Maarja Lainevoog, maailmahariduse huviline, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, Peetri Lasteaed-Põhikool
Praegu ehk lõpueksamiteks valmistumise ning gümnaasiumisse ja ülikoolidesse sisseastumise ajal on asjakohane rääkida noorte võimalustest ühiskonnas. Noored, kes lõpetavad põhikooli ja keskkooli on need, kes asuvad mõne aasta pärast Eestit kujundama, ning seetõttu on oluline, et nad tunnetaksid enda tähtsust ühiskondlikus elus. Kõneldes noortest ja nende võimalusest ühiskonnaasjades kaasa rääkida, kuuleme tihtipeale, et tänapäeval on noortele kõik uksed valla ja tuleb vaid võimalusest kinni haarata. Kas meie põhikooliõpilased on ka sellega nõus?
Kui palusin enda põhikoolis noortel mõtestada, mida tähendab noorte osalus, siis tuli enamasti vastuseks, et tegu on nende üleüldise võimalusega sekkuda ühiskondlikku ellu ja kaasa rääkida. Noppides välja mõned õpilaste õhku paisatud mõtted, siis noorte osalus ühiskonnas on „ühiskondlikest tegevustest osa võtmine, näiteks laulu- ja tantsupeol oma meelsuse näitamine ning koristamistalgud „Teeme ära““, teisalt on see ka „noorte panus ja osalus ühiskondlikes tegevustes, näiteks vabatahtliku töö tegemine või oma sõna ütlemine olulistes küsimustes“.
Tihtipeale seostatakse ühiskonnaelus kaasalöömist poliitikaga, näiteks noorte võimalusega osaleda kohaliku omavalitsuse valimistel hääleandjana või täisealisena riigitööle kandideerimisega. Poliitilises elus osalemise kõrval on põhikooli õpilaste arvates tähtis ka võimalus kaasa rääkida maailma asjades, seda näiteks lüües kaasa noorteorganisatsioonides, aga peamiselt siiski sotsiaalmeedias arvamust avaldades ja jagades mõtteid teistega üle maailma. Viimane on kindlasti kõige kättesaadavam viis ühiskonnas toimuvaga kursis olemiseks, ilma et peaks tegema lisapingutusi nagu noorteorganisatsioonides aktiivse liikmena tegutsedes.
8.E klassi õpilase Beatrixi noorte osaluse teemaline luuletus „Noorteesindus“
Ma ei ütle, et olen kõigist teistest parem,
ütlen vaid, et mõistsin teistest palju varem:
pole vahet, kas oled rikas, vana või noor,
üksainus inimene või terve mudilaskoor.
„Miks me kõike seda tegema peame?“
Ühe asja nüüd kohe paika seame:
tuleb anda endast kõik, et areneda edasi,
me maailm ja ühiskond ju toimib sedasi.
Tulla appi maailmale, tulla appi meile endile.
Märkida omadki nimed ühiskonna stendile.
Rääkida, hüüda kasvõi kaasa hõigata,
sest keegi ei saa meie teid ära lõigata.
Ole nii, nagu kõige paremaks arvad.
Motiveeritud inimesi kohtab ju harva.
Kellelegi ei meeldi vastus „Ei taha“.
Küll me ise teame, mis meile on paha!
Nagu näha, on noorte osaluse mõiste väga lai, sest selle alla käib noorte kaasarääkimine kõikides neid puudutavates otsustes, seda alates haridusvaldkonnast kuni poliitikani ning nii Eestis kui ka Euroopas ja miks mitte terves maailmas. Noored ise peavad väga tähtsaks enda hääle kuuldavaks tegemist ühiskondlikul tasandil. Eriti kuna endal nähakse vastutust tegeleda nii keskkonnaprobleemidega kui ka riigijuhtimises poliitilise suuna valimisega. Ilmselt siit tuleb ka asjaolu, et noortega ühiskonnas osalemise võimalustest rääkides liigub jutt ikka poliitika suunas. Enda võimalust panustada ühiskonna arengusse väärtustatakse, olgu see siis sotsiaalmeedias vabalt arvamuse avaldamise, omaalgatuslike projektide loomise või noorteorganisatsioonides ja -seltsides osalemise kaudu.
