Omanäolised, eriilmelised ja kujutlusvõimet ergutavad illustratsioonid on MIHUSega kaasas käinud juba ajakirja sünnist saadik üle kümne aasta tagasi. Sarnaselt paljude MIHUSes ilmunud mõtetega on jääv väärtus ka avaldatud kunstitöödel, milles peituva inspiratsiooni laiemaks jagamiseks otsustas MIHUSe väljaandja nendest näituse kokku panna.
Ajakirjas aastate jooksul ilmunud illustratsioonidest koostatud näitus tegi esmalt ringi peale kogu Eestile. Veebi vahendusel on näitus nüüd kättesaadav kõigile huvilistele. Selle pealkiri „MIHUS – 11 eesmärki, 15 Eesti maakonda, 273 627 noort“ viitab asjaolule, et kuraatorid seostasid ajakirjas avaldatud kunstitööd Euroopa noorte ühiselt koostatud ja sõnastatud 11 kõige olulisema eesmärgiga (s.o 11 European Youth Goals).
Jaan Aps, Stories For Impact eestvedaja
Virtuaalnäituse avamisest inspireerituna toimus traditsiooniline MIHUSe aruteluring, milles seekord osalesid Euroopa solidaarsuskorpuse programmijuht Anett Männiste, noor kunstnik Inessa Saarits, Põlva gümnaasiumi koolielu korraldaja Marit Oimet ning teatrikunstnik ja kunstiõpetaja Nele Sooväli Pollock Stuudiost. Arutelu juhtis Stories For Impacti juht ja Changemakers Academy kunagine käivitaja Jaan Aps. Arutelu on võimalik järele vaadata SIIT.
Anett, Inessa, Marit ja Nele sukeldusid aruteluringi värskete muljetega. Esmalt olid nad tutvunud Euroopa noorte eesmärkidega ning neid enda jaoks lahti mõtestanud. Seejärel olid nad ringi jalutanud virtuaalnäitusel. Just nimelt ringi jalutanud. Sarnaselt füüsilises ruumis toimuva näitusega on MIHUSe virtuaalnäituselgi seintel pildid ja tekstid, mille vahel liikuda. Kui ei usu, vaata ise järele!
Järgnevalt saamegi teada, millised eesmärgid ja kunstitööd inspireerisid MIHUSe külalisi näitusel leidunud paljude loovate impulsside seast kõige rohkem.
ANETT
Anett Männiste, Euroopa Solidaarsuskorpuse programmijuht
Kuidas oled ise seotud noorte ja/või kunstiga?
Tegelen Euroopa solidaarsuskorpusega. See programm saadab noori välismaale vabatahtlikuks ja toob neid ka Eestisse ning rahastab kogukonnaprojekte. Väga tihti on mu töö osaks üritada just pisematest ideedest vormida midagi suuremat või anda nende elluviimiseks kapitali. Mind köidab väga tugevalt indiviidi kogemus: kuidas ühele inimesele võib näiteks vabatahtlik teenistus osutuda elumuutvaks. Just inimese individuaalne muutumine muudab kokkuvõttes loodetavasti ka ühiskonda. See potentsiaal inspireeribki mind noortevaldkonnas kõige rohkem.
Milline eesmärk Sind enim kõnetas?
Noorte kaasamine Euroopa Liidus ehk noored tunnevad, et kuuluvad Euroopasse!
Miks?
Ühelt poolt on selle eesmärgi nimel panustamine mu igapäevane töö. Teisalt usun, et igaühel on oluline olla osa erinevatest demokraatlikest protsessidest ja otsustusringidest. Sealjuures on veelgi tähtsam esmalt mõista, mida kaasa rääkimise õigus üldse tähendab. Minu arvates peaks olema inimõiguste hulgas võimalus muuta midagi süsteemis, kus me osaleme. Noorte jaoks algab selle kogemuse saamine näiteks projektide tegemisel ise otsuste langetamisest.
Milline kunstitöö seostus Sinu jaoks enim selle eesmärgiga?
Miks?
