Noordelegaadid kui populaarsust koguv osalusvõimalus

Viimasel kümnendil on Eestis aktiivselt arendatud erinevaid noorte osalusvõimalusi. Näiteks on pea igas omavalitsuses noortevolikogu või aktiivrühm, et noored oleksid otsustesse paremini kaasatud ja nende hääl päriselt kuulda. Samuti on viimastel aastatel loodud ministeeriumite juurde noortenõukogusid, et ka riiklikul tasandil avardada noorte kaasarääkimisvõimalusi. Kohalike ja riiklike osalusvõimaluste kõrval on aga pead tõstmas ka rahvusvaheliste organisatsioonide juures tegutsevad noordelegaatide programmid. Selles artiklis teemegi juttu noordelegaatidest ja nende rollist ning arutleme muu hulgas arenguvõimaluste üle.

Eesti Noorteühenduste Liidul on alates 2018. aastast koostöös välisministeeriumiga Eesti ÜRO noordelegaadi programm. Et sarnaseid programme toetada ning juurde luua, on tähtis teadlikkuse suurendamine ja koostöö. Seetõttu alustasime 2021. aastal koostööd Soome ja Taani noorteühenduste liiduga ning kirjutasime koos Erasmus+ projekti. Selle projekti üks oluline osa oli rahvusvahelise uuringu tegemine, et selgitada välja maailmas juba olemasolevad noordelegaadi programmid. Kusjuures selline koostöö on tähtis eelkõige seetõttu, et sarnaste programmide arendamine ja uute positsioonide loomine ongi suuresti noorte ja noorteühenduste enda algatada. Aga kust võib noordelegaate leida?

Neid on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste juures. Näiteks võib tuua Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Euroopa Liidu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Laiaulatuslikem neist on ÜRO ja seetõttu keskendus eelmainitud uuring just ÜRO noordelegaatidele. Intervjueeriti 27 riigi noordelegaadi programmi koordinaatorit. Kogutud tulemuste levitamiseks kirjutati aruanne „Global Youth Voices“, milles võrreldakse, kuidas ÜRO noordelegaadi programmid nendes riikides toimivad. Tõenäoliselt on tegemist kõige põhjalikuma aruandega programmide toimimisest. Autorid lootsid, et aruanne on inspiratsiooniks ja teadmiste allikaks kõikidele neile, kes soovivad oma noordelegaatide programme täiustada või neid välja töötada.

Kes on noordelegaat ja millega ta tegeleb?

ÜRO määratluse¹1 järgi on noordelegaat üldiselt 18–24aastane vabatahtlik noor, kes on osa oma riigi delegatsioonist rahvusvahelise organisatsiooni juures. Tal on võimalik osa võtta suurkohtumisest (näiteks ÜRO peaassambleest), et esindada seal oma riigi noori ning tõstatada noorte jaoks olulisi teemasid. Noordelegaatide täpsemad volitused ja kohustused määrab iga riik ise, aga tihti on noordelegaadi üks peamine ülesanne ka oma riigi noorte teavitamine sellest, mis organisatsioonis ja valdkonnas toimub. Peamiselt tehakse seda sotsiaalmeediapostituste ja koolikülastuste kaudu. Samuti arendavad noordelegaadid dialoogi kohalike noortega ning koguvad neilt infot, abistavad vajaduse korral riiklikku delegatsiooni, arendavad suhteid teiste noordelegaatidega ning võtavad osa mitmesugustest üritustest.

Kuidas Eestis ÜRO noordelegaati valitakse ja milliseid ülesandeid ta täpsemalt täidab?

Igal aastal valitakse avaliku konkursi teel uus Eesti ÜRO noordelegaat. Et noordelegaadiks saada, tuleb esitada oma elulookirjeldus, täita ankeet ning koostada ingliskeelne motivatsioonikiri (video või kirja vormis). Toimub kaks intervjuuvooru, millest esimene on Eesti Noorteühenduse Liidu meeskonnaga. Kolm kuni neli parimat kandidaati pääsevad lõppvooru, kus intervjuudest võtavad osa ka välisministeeriumi esindajad.

Nagu eespool mainitud, on Eesti ÜRO noordelegaadi üks peamine ülesanne suurendada noorte teadlikkust ÜROst ja seal toimuvast. Näiteks Eesti esimene ÜRO noordelegaat Kätlin Kuldmaa viis läbi kestliku arengu töötubasid üle Eesti ning jõudis enam kui tuhande õpilaseni. Noordelegaat esindab Eestit ka rahvusvahelistel üritustel, näiteks ÜRO ECOSOCi noortefoorumil, kus tehakse koostööd teiste riikide noordelegaatidega. Et rahvusvahelistel üritustel ühiseid teemasid tõstatada, korraldavad noordelegaadid üheskoos sisendikorjet. Näiteks toimus 2022. aasta suvel Riias kolme riigi koostöös Balti noortefoorum, mis tõi kokku üle 70 noore Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast. Arutati selliste teemade üle nagu Balti riikide toetus Ukrainale, õigussüsteemid ja energeetika. Arutelu tulemusi koondav info anti New Yorgis toimunud peaassambleel üle ÜRO noortesaadikule.