Ühiskondlikus elus osalemiseks nähakse küllaltki palju võimalusi, mõttekohaks on aga asjaolu, et teadlikkus iseenda võimalustest ei ole alati kõige suurem. Teadlikkus erinevatest kaasarääkimise ja otsuste mõjutamise võimalusest on olemas, aga selge arusaam, kuidas otsustusprotsessidesse eri viisil sekkuda, on lünklik. Miks asjast huvitunud noored tihtipeale ei koge aktiivset osalust ühiskonnas? Meie ümber on palju infot nii sotsiaalmeedias kui ka organisatsioonide kodulehtedel ja sotsiaalmeediaplatvormide kontodel. Suures infovoos ei pruugi õige teabe leidmine olla nii kerge, kui võiks arvata. Infomüra ja noorte kiire elustiil – tuleb neil ju laveerida kooliõpingute, huviringide ja võistluste ning igapäevaelu kohustuste vahel – vähendab märgatavalt õpilaste teadlikkust ja olemasolevate võimaluste kasutamist nii kodusel kui ka riiklikul tasandil. Viimane ongi noorte endi arust suurim takistus ühiskonnas toimuva üle aktiivselt kaasarääkimisel ja kaasategemisel.
Noorte osaluse võimestamisel on kindlasti oluline roll meil, õpetajatel ja noorsootöötajatel, kellel on juurdepääs otsestele infoallikatele. Olgu need siis MTÜd, kes tegelevad demokraatliku arengu või maailmaharidusega, aga ka ligipääs hariduslikele võrgustikele nii kodu- kui ka välismaal, mis toob huvipakkuva info otse postkasti. Peale meie sideme kodanikuühiskonna organisatsioonidega on õpetajatel ja noorsootöötajatel eelis ka kogemuste kujul. Mina õpetajana olen eri organisatsioonidelt saanud sadu tunde koolitusi ja seda rohkematel teemadel, kui suudan üles lugeda. Kogu eelnev kogemuspagas annab mulle teadmised võimalusest, mida hea meelega oma õpilastega jagan.
Et leida endale huvipakkuv valdkond, kus kaasa rääkida, on suureks abiks ka mitmesugused õpilasüritused, nagu noortele mõeldud infomessid, Mudel ÜRO simulatsioonid või (rahvusvahelised) noortekohtumised. Viimased jätavad sügava mulje, inspireerivad ja julgustavad noori üha enam sõna võtma ning kaasa mõtlema. Saadud kogemused avavad aina uusi uksi, et pidada veel sisukamaid arutelusid ja oma tegevusega ennast ümbritsevaid mõjutada. Samuti aitavad õpetaja ja noorsootöötaja teadmised projektide loomisest ja vedamisest noori suunata ise aktiivselt tegija rolli. Paljud gümnaasiumid on selle suuna võtnud ja õppekavasse lisanud näiteks rahvusvahelise projektijuhtimise valikaine, kus õpilastele tutvustatakse projekti loomist ja läbiviimist. Nii antakse noorele tööriistakast, mille abil iseenda projekte ellu viia.
8.E klassi õpilase Danna luuletus „Noorte osalus“
Kui sul tundub, et ei arvestata sinuga,
ja ei julge või tea, mis tegema peaks,
siis võta hetk ja tule retkele minuga,
sest tähtsama olen seadnud mõneks reaks.
Vahest mõtled, et maailma parandada oskad?
Siis proovi noortekeskuses anda oma panus.
Või äkki leiad, et sinu jaoks on Noored Kotkad,
nii saab seatud helgele tulevikule alus.
