Karl Joosep Põldsepp, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi president
Kuidas reageeriksid, kui ühel päeval öeldakse sulle, et järgmise kuu pead elama vähima võimalikuga? Arvestades energiakriisi, siis tegelikult suhestuvad selle olukorraga paljud. Saades MIHUSelt ettepaneku teatud perioodi minimalistlikult elada ja sellest kirjutada, haarasin kohe võimalusest. See teema on olnud mulle juba tükk aega südamelähedane, vajasin vaid väikest tõuget, et sellesse mõtestatult süveneda. Aga mis oleks üks tudengielu ilma minimalismita? Kui ühes ühikatoas elatakse kahekesi, on hea, kui saad enda käsutusse meetrijagu lauda. Kuna mina elan toas üksinda, on võimalik rohkem rämpsu koguda. Eksperimendist sai reaalne elu.
Mina ja minimalism
Mõned aastad tagasi juhtusin veebilehele The Minimalists. Toona ei teadnud ma sellest suurt midagi, kuid minimalismi täpsemalt uurides tõdesin, et asjade rohkus väsitab mind. Ka maailma eri paikadest ja aegadest pärit filosoofiatel ja religioonil on läbiv ühtlane joon: ela vähemaga ja tarbi mõõdukalt. Järeldan, et inimesed on juba sajandeid võidelnud rohkuse ahvatlusega. Muidugi on lihtsal elamisel ka praktiline väärtus ümbritsevale keskkonnale. Kui suudame hoida ennast ebavajaliku tarbimise eest, astume sammu lähemale inimkonna jätkusuutlikule, loodussäästlikule arengule ja jagades positiivseid kogemusi, oleme eeskujuks noortele, kes tuleviku kujundamises suurt rolli mängivad.
Eksperiment
Alustan eksperimendiga oma ruumi vaadeldes. Tegelen matkamise, rahvatantsu, spordi ja muusikaga. Sellest võib juba eeldada teatud esemete üleküllust. Kotid vedelesid põrandal, riided kappidel ja paberid laual. Seega alustasin koristamise ja asjade liigitamisega. Korrapärasema meeleolu loob pindade hoidmine tühjana. Et asjad ei vedeleks, leian neile oma koha, kuhu need pärast kasutamist tagasi peavad jõudma. Tekitasin lauale karbi, kus hoian võtmeid, rahakotti ja prille. Viskasin ära mitu kotitäit tähtsusetuid vidinaid. Toad said meeldivad, puhtad ja rahustavad. Ligi kuu aega hiljem vanast toast pilte vaadates läheb süda pahaks. Järgmisel päeval võtsin kapist kõik riided. Riietuses olen alati minimalistlik olnud, kuid siiski leidus esemeid, millel minu jaoks väärtus puudub. Kandmata riided kogusin annetuste kasti. Järgnev oli aga juba keerulisem katsumus. Nimelt oli üks eesmärk vähendada prügi ja pakendite hulka. Kilekottide asemel hakkasin poes käima seljakotiga – see oli lihtne ja mugavam muutus. Õunad, kartulid ja juurviljad tõin maalt ämbriga, kuid liha- ja toorainepakendid täidavad endiselt prügikasti. Eks vastab tõele, et minimalism pole otsus, vaid teekond. Mida kauem oleme elanud sarnaste harjumustega, seda raskem on neid muuta. Minu kodune kord on veel kujunemas ja avatud uutele ideedele. Küll aga on keeruline seletada oma isale, et miks see, mida teen, on vajalik või miks tema peaks vähem tarbima. Selleks vaatamegi muutuste jaoks otsa nooremale põlvkonnale.
Noored ja minimalism
Kui mainisin mõnele lähedasemale sõbrale, et olen järgneva kuu minimalistlik, sain kinnitust, et nii mõndagi eakaaslast kimbutavad ületarbimisega seotud väsitavad harjumused. Suhtlesin ka inimestega, kellele materiaalsus pakub rõõmu. Noored vaatavad minimalistlike väärtuste poole nii vaimse heaolu kui ka keskkonnahoiu nimel. Enesepiiramine ja valikute vähendamine paneb meid proovile, kuid inimkonnana peaksime vaatama mitte ainult enda ette, vaid pingutama valikutega tuleviku eest. Noorte vaimsed probleemid on võimendatud tänapäevase kohese rahulduse laviinis, kiirtoidust laikideni. Usun, et enda vabaduse piiramine selleks, et vähendada ületarbimise mõju oma enesetundele, on positiivne nii inimkonnale kui ka loodusele. Küll aga tunnen, et suurim katsumus polegi enam asjad, mis meie aega ja energiat varastavad, vaid käeulatuses asuv sotsiaalmeedia sundtarbimine.
