Olav Kersen, oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna noortevaldkonna juht, Eesti Töötukassa
Viirus tuli, tekitas hirmu, halvas, pani lukku ja muutis nii meie igapäevast elukorraldust kui ka tööturgu. 2020. aastal hüppas töötute arv 25 000-lt varakevadel ligi 40 000-le suve alguseks. Kõige rohkem kannatasid noored, sest kannatasid valdkonnad, kus töötas ebaproportsionaalselt palju noori. Kui 2020. aasta algul oli noori (16-29) töötuid ligi 7000, siis juuniks oli see arv hüpanud juba 11 500-le ning on ka tänasel päeval (2022 mai keskpaik) 10 000 ringis. Huvitav on see, et haridustaseme järgi jäid noorte töötute näitajad samaks – veidi üle poole erialase hariduseta, veidi üle neljandiku kutseharidusega ja umbes viiendik kõrgharidusega. Milliseid noori tabas olukord kõige valusamalt tuli eriti selgelt välja viimase töökogemuse valdkonna järgi. Kui enne kriisi moodustasid töötud noored, kelle viimane töökogemus oli seotud kaubanduse, klienditeeninduse või majutuse-toitlustusega, ligi neljandiku, siis kriisiga tõusis nende hulk ligi kolmandikuni kõigist noortest töötutest. Kui suunata pilk tulevikku, siis Statistikaameti prognoosi järgi on noorte (16-29) arv ühiskonnas tõusuteel kuni 2034. aastani, mil peaks antud vanusevahemikus olema Eestis 20 000 noort rohkem kui tänasel päeval. Järgnevalt vaatamegi, kuidas võib see mõjutada tööturgu ja noorte väljavaateid.
Kuidas mõjutas koroona tööturgu teisiti kui eelnevad majanduskriisid?
Kõige suurem erinevus seisneb selles, et kui majanduskriisist said enam-vähem kõik valdkonnad võrdselt pihta, siis koroonaviirus mõjutas kõige rohkem inimkontaktiga valdkondi. Hetkel tundub, et maailm jälle avaneb, inimesed julgevad reisida ja liikuda ning ka hotellid, restoranid, poed on valmis neid töökohti taastama, mis 2020. aastal kaotati, kuid noored ei ole nii varmad nendele kohtadele tagasi minema. On see hirm, pettumus, tekkinud tervisemured või oma eesmärkide ümber seadmine, on raske öelda, kuid pikka aega töötuna püsivate noorte hulk on kasvanud. Jätkuvalt on soodne aeg asuda omandama erialast haridust, sest töötamine ja õppimine on läinud koroonakriisi tulemusena paindlikumaks ning pikemas perspektiivis annab erialane haridus eelise tööturul ja vähendab riske jääda töökohast ilma ning suurendab võimalust leida uus töökoht.
Millised on olnud kriiside mõjud noorte tööturule sisenemisele ja seal püsimisele?
Koroonakriis ei ole pidurdanud trendi, et iga aasta kasvab erialase hariduseta töötute noorte osakaal ning väheneb kutse- ja kõrgharidusega noorte töötute osakaal. Samas liiguvad erialase hariduseta noored tööturule tagasi kiiremini, kuid võivad suurema tõenäosusega jääda uuesti töötuks. Võib spekuleerida, et kõik inimesed, ka noored, kel tekkisid majanduslikud raskused mõtlevad selgemalt läbi oma elamiskulud ning kalkuleerivad täpsemalt, mis mahus ja mis töö tegemine või isegi õppima asumine end kõigi erinevate toetuste ja hüvitiste virrvarris ära tasub. Ilmselt on suurenenud või tekkinud oht, et levib ka mustalt töötamine. Teiselt on kasvamas töötute arv, kes töötuna arveloleku ajal teevad legaalseid tööampse. Erialase haridusega noorte jaoks on tööturule sisenemine ja seal püsimine muutunud paindlikumaks just laienenud kaugtöö võimaluste tõttu. Ma arvan, et kuna koroonakriisiga lisandus palju noori, kes said esmase töötuks jäämise kogemuse, siis nüüd ollakse teadlikumad sellest, mis sellega kaasneb. Kelle jaoks see kogemus oli piisavalt toetav ja positiivne, see ei pruugi enam tulevikus nö küünte ja hammastega töökohast kinni hoida ning on valmis leppima ka ajutise töötusega, et leida endale sobivam töökoht.
Kuidas on tänased noored kujundamas tööturgu?
