Kuigi keskkonnakriisist ja loodushoiust on viimastel aastatel palju räägitud ning seda suuresti tänu kliimaaktivistidele, nagu Greta Thunberg, aga ka näiteks üldist teadlikkust suurendavatele dokumentaalfilmidele ja MTÜde tegevusele, siis näeme, et praeguses majandus- ja energiakriisis on need kriitilised teemad muutumas aktuaalsemaks kui kunagi varem. Ja nagu ikka, ulatuvad kõik sellised kogu ühiskonda, sealhulgas noori puudutavad teemad otsapidi ka noorsootöösse.
Heili Griffith, Eesti Noorsootöötajate Kogu tegevjuht
Olen varemgi mõtisklenud selle üle, et nii nagu õpetajatele on ka noorsootöötajatele mõnikord seatud pea võimatud ootused lahendada ära kõik ühiskonna probleemid. Tundub lihtne ja loogiline suurendada laste ja noorte teadlikkust mistahes teemal, et seeläbi ka nende käitumisharjumusi muuta. Aga noortega töötades teame, et see kõik polegi nii lihtne.
Mihkel Kangur alustas Eesti Noorsootöötajate Kogu hiljuti toimunud suvekoolis oma ettekannet sellest, et keskkonnakriisi ja loodushoiu puhul on tegemist nurjatute probleemidega (ingl wicked problems). See tähendab, et me võime mingi probleemi olemuses olla üksmeelel, kuid meil võib olla erinev ettekujutus sellest, millised võiksid olla nende komplekssete probleemide lahendused. Ja nende lahendusteni jõudmist võib takistada nii asjaosaliste vahel valitsev konkurents kui ka näiteks väärtuskonflikt.11
Arvan, et ka noorsootöös märkame seda sama probleemide keerukust, puutudes iga päev kokku mitmesuguste (sealhulgas looduskeskkonda puudutavate) dilemmadega. Näiteks keskkonnakriisi kõrval räägitakse üha rohkem ka kliima- või ökoärevusest, mis puudutab eelkõige noori, kes tunnevad, et nad küll annavad oma panuse keskkonnakriisi peatamiseks, kuid sellest jääb planeedi looduskeskkonna päästmiseks väheseks.22 Kuidas siis peaksid noorsootöötajad neid teemasid noortega delikaatselt ja vastutustundlikult käsitlema, et noortes kasvaks teadlikkus ja nad oleksid võimestatud maailma muutma ning samal ajal oleks maandatud nende hirm ja ärevus tuleviku ees? Või mida teha olukorras, kus sinu noorte hulgas on nii veganist keskkonnaaktiviste kui ka neid, kes tahaksid kokandusklubis valmistada veiseburgereid?
Arvan, et sellistel puhkudel tuleks ikka alustada algusest ehk iseendast – oma väärtustest ja enda rolli mõtestamisest noorsootöös ja noorte elus ning seda noorsootöötaja kutsestandardi ja kutse-eetika kontekstis. Näiteks noorsootöötaja kutsestandardis on kirjas, et nii taseme 4 kui ka 6 noorsootöötaja tutvustab keskkonnasäästlike ja tervislike eluviiside põhimõtteid ja toetab erinevate tegevustega noorte keskkonnasäästlike eluviiside kujunemist, ning taseme 7 noorsootöötaja arvestab noorsootöö kavandamisel ja arendamisel keskkonnasäästlike ja tervislike eluviiside põhimõtetega ning juhendab teisi noorsootöötajaid keskkonnasäästlike eluviiside kujundamisel, algatades sealhulgas erinevaid projekte ja programme.
Võibolla oled nagu mina – oled elanud suurema osa oma elust õndsas teadmatuses keskkonnakriisist ning alles hakkad enda jaoks selgeks mõtlema, mis on sinu kui tavakodaniku, aga ka noorsootöötaja moraalne vastutus ja roll järgmiste põlvkondade ees, kellega iga päev kokku puutud. Võibolla aga oled võtnud juba ammu enda töös noortega eesmärgiks nende teadlikkust just keskkonnahoiu teemadel suurendada ja otsid võimalusi, kuidas veel rohkem panustada.
