Pikaaegsest rahvusvahelisest Euroopa väärtusuuringust ilmnes, et normaalsete elutingimuste korral on noored orienteeritud kõikjal pigem eneseväljendusele kui igapäevaste elumuredega toimetulekule. See on igati mõistetav, sest üleminek täiskasvanuikka on just see eluperiood, kui tahetakse mitte ainult maailma muuta, vaid ka kättejõudnud iseolemisest ja vabadusest rõõmu tunda. Sotsialiseerumise käigus mitte ainult ei kohaneta ühiskondlike oludega, vaid püütakse neid ka uue põlvkonna mõtteviiside järgi muuta. Seetõttu võib öelda, et tänaste noorte väärtused näitavad, millises suunas võiks liikuda homses ühiskonnas tooni andvad väärtused.
Mis on noortele oluline?
2021. aastal Baltikumis ja Kesk-Euroopas tehtud noorsoouuringust (Kaprāns jt, 2022) selgub, et noorte jaoks on ülekaalukalt kõige olulisemad isikliku arenguga seonduvad teemad. Eestis elavate noorte jaoks on kõige tähtsam eesmärk täiskasvanuks saamisega kaasnev iseseisvumine, mida pidas väga oluliseks ligikaudu kaks kolmandikku 14–29-aastastest noortest. Helemäe (2018) sõnul on see protsess tänapäeva Eestis veninud mitte ainult üha pikemaks ja ebakindlamaks, vaid läinud ka keerulisemaks (näiteks tööle asumisega ei pruugi alati kaasneda lahkumist vanematekodust). Iseseisvumise tähtsustamisega seostub ka vastutuse võtmine, mida pidas väga tähtsaks 43% noortest. Eestikeelsed noored tähtsustasid neid individualistlikke eesmärke venekeelsetest eakaaslastest kõrgemalt. Kolmandaks väga oluliseks väärtuseks peetakse edukat karjääri, mida väärtustab võrdväärselt kõrgelt neli kümnest kõigist Eestis elavast noorest. Võib öelda, et edukas karjäär ei ole mitte väärtus iseeneses, vaid vahend ihaldatud eesmärkide poole pürgimiseks.
Noorte eelistuste pingereas on kõrgel kohal ka vaimne areng ja füüsiline vorm. Nii kõrghariduse omandamist kui ka spordiga tegelemist pidas oluliseks kolm noort kümnest. Pole üllatav, et eestikeelsed vastajad hindasid kõrghariduse omandamist venekeelsetest kõrgemalt, sest eestikeelne ülikoolidiplom avab juba uusi karjäärivõimalusi. Ka MIHUSes noorte käekäiku ja väljavaateid muutuval tööturul analüüsinud Olav Kersen (2022) rõhutab erialase hariduse tähtsust töötuse vältimisel ja karjääri kujundamisel. Tema sõnul muudavad noorte tehtud õnnestunud haridus- ja töövalikud neid edaspidi õnnelikuks ja edukaks.
Seda, et noored on Eestis saadava haridusega endiselt väga rahul, näitab ka tõik, et rahvusvahelises võrdluses oli Eesti noorte rahulolu (73%) oma maal saadava haridusega teiste uuringus osalenud riikide eakaaslaste hinnangutest konkurentsitult kõrgem. Teistes uuritud riikides oli see palju madalam, küündides 39%-st Tšehhis kuni 19%-ni Ungaris.
Kuna laste saamise vanus on viimastel kümnenditel üha enam kasvanud, siis ei ole pere loomisega seotud teemad praegustele noortele veel kuigi olulised ning nad ei mõtle väga tõsiselt laste saamisele ja perekonna loomisele. Väga tähtsaks pidas laste saamist viiendik ja abiellumist või abielus olemist vaid 13% noortest. Mõlema näitaja poolest on Eesti uuringus osalenud seitsme maa hulgas viimasel kohal.
Kuigi nii eesti- kui ka venekeelsete noorte poliitiline aktiivsus pole kuigi suur (kodanikuühiskonna tegevuses osalemist ja poliitilist aktiivsust pidas oluliseks alla kümnendiku noortest), on venekeelsete noorte aktiivsus eestikeelsete eakaaslaste omast veelgi väiksem.
Samas ei ole liigne toretsemine noortele eriti tähtis: kuigi head välimust peab väga oluliseks neljandik noortest, tähtsustab brändirõivaste kandmist neist vaid 4%.
