fbpx

Andreas Karsten, RAY võrgustik, rahvusüleste uuringute meeskond

Maailmas on enneolematu aeg: koroonapandeemia oli inimestele, valitsustele ja ühiskondadele esialgu üllatus ning noorsootöö pole olnud mingi erand. Nüüd teame muidugi kõik, et oleksime pidanud kuulama neid, kes hoiatasid, et nii võib juhtuda. Meie oleme RAY, Euroopa noorteprogrammide teaduspõhise analüüsi võrgustik, kuid fraas „Nüüd me teame kõik“ hõlmab kõiki noorsootöötajaid Eesti ja muu Euroopa igast nurgast ja kaugemaltki.

Viimastel kuudel oleme teinud päris palju uurimistööd selle kohta, milline on olnud koroonapandeemia mõju noorsootööle Euroopas. 2020. aasta juunis – ajal, mil enamik Euroopa riike oli hakanud esimese sulgemislaine piiranguid leevendama – ütles 70% meie esialgsele (ainult ingliskeelsele) küsitlusele vastanud noorsootöötajatest ja noortejuhtidest, et koroonapandeemia oli avaldanud nende noorsootööle suurt mõju. 2020. aasta novembris, mil enamikus Euroopa riikides on alanud teine sulgemislaine, püsib see hinnang enamjaolt muutumatuna: 69% noorsootöötajatest ja noortejuhtidest, kes vastasid meie teisele, mitmekeelsele küsitlusele, ütlesid, et koroonapandeemia on nende noorsootööd väga palju mõjutanud.

Pandeemia sügavad mõjud on puudutanud noorsootöö kõiki tahke: tegevuse ja ürituste formaati, meetodeid ja vahendeid, kohti ja ruume, aega ja ajastust ning vähemal määral väärtushinnanguid ja põhimõtteid. Osa neist mõjudest suurenes ja teised andsid järele suvel, mil sai füüsilised noorsootööpaigad taas osaliselt avada, aga tõenäoliselt kasvavad need mõjud eesseisvatel talvekuudel taas.

Kõikjal Euroopas lükkusid paljud noorsootöötegevused ja -projektid koroonapandeemia tõttu edasi ja/või katkestati. Suve jooksul on saanud osa neist edasilükkamistest ja katkestustest korvata, kuid üle poole kõigist noorsootööga seotud tegevustest on siiani ebamäärases seisus. Kuigi tundub, et noorsootöös on õnnestunud osa kaotatud aega tasa teha, ning me kõik vaatame pärast esimesi Covid-19 vastu vaktsineerimisi lootusrikkalt tulevikku, on noorsootöötajate täieulatusliku tegevuse ja projektide tühistamisega seotud riskid siiani kõikjal Euroopas suured.

Kuid asi pole vaid projektide edasilükkumises või tühistamises – pandeemia õõnestab noorsootöö aluseid. Palgatöötajate tööaeg tihtilugu vähenes (38% juunis, 29% novembris) ja väiksemal määral kahanes ka töötajate arv, kuigi seal on näha kasvutendentsi (15% juunis, 25% novembris). Vabatahtliku töö aeg ja aktiivsete vabatahtlike koguarv on märkimisväärsemalt kahanenud – see on iseäranis murettekitav areng, sest vabatahtlikud on noorsootööle kõikjal Euroopas väga suureks toeks ning tihti jääbki see täielikult nende kanda.

Koroonapandeemia on väga lühikese aja jooksul tugevalt mõjutanud ka paljude Euroopa noorsootööorganisatsioonide eelarvet: 2020. aasta juunis vastas 49% noorsootöötajatest ja noortejuhtidest, et nende organisatsiooni eelarve oli kahanenud. 2020. aasta novembris kahanes see näitaja küll 39%-ni, kuid keskmine eelarve vähenemise määr kasvas, mis näitab ärevust tekitavalt, kui haprad on noorsootööstruktuurid. 

Samas pole Euroopa noorsootööorganisatsioonidel enamjaolt õigust saada pandeemia abipakette: kõigest 19% vastanud organisatsioonidest oli novembris 2020 edukalt taotlenud Covid-19-ga seotud rahalist toetust.

Meie uurimistöös dokumenteeritud mõju pole noorsootöö jaoks midagi muud kui šokilaine. Vahetu ja silmanähtav mõju süsteemsel tasandil – eelarvele, personalile ja vabatahtlikele – paljastab noorsootöö nõrkuse. See peaks andma põhjust tunda suurt muret, eriti kui võtta arvesse, et projektide ja rahastuse tühistamise risk püsib, kuna üle Euroopa kehtestatakse taas ja/või tugevdatakse liikumispiiranguid.

Ometi suudetakse raskustest hoolimata aidata noortel noorsootöö abil pandeemia üle elada ja noored omakorda aitavad noorsootööl pandeemia üle elada. Valeteabega võitlemisest vaimse tervisega tegelemiseni, veebikeskkondade väljatöötamisest seadmete jagamiseni – nii Euroopas kui ka mujal leidub loendamatu hulk näiteid selle kohta, kui kriisikindel ja paindlik võib noorsootöö olla, isegi kui eelarvet tuleb kärpida ja tööaega vähendada ning vabatahtlikud peavad hoo maha võtma.