Sellel pildil toredalt kujutatud kaks laua peale jäetud pinksireketit seostusid mulle sellise mõistega nagu meetod. Kui eesmärk räägib noorte kaasamisest Euroopa Liitu, siis see meetod ise ei jõua ju kuskile. Need pinksireketid jäävad lihtsalt vedelema, kui ühel pool ei ole noort ja teisel pool noorsootöötajat või mõne organisatsiooni esindajat. Pilt ilmestab väga hästi seda, kuidas ükskõik kui suur hulk meie välja töötatud meetodeid jäävad kasutamata, kui pole kasutajaid ehk inimesi, kellel on inspireerivaid ideid või teotahe. Üksi ei tee me midagi ära. Alati on vaja ka mängijaid.
INESSA
Inessaa Saarits, kunstitudeng
Kuidas oled ise seotud noorte ja/või kunstiga?
Õpin Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Peale selle olen Viljandis toimuva noortele mõeldud kunstiürituse „Kunstikompott“ üks algatajaliikmetest. Kuulun ka kunstirühmitusse TEMA. Kunstnikupraktikas huvitab mind väga keskkonnasõbralik kunst ja jätkusuutlikkus. Seda eriti tegelemise tõttu skulptuuri ja installatsiooniga, mis on väga mahukad ja suure materjalivajadusega valdkonnad. Lisaks on minu jaoks oluline aktivism laiemalt. Just selles mõttes, et noored ise võtaksid ette, teeksid rohkem, muudaksid asju. Minu jaoks on väga tähtis innustada inimesi linnaruumi muutma.
Milline eesmärk Sind enim kõnetas?
Koht ja osalusvõimalused ehk noortekohad ühiskonna eri valdkondades osalemiseks!
Miks?
Sest ka noored võiksid tähtsatel teemadel rohkem sõna saada. Minu jaoks on alati tundunud kummaline, et 18-aastaseks saamise hetkest on meil järsku nii palju õiguseid, kohustusi ja muid asju, aga enne seda kuuleme vaid selliseid ütluseid nagu „Ah, küll sa varsti teada saad!“ või „Kasva veel natukene!“. Noored peaksid hakkama kaasa rääkima ja kriitiliselt mõtlema võimalikult vara. Tihtipeale olen näinud ka seda, et kui noori alla suruda, siis täiskasvanuks saades ei oldagi enam aktiivsed. Noored ei ole lihtsalt lapsed, kes ei tea veel, millest nad räägivad, vaid neil on väga arukaid mõtteid. Näiteks seoses linnaruumiga: millist ruumi vajab noor, kes liigub ju peamiselt jala või jalgrattaga?
Milline kunstitöö seostus Sinu jaoks enim selle eesmärgiga?
Miks?
Sigrimigri ruumis mängivatest ja seal midagi katsetavatest inimestest seostus mulle sellega, et noored peavadki kõike proovima ega tohi jääda ühte asja kinni. Samuti peab neil olema võimalus erinevatel teemadel kaasa rääkida. Selsamal pildil saab kõike proovida: minu meelest on täielik vabadus väga oluline. Käi sammud läbi, vaata ja tunneta, et saada aru, kas tahad seda teha või mitte.
MARIT
Marit Oimet, Põlva Gümnaasiumi koolielu korraldaja
Kuidas oled ise seotud noorte ja/või kunstiga?
Olen Põlva gümnaasiumis koolielu korraldaja. Kui õppejuht tegeleb formaalharidusega, siis mina saan üles ehitada ja täiendada koolielu mitteformaalset poolt, lähtudes noorte soovidest ning huvidest. Hariduselt olen magistrikraadiga noorsootöötaja ja seega seotud rohkem noorte kui kunstiga. Samas oli meil õnn ja rõõm osa saada MIHUSe rändnäitusest, mis oli kaks nädalat üleval ka meie koolis.
Milline eesmärk Sind enim kõnetas?
Kvaliteetne haridus ehk õppevormide edasiarendamine!
Miks?
Ma arvan, et on ülioluline vältida kinni jäämist sellesse, mida koolis on aastaid või õigemini aastasadu tehtud. Õpilane istub tunnis ja õpetaja taidleb klassi ees 45 minutit ning siis eeldame, et tegime selle noore väga targaks. Kuna noore aeg on piiratud, tasub talle anda võimalusi avastamiseks, mis teda huvitab, ja tegelemiseks nende asjadega, mille kohta ta vähemalt esialgu arvab, et need teda huvitavad. Siinjuures usun, et praegune Eesti haridussüsteem on astunud juba väga tänuväärseid samme õppevormide edasiarendamise poole. Näiteks riigigümnaasiumid on headeks teejuhtideks, kes julgevad loovamalt mõelda, katsetada ja mängida.