Millised on noorte suurimad mured?
Mis puudutab suurimaid hirme ja muresid, siis eesti- ja venekeelsete vastajate hinnangutes olulisi erinevusi ei ilmnenud. Kõige suurem hirm ja mure seostus kõigi Eestis elavate noorte jaoks keskkonnakriisiga (joonis 1). Keskkonnasaaste ja kliimamuutuse pärast valutas südant väiksemal või suuremal määral 86% uuritutest. See pole sugugi üllatav, sest keskkonnateemad on olnud üha enam avalikkuse tähelepanu all ning seega elluastuvaid põlvkondi ka aina rohkem kujundanud. Tänapäeva noortel on ka teravnenud õiglustunne, nad on sallimatud diskrimineerimise ja ebaõigluse vastu: 85% noortest tunneb muret ühiskondliku ebaõigluse pärast.
Kuna küsitluse ajal 2021. aastal valmistus Eesti ühiskond sügiseseks koroonalaineks, siis figureeris kõigi noorte olulisemate hirmude seas ka ülemaailmne pandeemia. Kuigi seda kartis mõnevõrra 82% kõigist uuringus osalenud noortest, oli see eestikeelsete vastajate jaoks venekeelsete eakaaslastega võrreldes palju suurem mure. Mäletame, et vaktsineerimine läks eestikeelse elanikkonna seas kiiremini.
Enamik muredest on venekeelsete noorte jaoks suuremad kui nende eestikeelsete eakaaslaste jaoks. Siinkohal tuleb märkida, et tegemist ei ole eesti ja vene rahvusest noorte võrdlusega, sest eestikeelsete vastajate seas oli palju vene kodudest pärit noori, kes vastasid eestikeelsele küsimustikule. Seetõttu võib öelda, et venekeelse küsimustiku täitnud noored, kelle riigikeeleoskus ei ole kuigi hea, tunnevad end ülejäänud noortest ebakindlamalt. Sellistest venekeelsete noorte jaoks olulisematest muredest suuremaks peeti väljavaadet raskelt haigestuda.
Üks suurim katsumus üleminekul täiskasvanuikka on töö leidmine, sest tööandjad eelistavad palgata eelkõige inimesi, kellel juba on töökogemus. Kehva eesti keele oskusega venekeelsete noorte väljavaated meie tööturul on halvemad: kui eestikeelsetest noortest muretseb töö saamise pärast kolm noort neljast, siis venekeelsetest kardab töötuks jääda lausa 93%.
Ka korruptsioon on vene noorte jaoks suurem mure kui nende eestikeelsete eakaaslaste jaoks. Eestikeelsed noored elavad iga päev eestikeelses inforuumis, kus Eesti tagasihoidlikke korruptsiooninäitajaid võrreldakse pidevalt teiste maade omadega ja väljatulnud korruptsioonijuhtumeid kajastatakse detailselt. Vene noored kardavad palju rohkem ka füüsilist vägivalda ja röövi ohvriks langemist. See pole üllatav, sest uuringud (näiteks Markina ja Žarkovski, 2014) näitavad, et vene õppekeelega koolis vastanute hulgas oli rohkem õiguserikkumisi toime pannud noori kui eesti õppekeelega kooli noorte seas. Samuti langevad vene noored sagedamini kallaletungi ohvriks. Kuigi immigratsioon ei ole teema, mis noori väga häiriks, tekitas võimalik sisserändajate ja pagulaste suur arv ärevust just venekeelsete noorte seas. Halva keeleoskuse tõttu on venekeelsed inimesed sunnitud tegema lihtsamaid töid, mida jääb järjest vähemaks. Uutes sisserändajates ei näe nad mitte ainult konkurente neile töökohtadele, vaid ka võimalikele toimetulekutoetustele. Kõige vähem hirmu tunnevad noored terrorirünnaku ees. Küllap võib venekeelsete noorte suuremat muret selgitada lisaks ülaltoodud ebaturvalisuse põhjustele ka venekeelsest inforuumist teabe hankimisega, kus võimendatakse igati lääneriikides toimunud terroriakte.