Et maailm võiks pakkuda sulle, mis vajad,
ning õnneliku ühiskonna saaksime rajada,
selleks noortevolikogus vajalikud on tegijad
ning õpilasesinduses võimalus asju ajada.
Sinu abiga saame teha me ühiskonnast
koha, kus hästi tunned end ka homme.
Koha, kus väärtustad oma soove ja ennast
ning kus kerge on iga su hingetõmme.
Rääkides põhikooli lõpuklassidega, siis nähti kaht võimalust, mil viisil maailma asjades enim osaleda: sotsiaalmeedias aktiivne olemine ja euroopalike põhivabaduste kasutamine. Sotsiaalmeediakontod on küll paljudel noortel, aga tihti jäädakse pigem meediasisu tarbija kui sisulooja rolli. Peamised põhjused on enesekriitilisus ja mure, mida teised öeldust mõtlevad. Siiski näevad noored sotsiaalmeediat kui neid maailmaga ühendavat vahendit, mis on alati olemas ja vabalt ligipääsetav.
Parima võimalusena aktiivselt ühiskonnas tegutseda tuuakse välja just inimeste liikumisvabadust Euroopas, võimalust piiranguteta reisida ja mõnes muus riigis haridust omandada, et saada uusi teadmisi ning kogeda teistmoodi õppimist ja elamist. Võimaluste üle arutledes on põhikooli õpilastele eriti ahvatlev õpilasvahetustel ja rahvusvahelistel seminaridel osalemine, sest need lubavad seda kõike teha turvaliselt. Võin öelda, et minu 9. klassi õpilastele ei ole haridusprogrammid, nagu Erasmus+ projektid, YFU õpilasvahetus ja EPASe (Euroopa Parlamendi partnerkoolide programm) noortekohtumised välismaal, võõrad mõisted. Ihaldades proovile panna oma suhtlemisoskusi ja tutvuda teiste noortega üle Euroopa, on need head võimalused end teostada ning oma arvamus kuuldavaks teha, ükskõik kas võõrriigi klassiruumis või hoopis Euroopa noorte üritustel Strasbourgis ja Brüsselis, kus noorte arvamusi võetakse kuulda kõige kõrgemal tasandil Euroopas ehk Euroopa Parlamendis.
Samalaadsele üritusele kandideerides (Euroopa filmiauhinna tseremoonia LUX Audience Awards) kirjutasid minu 9.A klassi õpilased Helina ja Laura järgmiselt: „Noortena on meil tunne, et Euroopa Liidus on hästi tihedalt seotud omavahel kultuur, meedia ja inimesed. Meie jaoks on tähtis, et Euroopa Liidus säiliksid head suhted ja hoolivus ning sallivus üksteise vastu, mistõttu on sellisel ainulaadsel noorteüritusel osalemine meie jaoks ülitähtis. Meedia on tulevik ning meie näeme seda üritust kui võimalust enda silmaringi laiendada ja ka jagada enda kogemusi teiste noortega, kellel võib olla huvi meedia vastu. Ise üritame olla meediaaladel aktiivsed. Meil on kogemusi erinevate saadete ja intervjuudega, millest viimane oli meil Lõuna-Korea uudistesaatega, mille raames tuldi meie kooli ning meid kui aktiivsemaid õpilasi kutsuti saatest osa võtma.“ Kõige rohkem panebki noortel silmad särama võimalus iseenda võimeid uues keskkonnas proovile panna ja rääkida kaasa teemadel, mis on noorte jaoks olulised.