Milline kunstitöö seostus Sinu jaoks enim selle eesmärgiga?
Miks?
Mina valisin sellise mõnusa festivalimeeleoluga pildi. Noored saavad ju kogemusi koguda niivõrd erinevates keskkondades. Kui aidata noortel neid kogemusi läbi mõtestada, saab seda suurepäraselt ära kasutada ka formaalhariduse kontekstis. Noorte kogemusi tasub formaalharidusse üle kanda, mitte panna õpilastele ainult koormat peale, et lisaks tundidele tuleb käia kooli huviringides, ja kui aega veel üle jääb, siis võib tegeleda ka nende asjadega, mis noort ennast huvitavad. Mina arvan, et õppetöö osana on ülioluline kasutada ära noori huvitavaid asju. Oma koolis kannamegi nii-öelda VÕTA põhimõttel gümnaasiumis kursusi üle. Seda näiteks juhtudel, kui noor tegeleb väljaspool kooli juhendatud huvitegevuse või kogukonnapraktikaga. Meie kui täiskasvanute ülesanne on aidata noorel leida üles pidepunktid, mis seovad tema tegelikku elukogemust formaalhariduse õppeprogrammis ettenähtud õppetulemustega.
NELE
Nele Sooväli, vabakutseline teatrikunstnik ja kunstiõpetaja
Kuidas oled ise seotud noorte ja/või kunstiga?
Olen teatrikunstnik ja ka tavaline kunstnik, olles õppinud stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias. Lisaks on mul oma kodus kunstikool Pollock Stuudio, kus tegelen nii noorte kui ka täiskasvanutega. Haabneeme koolis olen olnud inimeseõpetuse ja eneseväljenduse õpetaja. Kunstis paelub mind vabaduseotsing ja see, et mul ei ole ees mingisuguseid mustreid. Üritan lähtuda vabast kulgemisest. Seetõttu on noorte juures minu jaoks kõige inspireerivam vabaduse tunnetamine. Neil ei ole kinnistunud eesmärke ega kinnisideid, mida ja kuidas peaks kindlasti tegema.
Milline eesmärk Sind enim kõnetas?
Vaimne tervis ja heaolu ehk suurema vaimse heaolu saavutamine!
Miks?
Noored ei ole meist kui täiskasvanutest väga erinevad. Neil on lihtsalt teatud eluperioodil kõik intensiivistunud ja seetõttu on vaimse heaolu saavutamine väga oluline fookus. Kunst ja kunstiõpe aitavad sellele väga mõnusasti kaasa, sest aitavad noorel ennast väljendada. Peaksime noortele võimaldama rohkem vabastamist erinevatest süsteemidest. Koolis on loomulik, et peame jõudma igas aines mingi süsteemini. Kunst on aga selline valdkond, kus minu meelest on esialgu tähtsam õppida mängima ning tunnetada ära, mida tähendavad vabadus ja inspiratsioon. Inspiratsiooni ei saa tekkida vabaduse tundeta. Mulle tundub just selle tunde toetamine kunsti õppides olulisim. Noored teavad ise, mida nad tegelikult tahavad, sest nad tahavad ennast väljendada. Juhendaja ülesanne on siis seda võimalikult sujuvaks teha. Kokkuvõttes tahan öelda, et me ei tohiks noortele närvidele käia.
Milline kunstitöö seostus Sinu jaoks enim selle eesmärgiga?
Miks?
Sellel pildil on kujutatud olukordi, mis võivad osutuda vaimse tervise vaatenurgast probleemideks. Näiteks rassidevaheline suhtlus, usu teema, erivajadus … Seega tõstatab see kunstitöö erinevaid olulisi teemasid. Lisaks on kollaažitehnika mulle südamelähedane. Mulle tundubki, et kunstivärk on võimalus näha, mil moel inimene end väljendab, ja see seostub omakorda kontaktide loomisega. Kui töö kedagi kõnetab, tekib ka kontakt. Kuna toon välja selle töö, siis järelikult oleks meil kunstnikuga omavahel võib-olla millestki rääkida.