Siinkohal on kindlasti abiks, kui hoida end päevakajaliste teemadega kursis – tutvuda neid teemasid sügavuti käsitlevate materjalidega ja uurida, millest keskkonnaaktivistid ise räägivad. Näiteks on MTÜ Mondol Maailmakooli materjale, sealhulgas Kliimakooli mäng, mis aitavad nii endal teemat paremini mõista kui ka pakuvad ideid, kuidas noortega keskkonnahoiuteemasid asjalikult ja turvaliselt käsitleda.33 Samuti on meil Eestis oma Fridays For Future liikumine, kellelt on meil noorsootöötajatena paljugi õppida.44
On tänuväärne, et noortevaldkonnas on nii palju raamdokumente, mis aitavad noorsootöötajal kerge vaevaga keskenduda prioriteetsetele teemadele. Nii Euroopa kui ka Eesti tasandil on meil olemas noortevaldkonna strateegilised dokumendid, millega võiks iga noorsootöötaja tutvuda ja aeg-ajalt enda tööalaste prioriteetide seadmiseks üle vaadata. Ka Euroopa noorte arengueesmärkides (ingl European Youth Goals) on nimetatud 11 eesmärki, millest üks on kestev ja roheline Euroopa (ingl Sustainable and Green Europe). Selle eesmärgi sisuks on samuti noorte teadlikkuse suurendamine ja uue põlvkonna igakülgne toetamine, et noored võiksid selles valdkonnas olulist muutust luua.55 Näiteks on „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ visioon, et aastal 2035 on Eesti maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Selleks on noorte õiguste kaitsmine riigis järjepidev.66 Aga me teame, et nii noortel kui ka täiskasvanutel on muude õiguste kõrval ka õigus puhtale elukeskkonnale, sealhulgas veele ja õhule.77 Me teame, et keskkonnakriis mõjutab peale ligipääsu puhtale veele ja õhule ka meie teisi õigusi. Näiteks on hoiatatud, et keskkonnakriisiga (ekstreemsed ilmastikuolud, puhta vee defitsiit jms) kaasnevad tõenäoliselt uued viirusepuhangud, mis – nagu me juba hiljutisest kogemusest teame – mõjutavad ka meie ligipääsu ja õigust haridusele või tervisele, sealhulgas tervishoiule.
Usun, et kui noorsootöötaja võtab aega, et keskkonnakriisiga seotud teemad enda jaoks läbi mõelda ja valdkonda sügavuti uurida, siis ei ole enam küsimustki selles, kas keskkonnahoid on noorsootöös vabatahtlik tegevus või moraalne kohus. Arvan, et kui end kõige sellega kurssi viiakse, on võimalik koostada hästi läbimõeldud ja jätkusuutlik tegevusplaan. Ja seda mitte ainult töös noortega, vaid ka oma isiklikus elus. Näiteks võib noortega teha ostuvaba kuu ning rääkida selle raames tarbimisest ja tarbimise mõjust keskkonnale. Samal ajal saab rääkida ka rahatarkusest. Miks mitte katsetada koos noortega, millised on igaühe enda valmisolek ja võimalused muutuse loomiseks. Noorsootöös on nii palju loovaid võimalusi mistahes teema käsitlemiseks ja teemade omavaheliseks sidumiseks. Arvan, et oleme inimkonnana jõudnud sinnamaale, kus keskkonnahoid ei saa üheski valdkonnas, sealhulgas noorsootöös, olla vaid keskkonnaaktivistide ja looduskaitsjate pärusmaa. See on meie kui noorte heaks töötavate inimeste moraalne kohustus tagada meie noortele parem tulevik.
- https://novaator.err.ee/259929/uhe-minuti-loeng-kuidas-lahendada-nurjatuid-probleeme
- https://ekspress.delfi.ee/artikkel/87896912/noored-poevad-kliimaarevust-millelgi-pole-enam-motet-kui-tulevik-on-tundmatu
https://europa.eu/youth/strategy/european-youth-goals_en - https://maailmakool.ee/
- https://fridaysforfuture.ee/
- https://youth-goals.eu/yg10
- https://www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_2021-2035_kinnitatud_12.08.2035.pdf
- https://www.coe.int/en/web/compass/environment
Sisukord
- Sissejuhatus: „Kas on aega veel?“
- Kas keskkonnahoid on noorsootöös vabatahtlik tegevus või moraalne vastutus?, Heili Griffith
- Kuidas kõnelda noortega ussisõnu?, Maris Pedaja
- „Loodus ei arvusta sind“: linnalooduse kasutamata potentsiaal noorte vaimse ja füüsilise tervise toetamiseks, Tuul Sepp
- Keskkonnahoid kasvab välja koostööst loodusega, Kaarin Hein
- kommentaar Rene Kolon
- Mustad stsenaariumid või helge tulevik? Ärevusest ja rahustamisest, Bianka Plüschke-Altof ja Aet Annist
- kommentaar Karola Kivilo
- Keskkonna säästmine noortekeskuses algab kokkulepetest, Katrin Jõgisaar ja Janek Jõgisaar
- Noortekeskuste tasaarenguhüpe, Madis Vasser ja Carolyn Mets
- kommentaar Triin Põri
- Müksates keskkonnakriisi lahendama?, Jannus Jaska
- Noored loodusest: seenemets, Tiktok ja kliimamuutus, Karin Klaus
- Rohepesuresistentsus Eesti noorte seas, Eleonore Susi
- kommentaar Pille-Riin Pärnsalu
- Üks noor, üks kuu minimalismi, Karl Joosep Põldsepp
- Digimaailma hävitav mõju keskkonnale on kiirelt kasvamas, Anneli Ohvril
- Erasmus+ programmi strateegilise koostöö raames aastatel 2014–2020 tehtud Eesti jätkusuutlike noorteprojektide analüüs, Alonso Escamilla ja Paula Gonzalo
- Eesti- ja venekeelsed noored on orienteeritud saavutuslikkusele, kuid erineval moel, Andu Rämmer ja Ksenia Semenova
- kommentaar Maiko Mathiesen
- Lastega ei ole kõik korras, Julia Steinberger
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Luisa Harjak.
