fbpx

Erasmus+ programmi strateegilise koostöö raames aastatel 2014–2020 tehtud Eesti jätkusuutlike noorteprojektide analüüs

Alonso Escamilla ja Paula Gonzalo, Salamanca Ülikool

6. oktoober 2022

Noorsootöö ja jätkusuutlikkus

Viimastel aastatel on keskkonnakriis tõusnud oluliseks teemaks noorsootöö tegevuskavas. Üldisel tasandil kinnitab seda Eurobaromeetri eriuuring nr 513 kliimamuutuste kohta (2021), mille järgi 93% eurooplastest usub, et kliimamuutused on suur probleem, ja just noored (15–24-aastased) on selle küsimuse pärast kõige rohkem mures. Oma hiljutises uuringus (2021) tõi Siurala välja, et sellest lähtudes kaasavad noorteorganisatsioonid üha enam oma tegevusse keskkonnakriisi küsimust.

Alonso Escamilla, Salamanca Ülikool

Samas juhib Siurala (2021) tähelepanu sellele, et kliimamuutused ei ole veel saanud noorsootöös üldiselt tunnustatud või vastu võetud prioriteediks. Sama tulemuseni on jõudnud ka teised autorid, näiteks Gorman, Farrelly ja Molay (2021), kes rõhutavad, et endiselt on liiga palju tõkkeid, mis takistavad kliimamuutuste teema kaasamist noorsootöösse, kuna kaldutakse eelistama ekspertide teadmisi ning piirama noorteorganisatsioonide, noorsootöötajate ja noorte tegevust.

Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal hakati Eestis noorsootööd ümber korraldama, et see vastaks nii iseseisva riigi kui ka selle noorte kodanike vajadustele (Taru, 2018). Kuigi 1990. aastate esimesel kümnendil suurt arengut ei toimunud, muutus kõik, kui kinnitati noorsootöö seadus (Vabariigi Valitsus, 1999). Selles seaduses määratleti noorsootöö kui „tingimuste, mis toetavad noorte inimeste isiksuse arenemist läbi vabatahtlikes tegevustes osalemise väljaspool formaalharidussüsteemi, kujundamine“.

Paula Gonzalo, Salamanca Ülikool

Sellest ajast alates on paljud autorid juhtinud tähelepanu sellele, kuidas noorsootöö on võimaldanud Eesti noortel omandada olulisi pädevusi isiklikuks, professionaalseks ja sotsiaalseks arenguks. Sinna hulka kuulub akadeemiliste tulemuste ja saavutuste parendamine (Fredriks ja Eccles, 2006), täiskasvanueas suurema poliitilise ja ühiskondliku aktiivsuse ülesnäitamine (Kirlin, 2003) või oma kodukohas rahumeelse olustiku loomine (Mattero ja Campbell-Patton, 2008).

Viimastel aastatel on noorsootöös populaarsust kogunud keskkonnakaitse (ja selle mõjud) (NYA, 2008). Viimast on eelkõige tagant tõuganud noorte endi tundlikkus keskkonnakriisi suhtes, aga ka aktivism, mis on tekkinud ülemaailmse noorte kliimastreigi tulemusel (Boulianne, Lalancette ja Ilkiw, 2020). Jakučionytė-Skodienė ja Liobikienė (2022) andmetel kuulus just Eesti nende Euroopa Liidu (EL) riikide hulka, kus aastatel 2015–2019 registreeriti üks suurimaid muutusi seoses murega kliimamuutuste pärast.

Erasmus+ programm noortevaldkonnas

Erasmus+ programmist on saanud ELi kõige tähtsam algatus haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas (aastatel 2014–2020). Selle programmi eesmärk on saavutada kõigi kodanike sotsiaalne ja professionaalne kaasatus, pöörates erilist tähelepanu noortele. Selle saavutamiseks võivad Euroopa asutused esitada oma projekte järgmistele põhimeetmetele: 1) üksikisikute õpiränne, 2) innovatsioonile suunatud koostöö ja heade tavade vahetamine ning 3) poliitikavaldkonna reformi toetamine (Euroopa Komisjon, 2020).