JAAN
Kuidas oled ise seotud noorte ja/või kunstiga?
Igapäevaselt vean eest ettevõtet Stories For Impact, mille missioon on suurendada inimeste heaollu ja arengusse panustavate organisatsioonide positiivset mõju. Oleme aidanud noortega seonduvat mõju mõõta ja suurendada paljudel organisatsioonidel (nt SPIN-programm, STEP-programm, MTÜ Peaasjad, Haridus- ja Noorteamet). Viimatine praktiline kogemus seoses noorsootööga oli tegutsemine Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikus, kus aitasin 2016. aastal käivitada järgneva viie hooaja jooksul edukalt tegutsenud noorte sotsiaalse ettevõtluse programmi Changemakers Academy. Juba esimesel hooajal kandideeris sinna ühele kohale kolm noort ning aastal 2019 saadi aasta tegijana auhindu nii Haridus- ja Teadusministeeriumilt kui ka Vabaühenduste Liidult. Mis puudutab kunsti, siis see mõnikord innustab või lõõgastab, teinekord aga paneb õlgu kehitama või muudab kurvaks kulutatud ressursside pärast. Kunst on ju nagu elu isegi.
Milline eesmärk Sind enim kõnetas?
Võrdne ligipääs noorteorganisatsioonidele ja Euroopa noorteprogrammidele!
Miks?
Sest noorte elus on hulk neid sügavalt mõjutavaid keskkondi, mis on nii-öelda paratamatult ette antud. Pere, sugulaste ring, lasteaed, kool. Neid on väljastpoolt väga raske noorte arengut soodustavamaks disainida. Pereringi ei pääse niikuinii ja formaalhariduseski on oma raamid ees. Just noorteorganisatsioonid ja -programmid on kohad, mida saab kujundada toetama noorte eneseavastust ja -arengut. Sealjuures on oluline, et noortel oleks võrdne ligipääs võimalikult erinevatele programmidele nii teemavaldkondade, tegutsemisviiside ja miks mitte ka alusväärtuste mõttes. Sedasi saab iga isiksus leida endale sobiva kogukonna ja elu kutse.
Milline kunstitöö seostus Sinu jaoks enim selle eesmärgiga?
Miks?
Margaret Pütsepa töö kujutab noori inimesi, kellele on kerge anda kõrvalseisjana negatiivseid hinnanguid. Nad on sellised … pealiskaudsed, edevad, keskendunud oma mikromaailma pealispinnale. Võib-olla on nad ka sõltuvuses: tarbimisest, enda näitamisest, ennast näitavate inimeste vaatamisest. Ühesõnaga – neil on nõrkused, mida kutsume inimlikeks. Mind ärgitas see töö seoses noorteprogrammidega küsima: „Kuidas leida noortele mõeldud tegevuste kujundamisel tasakaal ideaalide ja tegelikkuse vahel?“ Ühelt poolt ju tahame, et noorteprogrammid kujundaksid noori paremateks – näiteks keskkonnahoidlikemateks – inimesteks kui eelnevad põlvkonnad. Teisalt on noored küllap täpselt samasugused inimesed nagu kõik enne neid elanud inimesed. Programmid, mis soovivad kasvatada üliinimesi, on küllap juba eos läbikukkumisele määratud. Mil viisil siis tasakaal leida? Kunsti võlu peitubki selles, et see võib vaatajatel tekitada taolisi edasiviivaid küsimusi.
Sellised mõtted ja tunded tekkisid MIHUSe arutelus osalejatel peale Euroopa noorte eesmärkidega tutvumist ja virtuaalses näituseruumis kunsti nautimist.
Kui konkreetsetest kunstitöödest laiema järelduseni liikuda, siis kuidas on eesmärgid ja kunst omavahel laiemalt seotud?