Meie uurimistööst nähtub väga selgelt, et vaatamata kogu paindlikkusele vajab noorsootöö rohkem ja paremat toetust, mis aitab leida oma suunda suuresti kaardistamata vetes tippkiirusel liikudes. Kui noorsootöö funktsioon on rajada sildu, mis toetavad täiskasvanuikka positiivset üleminekut, siis mida peaks noorsootöös ette võtma, kui sellele üleminekule tõmmatakse ülemaailmses pandeemias äkkpidurit? Noorte üleminekust saab parimal juhul suletud ahel ja halvimal juhul murdepunkt ning noorsootöö peab katsetama, kohanema ja arenema. Või kui noorsootöö ülesanne on rajada sildu, millega toetatakse iseäranis sotsiaalse tõrjutuse ohus noorte lõimimist, siis mida tuleks noorsootöös muuta, et just need noored ei jääks abita? On hulk probleeme – oma seadmete, usaldusväärse internetiühenduse ning seadme kasutamiseks vajaliku privaatse ja turvalise keskkonna puudumine –, mis tuleb lahendada, tihtilugu üheskoos.

Nendele küsimustele vastamine nõuab aega ja vahendeid, iseäranis siis, kui nendele vastamisel tuleb näha vaeva, et võimalikult palju tegevusi, programme ja projekte võimalikult kiiresti internetti viia. Seda ei saa teha siis, kui eelarvet ja meeskondi kärbitakse!

Kujutage viivuks ette, kui palju tugevam võiks noorsootöö olla, kui praeguses kriisis oleks juurdepääs Covid-19 abiprogrammidele ja mobiilsetele internetiseadmetele, mida saaks jagada abi vajavatele noortele. Ja kujutlege veel korraks, kui palju tugevam võiks noorsootöö olla, kui ka pärast seda kriisi toetada laiaulatuslikult digitaliseerumist ja tugevat strateegiat selle kohta, kuidas lähendada noorsootööd teistele ametialadele, kus töötatakse noortega – jällegi kõigest kaks näidet paljude poliitikavõimaluste kohta, mis tugevdavad noorsootööd selle keskmes.

Praegu jääb see unistuseks: koroonapandeemia pole üksnes põhjustanud märkimisväärset kriisi noorsootöös, vaid on paljastanud ka süsteemsed nõrgad kohad noorsootöös kõikjal Euroopas. Noorsootöö ei suuda sellest kahekordsest kriisist välja tulla eesmärgipärase, sihtotstarbelise ja helde toetuseta, kui väga vähesed erandid välja arvata. Noored ei saa kärmelt vabatahtliku töö juurde tagasi pöörduda, sest neil kulub aega ja vaeva, et taastuda takistustest ja katkestustest omaenda täiskasvanuellu üleminekul. Organisatsioonid ja võrgustikud ei saa kiiresti projekte uuesti algatada ega personali tööle tagasi võtta, sest eelarve kontrolli alla saamine ja rahaliste kaotuste vähemalt osaline tasategemine nõuab aega ja vaeva. Rahvusvahelised noorsootöö tegevused ei saa pöörduda tagasi pandeemiaeelsele tasemele, sest rahastuse, personali ja vabatahtlike kaotust pole lihtsalt võimalik korvata. 

Lisaks vajalikule taastamistööle tuleb noorsoopoliitikas tugevdada märkimisväärselt noorsootöö IT-taristut ja tingimusi ning noorsootöö praktikas tuleb lõpuks hakata digitaliseerumist tõsiselt võtma. Digitaalne noorsootöö ei saa enam piirduda mõne nohikliku digivõimaluste looja või käputäie virtuaalsete noortevahetustega – see on liiga kauaks hooletusse jäetud. Noorsootöö vajab kiiret ja laiaulatuslikku toetust, et lahendada kõik haldus-, raha-, õigus- ja tehnikaprobleemid seoses juba alanud kiire digitaliseerumisega, et noorsootöötajad ja noortejuhid saaksid keskenduda pedagoogilistele ja filosoofilistele aspektidele, mis puudutavad digitaliseeritud noorsootööd ja noorsootööd digitaliseeruvas maailmas, ning asuda arendama praktikapõhist kriitilist digikirjaoskust.

Õnneks ei pea me säärase kriitilise digikirjaoskuse arendamiseks kaugelt abi otsima. Paljud noorsootööga seotud noored on juba päris hea digikirjaoskusega. Nad on aidanud ja aitavad ka edaspidi leida noorsootööl oma eriline ja ainulaadne koht internetis. See on üks peamisi raskusi, millega noorsootöö selle kriisi üleelamisel silmitsi seisab! Peame tegema noorsootöö digikeskkonnas sama põnevaks ja eriliseks, nagu see võib olla analoogkeskkonnas, ning noored on meile seejuures abiks.

Kolmanda Euroopa noorsootöö konvendiga sillutati vaid mõne päeva eest teed vajalikele struktuurimuutustele. Nüüd on poliitikakujundajatel aeg anda Euroopa noorsootöö tegevuskavale piisavad vahendid, et noorsootöös saaks keskenduda sellele, milleks see kõige paremini sobib: luua võimalusi ja rajada sildu koos noortega ning nende jaoks – olles kindel poliitilises toetuses ja tundmata hirmu organisatsiooni ellujäämise pärast.

MIHUS nr 32 sisukord

Kaanepildi autor on Eesti kunstnik Martin Märss.

Print Friendly, PDF & Email