Väga lihtsalt öeldes sõltub tänaste noorte haridusvalikutest väga palju see, kas meil lähitulevikus on piisavalt erialase haridusega spetsialiste IKT-s, tervishoius, inseneerias, puidu- ja metallitööstuses, hariduses jne. Juba praegu on paljudes valdkondades inimestest puudus. Mida rohkem noori lõpetab haridustee põhi- või üldkeskharidusega, seda enam mõjutab see ka nende valdkondade arengut. Noored kujundavad ka tööandjate suhtumist seeläbi, et mõeldakse sügavamalt, mida töökoht veel lisaks tööle ja palgale pakub. Hüved, missioonitunne, mängulisus, seltskond, kuvand, paindlikkus, arenguvõimalused, tööülesannete selgus – see kõik on tööturule jõudvate generatsioonide vaates oluline ning tööandjad mõtlevad aina enam ka värbamisel sellele. Alternatiive palgatööle on mitmeid ning leibkondade majanduslik toimetulek on eelnevast kriisist kasvanud piisavalt ehk on palju noori, kes saavad endale lubada ebameeldivate variantide puhul tööturule sisenemise edasi lükkamist.
Milline saab olema tänaste noorte tuleviku tööturg? (Sh tuleviku kriiside võtmes.) Milline võiks olla kapitalistliku tööturu potentsiaal rahu, sidusama ja võrdsema ühiskonna loomiseks?
Ma loodan, et tulevikus ei ole noorte töötamise ja sellele eelnevalt juba hariduse omandamise võimalused liialt palju mõjutatud sellest, kuhu piirkonda ja milliste võimalustega perre noor sündinud on. Kui on oht, et ebavõrdsus võib kasvada, siis selle ennetamiseks tuleb noore paremaks toetamiseks teha süsteemides muudatusi. Kuna karjäärikujundamisele pannakse aina enam rõhku, siis tahaksin uskuda, et tulevikus teevad noored aina rohkem neile sobivaid haridus- ja töövalikuid, mis teevad neid õnnelikuks ja edukaks. Mida varem noor alustab töömaailmaga tutvumist ja karjääriteemade üle mõtlemist, seda teadlikum ta on ja seda lihtsam on neid valikuid ka teha.
Mõtted noorsootöötajatele, mida tööturule suunduvate või tööturul orienteeruvate noorte toetamisel silmas pidada:
- Mida kiiremini noort toetada, seda vähem negatiivselt see mõjutab tema edaspidiseid töötamise ja õppimise võimalusi. Mida lühemat aega on noor eemal haridusest ja töömaailmast, seda väiksem on kahju tema tuleviku võimalustele. NEET ja NEET riskis noori tasub seetõttu võimalikult kiiresti märgata ja toetada. Ka paar kuud võib suure vahe teha.
- Igasugune töömaailma ja vastutusega kogemus on kandideerimise vaates kasulikum, kui selle puudumine. Kui ei saa palgatööle, siis alternatiivid on varjutamine, vabatahtlik töö, praktika, noortevahetused jms.
- Töötamise võimalusi on oluliselt rohkem kui tööpakkumistes võib leida. Noore initsiatiivi ja julguse toetamine tööandjatega kontakteerumisel võib anda positiivseid tulemusi.
- Kui tunned, et käed jäävad lühikeseks, siis tasub uurida, kuidas võrgustik saab aidata (Töötukassa, Noortegarantii tugisüsteem, Rajaleidja jt).
Sisukord
- Sissejuhatus – kas maailmarahul on juured?
- Noorsootöö ja sõda – sotsiaalpedagoogiline käsitlus, Filip Coussée
- “Euroopa noorte eesmärgid kunstis“, veebiarutelu kokkuvõte, Jaan Aps
- Maailmaharidus aitab tulevikukriisidele vastu astuda, Kelli Eek ja Mari Jõgiste
- Iga tegu, mis suurendab positiivset suhtlust, on samm rahu suunas, Mikko Mäkipää
- kommentaarid Eneli Meresmaa, Liis Auväärt ja Liis Märdin
- Rahuharidus – noortevaldkonna vastuskirjad, Heili Griffith ja Lina Soboleva
- Sotsiaal-emotsionaalne pädevus noorsootöö perspektiivist, Elina Malleus-Kotšegarov ja Liisa Lints
- Infosõjas saab noorsootöötaja olla verbaalse ja visuaalse info analüüsi süda, Maria Murumaa-Mengel
- Tagasiside võimalused mõtestamise ja enesejuhtimise arendamises, Helena Pihel
- kommentaar Kristel Kallau
- Eesti noorsootöö on multikultuurne, Veera Jegorova
- Lõimumine – väljakutsete väljakutse?, Anni Tetsmann, Anna-Liisa Nurgamaa
- kommentaar Deniss Jeršov
- Teadlik vabatahtlikkus ka kriisiajal – noorsootöös ja noortega, Lauri Luide
- Anett Männiste
- Kriisiaegne tööturg – noorte mõjud ja mõjud noortele, Olav Kersen
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Luisa Harjak.