Kuna noordelegaat on osa ametlikust Eesti ÜRO delegatsioonist, siis panustab ta ka sisulisse töösse. Näiteks annab teavet noortega seotud teemadel, kuulab arutelusid ja koostab esinduse jaoks memosid, võtab Eesti noorte nimel sõna kolmandas komitees, kus arutelu all on nii sotsiaalteemad kui ka humanitaar- ja kultuuriküsimused.

Mida on teistelt riikidelt õppida?

Eestil on üks ÜRO noordelegaat, kes üritab kõikide ÜRO teemadega kursis olla ja nendes kaasa rääkida. Uuringust aga selgus, et teistel riikidel on noordelegaate, kes keskenduvad vaid ühele teemale. Valdkondi, millele saab keskenduda, on mitu: inimõigused, kliima, jätkusuutlik areng, naiste õigused ja naiste reproduktiivõigused, sooline võrdõiguslikkus, rahu ja julgeolek, bioloogiline mitmekesisus ja toit, haridus ja töökohtade loomine ning demokraatia ja partnerlussuhted.

Kuna iga riik määrab ise oma noordelegaadi programmi struktuuri, siis töötavad eri riikide noordelegaadi programmid erinevalt. Taanis on näiteks kombeks igal aastal teha riigisiseseid turneesid, et saada rohkem infot noortelt nende jaoks oluliste probleemide kohta ja viia läbi töötubasid mitmesugustel maailmas aktuaalsetel teemadel. Saksamaa noordelegaadid käivad valituks osutudes praktikal nii noorsoo- kui ka välisministeeriumis, et omandada teadmisi ja kontakte ning selle kaudu edukamalt noori esindada. Soomes, nagu ka paljudes teistes riikides, töötavad noordelegaadid juuniori- ja seeniorisüsteemi alusel. See tähendab, et ÜRO noordelegaadi ülesandeid täidavad samal ajal kaks noort, kes asuvad tööle aastase vahega. Aasta varem valitud noordelegaat on terve aasta vältel toeks uuele noordelegaadile. Selline süsteem tagab, et sama riigi noordelegaadid saavad koostööd teha ja suuremaid projekte ette võtta. Samuti saab niinimetatud seeniordelegaat edasi anda oma teadmisi nooremale ja tutvustada talle varasematel kohtumistel tekkinud kontakte. Need on mõned näited parimatest tavadest, millest saab õppida.

Taani ja Soomega koostöös tehtud uuringust tuli veel välja hulk huvitavaid tavasid, mida võiks tulevikus ka Eestis rakendada. Aruandest selgus, et paljudes riikides on noordelegaatide toetamiseks võetud tööle programmijuht või -juhid. Tööl on üks või mitu täiskohaga inimest, kelle ülesanne on noordelegaate igati toetada. Programmijuhid tõid ise välja, et see on väga vajalik töö, sest noordelegaadid on vabatahtlikud noored, kelle aeg on piiratud. Programmijuhi kanda on mitmesugused administratiivsed ja bürokraatlikud ülesanded ning tänu sellele saab noordelegaat keskenduda rohkem noordelegaadiks olemisele.

Noordelegaadi programmide väljakutsed

Uuringust selgus, et enamikku noordelegaadi programme rahastavad riigid, sealhulgas Eesti programm. Küll aga ei peeta rahastust tihti piisavaks ning otsitakse lisaallikaid. Lisaprojektide kirjutamine ja elluviimine ning toetajate otsimine nõuab aga palju aega, mistõttu on programmijuhid tugeva ja tõhusa noordelegaadi programmi üheks alustalaks.

Üheks väljakutseks on ka noordelegaatide profiil. Pea kõikides riikides on keskmine noordelegaat noor naine, kes õpib riigiteaduseid või rahvusvahelisi suhteid. Keerulisem on kandideerima saada mehi ja maapiirkondade noori. Oluline on välja tuua, et kuigi noordelegaadi positsioon võib kõlada prestiižselt, pole see mõeldud vaid tulevastele diplomaatidele. Tähtis on mõista, millise organisatsiooni noordelegaadiks kandideeritakse ning millega see organisatsioon tegeleb. Keegi ei eelda, et noorel oleksid süvateadmised. Pigem on vaja näidata valmisolekut õppida ning siirast soovi noori kaasata ja nende arvamus kuuldavaks teha.

