldab see noortevaldkonna töötajatelt veel suuremat motivatsiooni ning erialaste teooriate ja metoodikate tundmist. Et meie noored julgeksid ühiskonnaelu korraldamisel aktiivselt kaasa lüüa ning et sarnaseid hakkajaid noori nagu Lisett aina enam peale kasvaks, peavad noori sel teekonnal toetama õnnelikud ja oma tööst rõõmu tundvad noortevaldkonna töötajad.
- Esitlus Noorumil. Kivistik, K., Käger, M., Pesti, M., Aavik, A.-L. Noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused: hetkeseis ja väljakutsed; 2023. https://harno.ee/noorum#ettekanded
- Teidla-Kunitsõn, G., Allemann, M., Haugas, S., Teppo, M., Tammeoks, K. Kokkuvõte Noorum 2023 töötubadest. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis; 2023. https://harno.ee/noorum
- Noortevaldkonna foorumi ettekandeid ja paneeldiskussioone saab järele vaadata Postimehe veebist. https://haridus.postimees.ee/7775992/otsepilt-noorum-2023-noortevaldkonna-muutuvad-mustrid
Sisukord
- Sissejuhatus – „Théâtre d’Opéra Spatial“
- Noorte osaluse kujunemine ja kujundamine, Airi-Alina Allaste
- MIHUSe väljakutse: Kas osaleb terviklik noor? Või saab osalev noor terviklikuks?, Roula Abdelhay
- esseed Kertu Kändla ja Hans Leonhard Kõrgesaar
- ChatGPT ei saa teha demokraatiat, Margo Loor
- Narva noored eestivenelased – kelle omad nad on?, Anastassia Tuuder
- Sisse- ja väljahingamine – pausi võtmise olulisusest, Nele Sooväli
- Guerilla-osalus ehk kaasame noori teisiti, Roger Tibar
- kommentaar Kuldar Adel
- Põlvkondadevaheline koostöö NOVA komisjonis, Lianne Teder
- kommentaar Karl-Marten Kütt
- Noorteprogrammid aitavad ennetada kõige mustemat tulevikustsenaariumit, Karin Öövel
- Andmete ja dialoogi roll noorte heaolu toetamisel, Kersti Peenema
- Koolide kaasav eelarve annab avapaugu kodanikuks sirgumisel, Karl-Hendrik Pallo ja Merle Mändmets
- kommentaarid Gerly Lehtmets ja Henri Palmi
- Noorte osalus läbi põhikooli lõpuklassi silmade, Maarja Lainevoog
- Selle suve konkurss! Kuidas sammuvad tulevikku noortevaldkond ja tehisintellekt?, Gert Jervan ja MIHUS
- kommentaar ChatGPT
- Noordelegaadid kui populaarsust koguv osalusvõimalus, Linda Luts ja Triin Roos
- Noortevaldkonna töötajatesse panustamisest võidavad noored, Janne Loo ja Tiina Nõmm
Kaanepildi pani kokku tehisintellekt.