Eestikeelsed noored väärtustavad saavutuslikkust venekeelsetest eakaaslastest kõrgemalt
Noorte väärtuste kohanemist muutuva tööturu esitatavate nõudmistega näitavad väga ilmekalt muutused Euroopa väärtusuuringus mõõdetud tööl avanevate saavutusvõimaluste väärtustamises (Semenova, 2022). Jooniselt 2 näeme, et eestikeelsed noored on enamasti kogu vaadeldava perioodi jooksul neid venekeelsetest eakaaslastest kõrgemalt väärtustanud. 1990. aastal väärtustas neid kolmandik vene- ja pooled eestikeelsetest vastajatest. Seega pidasid eestikeelsed noored neid venekeelsete noortega võrreldes olulisemaks juba nõukogude aja lõpul. Saarniit (2000) on selgitanud selliseid erinevusi individualistlikkust tauniva nõukogude ideoloogia mõjuga. 1999. aastal olid nendevahelised erinevused veel suuremad. Selleks ajaks oli selle tööväärtuse tähtsus eestikeelsete vastajate seas kasvanud lausa 12%. Kuigi eesti noored väärtustasid ka edaspidi saavutusvõimalusi tõusvas joones, olid 2008. aastaks ka venekeelsete vastajate hinnangud järsult (27% võrra) tõusnud, mistõttu ei erinenud nende hinnangud enam eestikeelsete vastajate omadest kuigi palju.
Kuna eestikeelsete vastajate hinnangute tõus jätkus ka järgneva perioodi jooksul, siis olid 2018. aastal erinevused taas olulised, sest venekeelsete vastajate hinnangud kuigivõrd ei muutunud.
Näeme, et eestikeelsetele vastajatele on saavutusvõimalused olnud kogu vaadeldava perioodi vältel üha tähtsamad. Selliste süstemaatilise iseloomuga erinevuste põhjuseks võib olla asjaolu, et selle perioodi alguses kujunes Eestist teistsuguse majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise korraldusega ühiskond, kus vene noored pidid kohanema nii keeleliselt kui ka muutunud sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku eluviisiga, millega eesti noortel oli ajaloolise kultuuripagasi tõttu lihtsam kohaneda. Joonisel 2 kujutatud erinevused on suurel määral põhjustatud ka minevikukogemustega seotud kultuurilistest teguritest. Basáñez (2016), kes on aastakümnetepikkuste rahvusvaheliste väärtusuuringute põhjal loonud globaalse kultuuride tüpoloogia, selgitab taolisi erinevusi väärtustes varem ühiskonnas tooni andnud religioossete normide mõju kaudu. Selle kohaselt eristab ajalooliselt protestantlikku kultuuriruumi kuuluvaid (sealhulgas eestlasi) kultuure traditsioonide järgimist kõrgelt väärtustavatest ja distsipliini austavatest ajalooliselt õigeusklikest kultuuridest (sealhulgas venekeelsetest) tugev orienteeritus saavutusvajadustele. Sellised minevikukogemused on kujundanud tänapäeva ühiskondades domineerivaid väärtussüsteeme. Religioonivastasusest hoolimata kujundas väärtusi ka kommunistliku ülemvõimu all elamise kogemus, sest nõukogude ideoloogia võttis üle palju õigeusu kujundatud kollektivistlikust mõtteviisist. Kuna nõukogude ajal tauniti tugevasti saavutuslikkust, siis on ka varasemad, tollal sotsialiseerunud eesti noortepõlvkonnad kujunenud seda madalamalt väärtustavates oludes.
Pärast sotsialismiaja lõppu ja üleminekut turumajandusele lõppes varem tooni andnud kollektiivne elukorraldus ja hoogustus individualiseerumine, mis ajendas järgnevaid noortepõlvkondi tööl avanevaid saavutusvõimalusi kõrgemalt väärtustama. Ühiskondlike, majanduslike ja poliitiliste ümberkorralduste tulemusena on iga järgneva põlvkonna sees suurenenud võimalused ja huvi soovitud eesmärke saavutada.
Noorte väärtusmaailm muutuste tuules
Ülaltoodud noorte väärtushinnangutes peegelduvad noorte eakohased püüdlused ja neid kujundavad muutused sotsiaalses elukeskkonnas. Ühelt poolt on noored orienteeritud isiklike arengueesmärkide (iseseisvus, vastutuse võtmine, edukas karjäär, ülikooli lõpetamine) saavutamisele. Teisalt on just süvenenud konkurents suurendanud edukultust.