Eesti programmide arengusuunad

2023. aasta märtsis toimus Eesti Noorteühenduste Liidu ja ÜRO noordelegaadi eestvedamisel esimest korda ümarlaud „Noorte roll diplomaatias“. Kokku kutsuti erinevate ametiasutuste, vabaühenduste ja poliitiliste noorteühenduste esindajad, et tutvustada neile noordelegaatide programme ja võimalusi, et arendada omavahelist koostööd ning arutada, kuidas suurendada noorte osalust rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Kui seni on juttu olnud peamiselt ÜRO noordelegaadist, siis tegelikult on Eestil ka ÜRO kliimakonverentsi raames kliimanoor, kelle tegevust koordineerib keskkonnaministeerium. Samuti on meil Euroopa Nõukogu noordelegaat, kelle tegevust koordineerib Eesti Linnade ja Valdade Liit. Lisaks arendab Eesti Noorteühenduste Liit Euroopa Liidu noordelegaatide programmi.

Kuna praegu on noordelegaadid eri organisatsioonide all, tekkis paratamatult küsimus, kas Eestis peaks keegi programme ühtselt koordineerima. Üks teema on bürokraatia, aga mõelda tuleb ka noordelegaatide toetamisele ja ettevalmistamisele. See on väga spetsiifiline valdkond ning kvaliteetsemat teenust on võimalik pakkuda vaid spetsialiseerudes. Kas seda rolli peaks täitma noorteühenduste liit, haridus- ja noorteamet või sootuks keegi muu? Seda otsust ei saa igatahes teha enne, kui pole riiklikku soovi kõnealust valdkonda strateegiliselt arendada, sest ilma jätkusuutliku rahastuseta on seda väga keeruline teha.

Teiseks arutelu põhiteemaks oli see, kas noordelegaatide positsioone tuleks agaramalt juurde luua või pigem arendada olemasolevaid programme ja tagada nende jätkusuutlikkus. Ümarlaual osalejatele meeldis teistes riikides kasutusel olev juuniori- ja seeniorisüsteem, mida võiks ka Eestis rakendada. See on siiani parim viis, kuidas säilitada institutsionaalset mälu ning jagada teadmisi ja kontakte. Mis puudutab positsioonide juurdeloomist, siis asjaosaliste meelest on praegu tähtsam keskenduda olemasolevatele programmidele. Eesti Noorteühenduste Liit nõustub selle seisukohaga ning jätkab koostööd soomlaste ja taanlastega, et eri programmide parimate tavadega tutvuda, koostada noordelegaate ja koordinaatoreid toetavaid materjale ning sobival hetkel luua juurde uusi noordelegaadi positsioone.

Kuidas saab noorsootöötaja noorte teadlikkuse suurendamisse panustada? Noordelegaadi programmide üks eesmärk huvikaitse kõrval on teadlikkuse kasvatamine ning sellesse saavad panustada ka kõik noortega töötavad inimesed. Noorsootöötajatel on võimalik võtta noordelegaatidega ühendust, et kutsuda neid külla või tegevusi korraldama. Näiteks ÜRO noordelegaadi kodulehelt leiab ÜRO kohta nii kirjalikku kui ka video vormis infot, mille abil on võimalik läbi viia tund või töötuba. Samuti tasub ÜRO noordelegaadi tegevusi jälgida Instagramis (@noordelegaat).

---

1. Kuna noordelegaadid tegutsevad eri organisatsioonide juures, siis noordelegaatide vanus ja ülesanded erinevad organisatsiooniti.

Sisukord

• Sissejuhatus – „Théâtre d’Opéra Spatial“
• Noorte osaluse kujunemine ja kujundamine, Airi-Alina Allaste
• MIHUSe väljakutse: Kas osaleb terviklik noor? Või saab osalev noor terviklikuks?, Roula Abdelhay
  • esseed Kertu Kändla ja Hans Leonhard Kõrgesaar
• ChatGPT ei saa teha demokraatiat, Margo Loor
• Narva noored eestivenelased – kelle omad nad on?, Anastassia Tuuder
• Sisse- ja väljahingamine – pausi võtmise olulisusest, Nele Sooväli
• Guerilla-osalus ehk kaasame noori teisiti, Roger Tibar
  • kommentaar Kuldar Adel
• Põlvkondadevaheline koostöö NOVA komisjonis, Lianne Teder
  • kommentaar Karl-Marten Kütt 
• Noorteprogrammid aitavad ennetada kõige mustemat tulevikustsenaariumit, Karin Öövel
• Andmete ja dialoogi roll noorte heaolu toetamisel, Kersti Peenema
• Koolide kaasav eelarve annab avapaugu kodanikuks sirgumisel, Karl-Hendrik Pallo ja Merle Mändmets
  • kommentaarid Gerly Lehtmets ja Henri Palmi
• Noorte osalus läbi põhikooli lõpuklassi silmade, Maarja Lainevoog
• Selle suve konkurss! Kuidas sammuvad tulevikku noortevaldkond ja tehisintellekt?, Gert Jervan ja MIHUS
  • kommentaar ChatGPT
• Noordelegaadid kui populaarsust koguv osalusvõimalus, Linda Luts ja Triin Roos
• Noortevaldkonna töötajatesse panustamisest võidavad noored, Janne Loo ja Tiina Nõmm

Kaanepildi pani kokku tehisintellekt.