Arvamuse avaldamise juures on noortele väga tähtis, et seda ka kuulda võetakse. Endi osalusvõimaluste üle arutledes tunnevad noored ebakindlust ja kahtlevad kõige rohkem selles, kas täiskasvanud on valmis nende ideid kuulama. Kõlama jääb mõte, et „võimalusi kaasa rääkida on, aga kas meid kuulatakse, see on iseasi“. Ka koolis otsuste tegemisel ei tunne noored tihtipeale end otsustusprotsessi kaasatuna, olgu siis tegu valikuvabaduse puudumisega või väheste valikutega, millega parasjagu silmitsi seistakse. Ühiskondlikes aruteludes osalemise otstarbekuses hakkavad õpilased kahtlema seetõttu, et on oht otsustusprotsessides jääda passiivseks kaasategijaks, ükskõik kas koolis, kohaliku omavalitsuse või riigi tasandil. Passiivne kaasategija on küll füüsiliselt kohal, aga tema ettepanekuid ja lahendusi ei võeta kuulda. Valikuvariandid ja vabadus on see, mida nii kooli seinte vahel kui ka väljaspool kõige rohkem ihatakse.
Kui küsida, millisel viisil noored kujutavad ette oma osalust ühiskonnas, siis nähakse ennast kui aktiivset tööjõudu, kelle ülesanne on tulevikumaailma probleemide vahel navigeerida. Kõige aktuaalsemad vajadused on noorte jaoks vaimse tervise toetamine ja abi tööturule sisenemisel, et enda potentsiaali täielikult ära kasutada. Praegused põhikooli noored näevad end õppimas, töötamas ja reisimas Euroopa riikides. Nad soovivad võimalust õppida Euroopas räägitavaid keeli ning saada tuge, et omandada pädevused, mis teevad Eesti noored nii kodumaa kui ka välisriikide tööturul ihaldusväärseks. Millisel viisil toetada noori, et nad saaksid omandada Euroopa keeli ja oma vaimse tervise eest hoolitseda, ning kuidas laiendada nende võimalusi osaleda noorteüritustel üle Euroopa? Noored tunnetavad, et võimalusi on palju, aga ligipääsu neile tagab informeeritus, mis aitaks leida igal noorel endale sobiva tee aktiivsesse täiskasvanuikka. Tuleb nõustuda Francis Baconiga, et teadmised on võim, need annavad võimalused ühiskondlikus elus osaledes kasutada ära kogu oma potentsiaal.
Sisukord
- Sissejuhatus – „Théâtre d’Opéra Spatial“
- Noorte osaluse kujunemine ja kujundamine, Airi-Alina Allaste
- MIHUSe väljakutse: Kas osaleb terviklik noor? Või saab osalev noor terviklikuks?, Roula Abdelhay
- esseed Kertu Kändla ja Hans Leonhard Kõrgesaar
- ChatGPT ei saa teha demokraatiat, Margo Loor
- Narva noored eestivenelased – kelle omad nad on?, Anastassia Tuuder
- Sisse- ja väljahingamine – pausi võtmise olulisusest, Nele Sooväli
- Guerilla-osalus ehk kaasame noori teisiti, Roger Tibar
- kommentaar Kuldar Adel
- Põlvkondadevaheline koostöö NOVA komisjonis, Lianne Teder
- kommentaar Karl-Marten Kütt
- Noorteprogrammid aitavad ennetada kõige mustemat tulevikustsenaariumit, Karin Öövel
- Andmete ja dialoogi roll noorte heaolu toetamisel, Kersti Peenema
- Koolide kaasav eelarve annab avapaugu kodanikuks sirgumisel, Karl-Hendrik Pallo ja Merle Mändmets
- kommentaarid Gerly Lehtmets ja Henri Palmi
- Noorte osalus läbi põhikooli lõpuklassi silmade, Maarja Lainevoog
- Selle suve konkurss! Kuidas sammuvad tulevikku noortevaldkond ja tehisintellekt?, Gert Jervan ja MIHUS
- kommentaar ChatGPT
- Noordelegaadid kui populaarsust koguv osalusvõimalus, Linda Luts ja Triin Roos
- Noortevaldkonna töötajatesse panustamisest võidavad noored, Janne Loo ja Tiina Nõmm
Kaanepildi pani kokku tehisintellekt.