EL eeldab, et iga liikmesriigi avalikud ja sotsiaalsed teenistujad, kellel on vahetud teadmised nende olustikust, on kõige pädevamad töötama välja noori soosivaid projekte (Escamilla ja Díaz, 2020). Sel põhjusel pakub EL Euroopa asutustele toetust, ressursse ja võimalusi luua projekte Erasmus+ programmi raames, olenemata sellest, kas nad on avaliku või erasektori asutused.

Tulles selle artikli teema juurde, siis kuna Erasmus+ programm on tõenäoliselt kõige olulisem Euroopa algatus noorsootöö valdkonnas, siis tundub olevat vajalik teha kindlaks, kas seda programmi on kasutatud jätkusuutlikkuse ja keskkonnaga seotud meetmete edendamiseks. Kirjanduses avaldatud andmetel saab öelda, et sellel Euroopa algatusel (üldiselt) ja strateegilisel koostööl (eelkõige) oli väga oluline roll Euroopa koostöö toetamisel nii noorsootöös kui ka jätkusuutlikkuse vallas (Siebel, 2017).

Selles artiklis uuritakse Eesti asutuste koordineeritud strateegilist koostööd noortevaldkonnas aastatel 2014–2020. See on ajendatud kahest peamisest põhjusest. Esiteks sellest, et keskkonnakriisile tuleb läheneda valdkondadeülesest vaatenurgast, kus kõik „ökosüsteemis“ osalejad peavad olema kaasatud, et saavutada positiivne mõju (Gorman, Farrelly ja Molay, 2021). Teiseks sellest, et strateegilise koostöö alla kuuluvad just sellised Erasmus+ programmi algatused, mis võimaldavad luua konsortsiumi ühiskonna eri osalejate vahel, et lahendada ühine probleem (Euroopa Komisjon, 2020).

Tulemused

Selles osas tutvustatakse Erasmus+ programmi strateegilise koostöö raames ajavahemikul 2014–2020 Eestis heaks kiidetud algatuste analüüsi tulemusi. Kõigepealt tuleb märkida, et noortevaldkonnas on Eestis kokku 738 heakskiidetud Erasmus+ projekti. Neist 338 vastab 1. põhimeetmele (liikuvus), 54 vastab 2. põhimeetmele (strateegiline koostöö) ja 46 vastab 3. põhimeetmele (noortepoliitika ja noortedialoog).

Tegime dokumentaalse analüüsi, kasutades MAXQDA tarkvara, et kategoriseerida ja süstematiseerida andmeid 54 strateegilise koostöö kohta. Andmekogumi laadisime alla iga projekti Erasmus+ tulemuste platvormilt, et teha kindlaks, kas sõnad „kliimamuutused“, „ökoloogia“, „keskkond“, „roheline“, „jätkusuutlik“, „energia“ ja „ressursid“ ilmusid projekti pealkirjas, kokkuvõttes ja teemades.

Selle tulemusel leiti, et vaid neli projekti olid konkreetselt pühendatud kliimamuutustele või jätkusuutlikkusele (joonis 1). Ülejäänud 50 algatust olid pühendatud muudele teemadele, eelkõige noortele endile (osalemine, noorsootöö, noortepoliitika). See tähendab, et vaid 6% Eesti strateegilisest koostööst oli otseselt seotud keskkonnaga (joonis 2).