Varasemad uuringud näitavad, et peamised kultuurilised erinevused eestlaste ja vene päritolu noorte vahel tulenevad ühiskonna varasematest minevikukogemustest. Näiteks nii Euroopa väärtusuuringu kui ka Euroopa sotsiaaluuringu tulemused kirjeldavad ilmekalt erinevusi maadevahelises võrdluses: Eesti elanike väärtused sarnanevad rohkem ajalooliselt protestantlike riikide elanike omadega ja venemaalaste omad õigeusklike maade elanike mentaliteediga. Aastakümnete jooksul teisenenud saavutuslikkust Eesti noorte töömaailmas iseloomustavad hästi Kerseni (2022) tähelepanekud. Ta kirjutab, et tänapäeva noorte jaoks pole enam esmatähtis palk, vaid üha olulisemaks peetakse tööga kaasnevaid hüvesid, näiteks loovust, missioonitunnet ja arenguvõimalusi. Euroopa väärtusuuringu küsitlused näitavad, et selliste eneseväljenduslike väärtuste tähtsus on kasvanud käsikäes eestlaste elustandardi paranemisega (Rämmer, 2019). Sellal kui eestlased on orienteeritud saavutuslikkusele, tähtsustavad vene kultuuri- ja meediaruumis elavad noored rohkem austamist ja lugupidamist. Sarnane muster ilmnes ka Eestis elavate noorte väärtushinnangutes.
Kuna ülaltoodud analüüside puhul võrreldi eri keeltes küsimustiku täitnud noorte hinnanguid, siis ei saa neid tulemusi käsitada eestlaste ja venelaste võrdlusena, sest eestikeelsele küsimustikule vastasid ka eesti keelt hästi valdavad vene päritolu noored ja venekeelsele ülejäänud, kes on peamiselt vene inforuumis orienteerujad. Seega võib öelda, et mitut ülalkirjeldatud lõhet võiks aidata ületada eesti keele õppe parandamine.
- Basáñez, M. (2016). A world of three cultures: honor, achievement and joy. New York:
- Oxford University Press.
- Helemäe, J. (2018). Tööturu ebakindlust kogevad Eesti noored: vanemate ja sotsiaalsete võrgustike toetus täiskasvanuks saamisel. RASI toimetised nr 4. https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2018_RASI%20toimetised%20nr%204_T%C3%B6%C3%B6turu%20ebakindlust%20kogevad%20Eesti%20noored_vanemate%20ja%20sotsiaalsete%20v%C3%B5rgustike%20toetus%20t%C3%A4iskasvanuks%20saamisel_final.pdf
- Kaprāns, M., Rämmer, A., Külm, M. L., Labanauskas, L., Rasnaca, L. (2022). Youth Study Baltic Countries 2021. FES:Bonn. https://library.fes.de/pdf-files/id/19168-20220509.pdf
- Kersen, O. (2022). Kriisiaegne tööturg – noorte mõjud ja mõjud noortele. MIHUS, 19 mai. https://mihus.mitteformaalne.ee/kriisiaegne-tooturg-noorte-mojud-ja-mojud-noortele/
- Markina, A., Žarkovski, B. (2014). Laste hälbiv käitumine Eestis. Tallinn: EV Justiitsministeerium. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/laste_kaitumise_uuring_2014.pdf
- Rämmer, A. (2019). Väärtustest ja neid kujundavatest teguritest. Akadeemia, 8, 1347–1381.
- Saarniit, J. (2000). Väärtusteadvus ja selle muutused. Eesti Noorsooraport: Eesti noorsoopoliitika ülevaade. Tallinn: EV Haridusministeerium, 217–225.
- Semenova, K. (2022). Muutused noorte tööväärtustes 1990 kuni 2018 Euroopa Väärtusuuringu küsitluste põhjal. Narva: TÜ Narva kolledž. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/84338/Semenova_lop.pdf?sequence=1&isAllowed=y
Kommentaar
Maiko Mathiesen, rahvusvaheliste suhete juht Research & Degrowth’is
Andu Rämmeri ja tema meeskonna uuringutulemusi analüüsivat artiklit lugedes märkasin vastandumist Eesti noorte murede ja hirmude loetelus. Ühest küljest põhjustavad noortele märkimisväärset ärevust kahjud looduskeskkonnale, ühiskondlik ebaõiglus ja nende tegevuste põhjustatu, nagu näiteks ebavõrdsus, pandeemiad jne. Teisest küljest näitavad uuringutulemused, et noorte üks suurim mure on tööta jäämine. Etteruttavalt võiks öelda, et viimane on põhjendamatu, kuna töötus on Eestis viimasel kümnel aastal olnud väga väike.