Inessa võttis noore kunstnikuna selle kokku järgmiselt: „Kunst on tihtipeale just lahenduste leidmine. Kui tahad kunstis või üleüldiselt elus midagi ette võtta, siis tihtipeale pead hakkama vaikselt lahendama mingeid väikseid probleeme. Kui oskad midagi ette võtta ja lahendusi leida, siis seda saab laiendada kogu oma elule. Harjutades hakkad sa nägema viise või teid, mida võib-olla varem ei märganudki. Ja minu jaoks on kunst ka väga kollektiivne nähtus. Klišeeks on muidugi kunstnik oma katusekorteris üksinda maalimas, aga tegelikult on kunst minu meelest vägagi inimestevaheline koostöö.“
Selline vaatnurk aitab luua silla silotornide vahele, mis lisaks teistele ühiskonnaelu valdkondadele kipuvad kujunema ka huvitegevuses ja noorsootöös. Üldlevinud arusaamaks tundub olevat kujunenud näiteks see, et loovust saab ergutada eelkõige kunsti kaudu ning (projekti)juhtimise oskuste arendamiseks tuleb korraldada üritusi või teha õpilasfirma. Inessa näitest tuleb välja, et ka kunsti(töö) loomine on projekt, mille käigus arenevad needsamad (projekti)juhtimispädevused. Teisalt märkis Marit, et kõik õpilasfirmad puutuvad kunstiga kokku ka näiteks vajaduse kaudu luua pilkupüüdev ja toote väärtuseid esile toov pakend. Seega ei saa ka ükski noorte loodud ettevõte läbi kunstniku või disaineri loova panuseta.
Nele tõi kokkuvõtteks esile huvitegevuse ja noorsootöö laiema rolli, olenemata konkreetset valdkonnast: „Koolis me kogu aeg nii-öelda tarbime. Kõik see koolis õpitav info – kasvõi matemaatika – on tegelikult ju justkui tarbimine. Meil tekib nagu ühte tüüpi hingamine: hingame ainult sisse. Aga meil puudub väljahingamise oskus. Vot seda oskust pakuvad huviringid. See võib olla kunst, muusika, loovkirjutamine või robootikaring. Õpilasi või üldse lapsi on harjutatud, et siis sa oled „õige“, kui sa tarbid: hingad, hingad sisse, sisse, sisse … Ja siis nad ei oskagi midagi muud, kui võtta ja tarbida veel ja veel. Aga huviringid loovad mugava õhkkonna ja koha ka väljahingamiseks.“
Sinul, hea lugeja, on võimalik inspiratsiooni koguda ja eesmärkide üle mõtiskleda MIHUSe virtuaalnäitust külastades ning toimunud arutelu järele vaadates või kuulates. Seejärel aga head välja hingamist!
Sisukord
- Sissejuhatus – kas maailmarahul on juured?
- Noorsootöö ja sõda – sotsiaalpedagoogiline käsitlus, Filip Coussée
- “Euroopa noorte eesmärgid kunstis“, veebiarutelu kokkuvõte, Jaan Aps
- Maailmaharidus aitab tulevikukriisidele vastu astuda, Kelli Eek ja Mari Jõgiste
- Iga tegu, mis suurendab positiivset suhtlust, on samm rahu suunas, Mikko Mäkipää
- kommentaarid Eneli Meresmaa, Liis Auväärt ja Liis Märdin
- Rahuharidus – noortevaldkonna vastuskirjad, Heili Griffith ja Lina Soboleva
- Sotsiaal-emotsionaalne pädevus noorsootöö perspektiivist, Elina Malleus-Kotšegarov ja Liisa Lints
- Infosõjas saab noorsootöötaja olla verbaalse ja visuaalse info analüüsi süda, Maria Murumaa-Mengel
- Tagasiside võimalused mõtestamise ja enesejuhtimise arendamises, Helena Pihel
- kommentaar Kristel Kallau
- Eesti noorsootöö on multikultuurne, Veera Jegorova
- Lõimumine – väljakutsete väljakutse?, Anni Tetsmann, Anna-Liisa Nurgamaa
- kommentaar Deniss Jeršov
- Teadlik vabatahtlikkus ka kriisiajal – noorsootöös ja noortega, Lauri Luide
- Anett Männiste
- Kriisiaegne tööturg – noorte mõjud ja mõjud noortele, Olav Kersen
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Luisa Harjak.