Joonis 1. Erasmus+ programmi strateegilise koostöö raames jätkusuutlikkusele, noortele ja muudele teemadele pühendatud projektide arv Eestis aastatel 2014–2020

Allikas: Enda töötlus

Joonis 2. Erasmus+ programmi strateegilise koostöö raames jätkusuutlikkusele, noortele ja muudele teemadele pühendatud projektide osakaal Eestis aastatel 2014–2020

Allikas: Enda töötlus

Arutelu ja järeldused

Kuigi see artikkel on vaid uurimuslik ja kirjeldav, näivad tulemused viitavat sellele, et keskkonnakriis ei ole olnud Eesti noortevaldkonna strateegilises koostöös prioriteet. Need tulemused näivad olevat seotud järeldusega, mis tuleneb Eurobaromeetri eriuuringust nr 513 kliimamuutuste kohta (2021) ning mille kohaselt Eesti on kliimamuutuste ja jätkusuutlikkuse küsimustes alla ELi keskmise. Näiteks üle ühe kümnest vastajast Eestis (14% võrreldes ELi keskmise 18%-ga) pidas kliimamuutusi kõige suuremaks probleemiks maailmas. Samas ütles üle 53% vastanutest, et nad ei ole viimase kuue kuu jooksul kliimamuutuste vastu võitlemiseks mitte midagi ette võtnud (võrreldes ELi keskmise 35%-ga).

Kessleri (2021) andmetel oli Eestis üks suurimaid selliste õpilaste osakaal, kes uskus, et kliimamuutused on väike või olematu oht (keskmiselt neljandik õpilastest), ning õpilaste huvi koolis keskkonna kohta õppida oli üks väiksemaid. Seda seetõttu, et individuaalsed omadused, nagu vanus ja sotsiaal-majanduslik taust, kujundavad keskkonnakriisi riskitaju märkimisväärselt. Seega mõjutavad need ka noorte prioriteete ja noorsootöötajate tegevust seoses mitteformaalse osalemisega. Näiteks on Eestis teismelised ja kahekümnendates eluaastates inimesed kõige brändikesksemad tarbijad, kes panustavad säästvasse tarbimisse vähem kui vanim vanuserühm (Kalmus et al., 2009).

Samas sõltuvad ka Eestis säästva tarbimise mustrid sotsiaal-majanduslikest teguritest (näiteks vähene juurdepääs teenustele ja toodetele), etnilistest rühmadest ning vanuserühmadest. Riigi sotsiaal-majanduslik olukord võib kujundada seda, millist poliitikat, programme ja projekte rakendatakse, ning määrata kindlaks käsitletavad küsimused ja eesmärgid (Escamilla, 2020). See asjaolu on samuti tihedalt seotud noorsootööga (Coussee et al., 2009), kuna erinevad olukorrad seavad noorsootöö tegevuskavas teatud küsimused teistest tähtsamale kohale.

Näiteks kõikus noorte tööpuuduse määr Eestis 15–24-aastaste seas aastatel 2014–2020 päris palju. Joonisel 3 on näha, et alates 2014. aastast, mil tööpuuduse määr oli 18,9%, on tööpuuduse üldine suundumus noorte seas olnud negatiivne. Siiski on kaks perioodi, mil tööpuuduse määr kasvas: 2016. aastal tõusis see 14,9%-lt 17,6%-le ja 2020. aastal 9,1%-lt 9,5%-le (Eurostat, 2022a). Seega olukorras, kus mingil hetkel on noorte tööpuudusega tegelemine esmatähtis, tundub mõistlik, et Erasmus+ programmi projektid keskenduvad selliste pakiliste probleemide lahendamisele.

Joonis 3. Noorte tööpuuduse määr 15–24-aastaste seas

Allikas: Enda töötlus

Teisalt on Eesti noortekeskustes noorsootöötajate seas suur tööjõuliikuvus ja eriharidusega töötajatest on puudus (Veigel, 2019). See takistab noorsootöö kaudu noorte põhipädevuste arendamist ja muudab keskendumise nii keerulisele teemale nagu keskkonnakriis tõenäoliselt raskeks. Lisaks näitavad Veigeli (2019) uurimise tulemused, et noorsootöötajate motivatsioon seisneb peamiselt lühiajalistes eesmärkides ja noorte rahulolus noorsootöö tegevustega, kuid selline dünaamika ei sobi keskkonnatööks. Teisisõnu stimuleerib noorsootöötajaid eeldatavasti rohkem see, kui nad saavad aidata noortel nende eesmärke saavutada lühikese aja jooksul võrreldes pikaajaliste jätkusuutlikkuse projektidega, mis võivad, kuid ei pruugi anda nähtavaid tulemusi.