21. sajandi põlvkondadele ei jätku kogemuste hankimiseks ja eneseteostamiseks samasugust luksust, kui oli nende eelkäijatel, kes said ilma suurema peamurdmiseta nautida karjääri loodust ja ühiskonda ekspluateerivas tööstuses. Nüüdseks on meie planeedilt jõudnud loodus-, tervishoiu- ja energiakriiside kaudu signaal ka Eestisse – „hooletu majandustegevusega olete ületanud kõiksugused mõistlikkuse piirid“! Nagu artiklis viidatud uuringud tõestavad, on see signaal Eesti noortele kohale jõudnud ja läheb neile korda!
Tulen tagasi oma mõtte teise poole juurde ehk miks noored kardavad tööta jääda. Uuringus märgiti, et viimaste kümnendite jooksul on Eesti noorte seas üha olulisemaks saanud karjäär ja saavutamisvajadus. Tuues selle teadmise kokku noorte murega looduskeskkonna ja ühiskonnas pärast, püstitan hüpoteesi, et noored kardavad üha enam tööta jäämist (ja seeläbi eneseteostusvõimaluste puudumist), kuna enamik pakutavatest töödest ei ühti nende väärtustega. Probleem pole seega mitte tööpakkumiste puudumises, vaid nende (eetilises) sobivuses. Kui noor hoolib loodusest, siis ta tõenäoliselt ei lähe metsandusse tööle, ja kui talle läheb korda võrdsete võimalustega ühiskond, ei soovi ta ka oma palgatööga panustada suurtöösturi mõjuvõimu kasvatamisse.
Kindlasti on teatav sissetulek noore täiskasvanu toimetulekuks vajalik, kuid kui eesmärk on eneseteostus ja kogemuste hankimine, siis alternatiivina palgatööle võib paremini sobida südamega tehtud vabatahtlik töö. Just südamega tehes teeme head nii looduskeskkonnale, ühiskonnale kui ka enda tervisele ning loome paremaid elu- ja saavutamistingimusi nii enda kui ka järgnevatele põlvkondadele. Selleks et aidata leevendada noori valitsevaid hirme ja luua paremat elu kõigile, peame julgustama noori järgima oma südant, mitte raha ega moodi.
Sisukord
- Sissejuhatus: „Kas on aega veel?“
- Kas keskkonnahoid on noorsootöös vabatahtlik tegevus või moraalne vastutus?, Heili Griffith
- Kuidas kõnelda noortega ussisõnu?, Maris Pedaja
- „Loodus ei arvusta sind“: linnalooduse kasutamata potentsiaal noorte vaimse ja füüsilise tervise toetamiseks, Tuul Sepp
- Keskkonnahoid kasvab välja koostööst loodusega, Kaarin Hein
- kommentaar Rene Kolon
- Mustad stsenaariumid või helge tulevik? Ärevusest ja rahustamisest, Bianka Plüschke-Altof ja Aet Annist
- kommentaar Karola Kivilo
- Keskkonna säästmine noortekeskuses algab kokkulepetest, Katrin Jõgisaar ja Janek Jõgisaar
- Noortekeskuste tasaarenguhüpe, Madis Vasser ja Carolyn Mets
- kommentaar Triin Põri
- Müksates keskkonnakriisi lahendama?, Jannus Jaska
- Noored loodusest: seenemets, Tiktok ja kliimamuutus, Karin Klaus
- Rohepesuresistentsus Eesti noorte seas, Eleonore Susi
- kommentaar Pille-Riin Pärnsalu
- Üks noor, üks kuu minimalismi, Karl Joosep Põldsepp
- Digimaailma hävitav mõju keskkonnale on kiirelt kasvamas, Anneli Ohvril
- Erasmus+ programmi strateegilise koostöö raames aastatel 2014–2020 tehtud Eesti jätkusuutlike noorteprojektide analüüs, Alonso Escamilla ja Paula Gonzalo
- Eesti- ja venekeelsed noored on orienteeritud saavutuslikkusele, kuid erineval moel, Andu Rämmer ja Ksenia Semenova
- kommentaar Maiko Mathiesen
- Lastega ei ole kõik korras, Julia Steinberger
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Luisa Harjak.