Interneedus
Olles tegelenud kõige füüsilisega, tundsin, et miski siiski koormab minu päevi. Olenemata sellest, kui tühjad on minu kapid või kui vähe asju on mul matkal kaasas, on taskus ikka miski, mis võtab ära tohutult energiat, aga vastu annab olematult vähe. Hirm ilma jääda, sotsiaalmeedia kerimine ja sisutühjad vestlusgrupid. Me oleme maailmaga ühendatud rohkem kui kunagi varem, aga samas nii üksikud. Ma viskasin ära konverentsilt saadud nänni, sest see ei tähendanud mulle midagi, aga kui kustutan ära Instagrami konto, satun märkamatult Youtube´i ja olen jälle mitu tundi raisanud videotele, mis mulle väärtust ei anna. Samamoodi nagu tarbimisühiskond on tekitanud vajaduse omada asju, õpetanud meid käima poes kilekotiga, loovad värvilised ikoonid ja personaliseeritud infovood iseennast toitva tarbimislõksu, mis tegelikult halvendab elukvaliteeti.
Laadisin alla rakenduse Minimalist Phone, mis teeb telefoni mustvalgeks ja reguleerib äppide kasutamise aega. Algne mõju oli suurepärane, veetsin vähem aega telefonis ja tegelesin päris asjadega, oli ka rohkem aega õppida. Peagi harjus aga alateadvus ka nendest piirangutest mööda vaatama ja kuu aja pärast olin taas endise sõltuvusega võitlemas.
Kokkuvõte inspireerimaks
On erinevaid põhjuseid, miks keegi tahab teha oma elus muudatusi. Kokkuvõttes saab minu püüdlust minimalismi poole siiski nimetada õnnelikuma elu otsimiseks. Ja sellel alles algaval teekonnal tunnen, kuidas puhtad lauapinnad, vähem aega telefonis ja sõpradega veedetud õhtupoolikud on täitmas minu halli maailma rõõmuga. Mustvalge elustiil toob ellu värvi, sest nii ei olene minu rõõm asjadest, mis võivad kaduda, vaid unustamatutest kogemustest.
Sisukord
- Sissejuhatus: „Kas on aega veel?“
- Kas keskkonnahoid on noorsootöös vabatahtlik tegevus või moraalne vastutus?, Heili Griffith
- Kuidas kõnelda noortega ussisõnu?, Maris Pedaja
- „Loodus ei arvusta sind“: linnalooduse kasutamata potentsiaal noorte vaimse ja füüsilise tervise toetamiseks, Tuul Sepp
- Keskkonnahoid kasvab välja koostööst loodusega, Kaarin Hein
- kommentaar Rene Kolon
- Mustad stsenaariumid või helge tulevik? Ärevusest ja rahustamisest, Bianka Plüschke-Altof ja Aet Annist
- kommentaar Karola Kivilo
- Keskkonna säästmine noortekeskuses algab kokkulepetest, Katrin Jõgisaar ja Janek Jõgisaar
- Noortekeskuste tasaarenguhüpe, Madis Vasser ja Carolyn Mets
- kommentaar Triin Põri
- Müksates keskkonnakriisi lahendama?, Jannus Jaska
- Noored loodusest: seenemets, Tiktok ja kliimamuutus, Karin Klaus
- Rohepesuresistentsus Eesti noorte seas, Eleonore Susi
- kommentaar Pille-Riin Pärnsalu
- Üks noor, üks kuu minimalismi, Karl Joosep Põldsepp
- Digimaailma hävitav mõju keskkonnale on kiirelt kasvamas, Anneli Ohvril
- Erasmus+ programmi strateegilise koostöö raames aastatel 2014–2020 tehtud Eesti jätkusuutlike noorteprojektide analüüs, Alonso Escamilla ja Paula Gonzalo
- Eesti- ja venekeelsed noored on orienteeritud saavutuslikkusele, kuid erineval moel, Andu Rämmer ja Ksenia Semenova
- kommentaar Maiko Mathiesen
- Lastega ei ole kõik korras, Julia Steinberger
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Luisa Harjak.