Oluline on ka asjaolu, et noorsootöö on laiahaardeline mõiste, mis hõlmab erinevaid praktikaid, eesmärke ja keskkondasid (Taru et al., 2014). Noorsootöö võimaluste paljususe tõttu on oluline, et iga riik kehtestaks prioriteedid oma sotsiaal-majanduslikku ja ajaloolist tausta arvestades. Sellisel juhul kipub Eesti strateegiline koostöö (ja noorsootöö üldiselt) olema seotud noorte sotsiaalsete probleemide lahendamisega, kuna need tunduvad olevat pakilised teemad (näiteks NEET-noorte osakaal (Eurostat, 2022b) 18–29-aastaste seas (joonis 4)).

Joonis 4. NEET-noorte osakaal 18–29-aastaste seas

Allikas: Enda töötlus

Teisalt tuleb märkida, et selles uuringus keskenduti ainult andmetele, mis olid kättesaadavad Erasmus+ projektitulemuste platvormil. Seetõttu on võimalik, et keskkonnakriisi käsitlevaid projekte on palju rohkem, kui selles uuringus tuvastati. Nende tegevus võis olla pühendatud jätkusuutlikkuse küsimustele, kuigi nad ei pruukinud seda oma projekti kirjelduses sõnaselgelt väljendada. Samuti käsitleti noortevaldkonnas ainult strateegilist koostööd, jättes välja näiteks sama valdkonna õpperändega seotud üritused (noortevahetused ja koolitused). Seega ei saa me öelda, et kogu Eesti noortevaldkond ei ole Erasmus+ programmi raames keskkonnakriisiga tegelenud. Seetõttu on vaja uuringut varem nimetatud kahes valdkonnas laiendada, et saada täpsem ja usaldusväärsem ülevaade sellest, kas Erasmus+ programmi Eesti projektid noortevaldkonnas pidasid keskkonnaküsimusi vähetähtsaks (või mitte).

Uus Erasmus+ programm (2021–2027) annab olemasolevatele noorsootöö struktuuridele võimaluse kliimamuutuste, jätkusuutlikkuse ja keskkonnavaldkonnas oma käsitusi ja töömeetodeid uuendada ning muuta. Kuigi see artikkel näitab, et aastatel 2014–2020 on Eestis nendes valdkondades tehtud vähe strateegilist koostööd, võib see olukord tulevikus siiski muutuda. Kui noorte tööpuuduse ja NEETi osakaal väheneb ning keskkonnakriis saab üha tähtsamaks, võivad noorte huvid ja noorsootöö prioriteedid muutuda. See annaks võimaluse uue Erasmus+ programmi raames jätkusuutlikele projektidele rohkem tähelepanu pöörata, mis omakorda võimaldab noortel arendada oma kodanikuteadmisi ja saavutada rahulolutunde, jättes tulevastele põlvkondadele elujõulise ökosüsteemi, kus nad saavad nii isiklikult kui ka tööalaselt areneda.

  1. Boulianne, S., Lalancette, M. & Ilkiw, D. (2020). School strike 4 climate: social media and the international youth protest on climate change. Media and Communication, 8(2): 208-218.
  2. Coussée, F., Roets, G. & De Bie, M. (2009) Empowering the powerful: Challenging hidden processes of marginalization in youth work policy and practice in Belgium. Critical Sociology Policy: 421-442. Belgium: Ghent University
  3. Eesti Vabariigi Valitsus [Estonian Government] (1999). Noorsootöö seadus [Youth Work Act], Tallinn.
  4. Escamilla, A. (2020). Influencia del contexto socioeconómico en políticas juveniles de la Unión Europea: el programa de Juventud en Acción. Studia Politicae, 51, 107-133.
  5. Escamilla, A. & Díaz, R. (2020). “Youth policies. The Erasmus+ Programme as a tool to promote European citizenship”. In R, Guzmán and A.B. Grandson ed. Public policies in defense of inclusion, diversity and gender (Edition 2, pp. 653-666). Salamanca: University of Salamanca.
  6. European Commission. (2020). Erasmus+ Programme Guide. Brussels: European Commission.
  7. European Commission. (2021). Estonia factsheet on Special Eurobarometer 513. Climate action. Brussels: European Commission.
  8. Eurostat (2022a). Youth unemployment rate (15-24 years old) – % of active population in the same age [Database]. Recover by https://bit.ly/3SIeymD
  9. Eurostat (2022b). Youth neither in employment nor in education and training (NEET) rate, age group 15-24 [Database]. Recover by https://bit.ly/3SIeN11
  10. Fredricks, J. & Eccles, J. (2006). Is Extracurricular Participation Associated with Beneficial Outcomes? Concurrent and Longitudinal Relations, Developmental Psychology 42(4): 698–713.
  11. Gorman, J., Farrelly, A. & Molay, V. (2021). Facilitating the empowered inclusion of youth in climate policy: A case study of the National Youth Council of Ireland’s future generations – Climate Justice Project. Offenburg Talks No. 4, 7-16. Offenburg: Jugend für Europe.
  12. Jakučionytė-Skodienė, M., & Liobikienė, G. (2022). The Changes in Climate Change Concern, Responsibility Assumption and Impact on Climate-friendly Behaviour in EU from the Paris Agreement Until 2019. Environmental Management 69, 1–16. https://doi.org/10.1007/s00267-021-01574-8
  13. Kalmus, V., Keller, M. & Kiisel, M. (2009) Emerging consumer types in a transition culture: Consumption patterns of generational and ethnic groups in Estonia. Journal of Beltic Studies. Vol. 40, No. 1, 53-74.
  14. Kessler, E. (2021). Climate Change Concern among Youth: Examining the Role  of Civics and Institutional Trust across 22 Countries. Vol. 29, No. 124. United States: Education Policy Analysis Archives. 
  15. Kirlin, M. (2003). The Role of Adolescent Extracurricular Activities in Adult Political Participation. CIRCLE Working Paper No. 2. Maryland: Center for Information and Research on Civic Learning and Engagement.
  16. Mattero, M., & Campbell-Patton, C. (2008). Measuring the impact of youth voluntary service programs. Summary and conclusions of the international expert’s meeting. The World Bank, Innovations in Civic Participation.
  17. National Youth Agency (2008). The Contribution of Non-Formal Learning to Young People’s Life Chances. Learning from the Evidence. Executive summary. Leicester: National Youth Agency.
  18. Siebel, C. (2017). Funding sustainable youth work. In Hanjo Schild et al. (eds.), Thinking seriously about youth work. And how to prepare people to do it (pp. 371-377). Brussels: Council of Europe Publishing.
  19. Siurala, L. (2021). Youth work and climate change. A follow up on the 2019 Finnish Presidency Council debate and questions about the future. Offenburg Talks No. 4, 3-6. Offenburg: Jugend für Europe.
  20. Taru, M. (2018). Chapter 4: Youth Work in Estonia. In Ord, J. et al. (Eds). The Impact of Youth Work in Europe: A Study of Five European Countries (pp 63-73). Helsinki: Humak University of Applied Sciences Publications.
  21. Taru, M., Coussée Filip, & Williamson, H. (2014). Youth work in connection to policies and politics. . In The history of youth work in Europe (Vol. 4, pp. 125–136). essay, Council of Europe. 
  22. Veigel, M. (2019). Personality factors as basic elements of the Estonian youth workers´professional growth. SOCIETY. INTEGRATION. EDUCATION. Proceedings of the International Scientific Conference, No. 5, 292–302.

Sisukord

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Luisa Harjak.

Print Friendly, PDF & Email

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga