fbpx

Marit Kannelmäe-Geerts, Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri Noorteosakonna asejuhataja

7.–10. detsembril 2020 toimus kolmandat korda Euroopa noorsootöö konvent. Kohtumise, millest võttis virtuaalselt osa ligikaudu tuhat noorsootöö kogukonda kuuluvat inimest ligi 50 riigist, lõpetas ühiselt koostatud deklaratsioon. Konvendi eesmärk oli panustada strateegilise raamistiku elluviimisse, mis toetab ja tugevdab Euroopa noortepoliitikat ja noorsootöö praktikat. 

Käesolevaga soovimegi tuua teieni olulised väljavõtted konvendi tulemusena valminud deklaratsioonist. Lõppdeklaratsioon on suunatud otseselt Euroopa noorsootöö praktikakogukonnale kui peamisele aktiivsele ja vastutavale huvigrupile, kelle toel loodavat strateegiat ellu viia. Praktikakogukondi on deklaratsioonis määratletud sotsiaalse õppeprotsessina, kus „inimesed, kel on mingil teemal või mingis valdkonnas ühine huvi, teevad pika aja jooksul koostööd, jagades ideid ja strateegiaid, määrates kindlaks lahendusi ja luues uuendusi“. Rõhutatakse, et noorsootöö praktikakogukond peab olema täielikult kaasav, hõlmates kõigis konvendil esindatud 46 riigis kõikvõimalikke noorsootöö tegemise viise, olenemata sellest, millisel meetodil või vormil need põhinevad, ja kõikvõimalikke noorsootöötajaid, olgu nad tasustatud või vabatahtlikud, põhikohaga, lühiajalised või osalise tööajaga töötajad, läbinud formaalse õppekava või mitteformaalse koolituse. 

Deklaratsiooniga vaadatakse Euroopa noorsootöö kaugemasse tulevikku – võttes fookusesse noorsootöö jätkamise, arendamise ning uuendamise järjepidevuse veelgi kaugemale vaadates kui pelgalt järgmise konvendi toimumiseni viie aasta pärast. ELi noortestrateegia aastani 2027 ja Euroopa Nõukogu noortesektori strateegia aastani 2030 võimaldavad noorsootöö praktikakogukonnal jätkata oma jõupingutusi väljaspool konventide ajakava. 

Toimunud konvent omab olulist tähendust, luues Euroopa noorsootöö strateegiale (European Youth work agenda) elluviimisteekonna, mida kutsutakse ka Bonn’i protsessiks. Ühiseid meetmeid, soovitusi ja konkreetseid ettepanekuid tegevusteks tuuakse välja Euroopa tasandist kohaliku tasandini.

Deklaratsiooni kontekst ja taust

Euroopa noorte sotsiaalne olukord

Dokumendis tõdetakse, et pidevad muutused ja globaalsed probleemid, nagu Covid-19 pandeemia, on jõuliselt näidanud, et tulevik pole see, mis see oli – see, mida varem tervise, majanduse, keskkonna ja tehnoloogia vallas ette nähti, pole enam usutav ega võib-olla isegi võimalik. Kuigi praegu ja edaspidi toimuvad pidevalt muutused, on silmanähtavalt saabunud ebakindlad ajad. Kõikjal Euroopas tõusevad ühiskonnas esile demokraatiavastased suundumused koos kodanikuühiskonna muutuvate ja kahanevate võimaluste ning inimõiguste rikkumistega. Tasapisi kaob usaldus ametiasutuste vastu. Ilmnevad lüngad ühiskonna ülesehituses löövad kõikuma demokraatlike institutsioonide stabiilsuse ja legitiimsuse. Populismi ja valeuudiste levides polariseeruvad ühiskonnad tugevalt. Kõik see leiab aset kliimakriisis, millest noored on valusalt teadlikud ning mis ohustab kahtlemata sotsiaalset ühtekuuluvust ja halvendab elukvaliteeti (kujutades endast lõpuks eksistentsiaalset ohtu), ja digimaailmas, mis muutub igapäevaelus aina ülekaalukamaks, tuues kohati kaasa negatiivseid isiklikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

Säärane ühiskondlik muutus mõjutab ilmselgelt ka noori, tihtilugu ebaproportsionaalselt. Iseäranis marginaliseeritud ühiskonnarühmadest pärit noored, kes seisavad silmitsi mitmekordse diskrimineerimisega, on eriti suure löögi all, kui sotsiaalne ebavõrdsus kasvab ja sotsiaalne õiglus jääb üha kaugemale. Noored on aga ka need, kes näitavad üles loomingulisust ja kujutlusvõimet ning on vastupanuvõimelised, kui seisavad oma elus silmitsi ebakindluse ja segadusega. Neil peaks olema võimalus teha seda nii, et nad saavad igati kasutada oma õigusi. Ometi jäetakse paljud noored oma õigustest ilma või nad pole neist teadlikud ega saa seega oma vaateid väljendada ega tõhusalt kuuldavaks teha. Need aktiivsed ja suurema mõjuvõimuga noored, kes väljendavad oma vajadusi, vaatekohti ja veendumusi, jäävad samuti pahatihti märkamata või eiratakse neid ühiskonnas ja kogukonnas, kus nad elavad. Paljudel noortel puudub siiani tugi, et nad saaksid tegutseda omaenda tingimustel ja viisil, mis on nende meelest tähendusrikas. Tavaliselt ei viida lõpuni täide lubadusi luua noortega üheskoos päriselt olevikku ja tulevikku. Tagajärjed on tänapäeva noorte ning nii nende kui ka ühiskonna ja meie kõigi tuleviku jaoks mitmetasandilised.

Mitteformaalne haridus ja õppimine, mis jääb noorsootöö väärtuste – olla hariv, osaluspõhine, jõustav, väljendusvabadust toetav ja kaasav – piiresse, annab noortele tegutsemistahte. Noorsootöö kui üks kodanikuõpetuse tahkudest peaks keskenduma ka võimusuhetele, intersektsionaalsusele, sotsiaalsele õiglusele, emantsipatsioonile ja noorte tõelisele kaasamisele. See peaks olema teejuht ebavõrdsuse käsitlemisel, noortele keskendumisel ja neile võimaluste andmisel, et nad saaksid olla Euroopa ühiskonnakorralduse pädevad kaasloojad. Oma kodanikumissiooni tagasi nõudes aitab noorsootöö luua kriitilise noorte kodanikkonna, kes tuleb asjatundlikult toime praegusaja katsumustega, mille ees Euroopa kui demokraatlik projekt seisab.

Euroopa noorsootöö ja noorsootöö Euroopas

Euroopas peegeldub kõikjal noorsootööst mitmekesisus: selle ajaloolistes juurtes, filosoofias, praktikas, rahastamises ja professionaalsuses. Samas on mitmekesisel noorsootööl üle Euroopa juba olulised ühised alused – iseäranis soovi puhul toetada ja kaitsta noorte võimalusi eneseväljenduseks ja iseseisvuseks ning rajada sildu, et noored saaksid astuda oma elus järgmisi samme asjatundlikult ja enesekindlalt. Noorsootööst on saanud eraldi poliitika- ja praktikavaldkond oma tugevuste ja nõrkustega. 

Järgnevalt deklaratsioonis esile toodud rõhuasetused Euroopa noorsootöö edendamiseks: 

1. Noorsootöö korraldamise tugevdamine

„Ärge pakkuge vaid kogunemiskohti ja programmi, vaid looge võimalus noorte hääle kuuldavõtmiseks.“

Noorsootöö praktikakogukonna ambitsioon peaks olema kõrgete sihtide seadmine: arendada ja laiendada noorsootöö teenuseid, pakkudes abi suuremale hulgale noortele ja kaasates neid, eriti tagamaks, et kõikvõimaliku taustaga noortel, sealhulgas neil, kel on vähem võimalusi, on juurdepääs noorsootööle. Ühiselt lepiti kokku, et kõikjal Euroopas peavad noortele olema kättesaadavad põhilised noorsootöö teenused. Eelkõige rõhutatakse kohaliku tasandi võimaluste olemasolu, samas aga tuues välja, et ka rahvusvaheline noorsootöö jõuab noorteni peamiselt kohalikul ja riiklikul tasandil. Olulist tähelepanu pöörati deklaratsioonis ressursside tagamisele, et noorsootöö praktikakogukonnad oleks valmis vastama kasvavale nõudlusele ja ootusele.

2. Noorsootöö kvaliteedi edasine arendamine

Kvaliteet ja see, kuidas noored seda tajuvad, on ülioluline, kui nad soovivad osaleda, kaasa teha ja noorsootöö pakutavaid õppimisvõimalusi ära kasutada. Esmamulje noorsootööst, mille enamik noori saab kohalikul tasandil, on seega otsustava tähtsusega. Rõhuasetus kvaliteedi arendamisel on strateegilisem lähenemine, tuues poliitika ja praktika teineteisele lähemale, arvestades ka valdkonna põhiväärtuseid ja põhimõtteid. Oluliseks on koosloome ja koostöö praktikakogukondades, tähelepanu tuleb pöörata nii teadustöödele kui õppe- ja koolitustegevustega seotud standarditele.

3. Koostöö ja -loomine noorsootöö praktikakogukondades

„Vaid suhtlemise teel saame teada, mida me ei tea, et me ei tea.“

Kogukondadele tuleb anda võimalusi uurida, teadmisi vahetada ja erinevat laadi headest tavadest eeskuju võtta, seda nii kohalikul kui ka Euroopa tasandil. Suhtlemine ja arutelul põhinev koostöö, nii horisontaalselt (praktikakogukonna erinevate osaliste vahel) kui ka vertikaalselt (Euroopa, riikliku, regionaalse ja kohaliku tasandi vahel), on noorsootöö praktikakogukonnas üliolulised.

4. Noorsootöö praktikakogukondade koostöö teiste valdkondadega

„Noored ei piirdu ühe valdkonnaga ja nende häält tuleb kuulda võtta igal pool!“

Ettearvamatute ühiskondlike muutuste tingimustes on heade sidemetega ja toetatud noorsootöö edasiviiv jõud, mis tagab noorte ja kogukondade vastupanuvõime. Oluline on anda edasi noorsootöö väärtust, soodustada ja innustada struktuurilist ja strateegilist koostööd teiste valdkondadega, mis on noorte eluga seotud.

5. Noorsootöö tunnustamine 

Oluline on nii noorsootöö õppe kui ka valdkonna üldine tunnustamine ja kehtestamine, et noorsootööd mõistetaks paremini ning see oleks iseseisva töövaldkonnana nähtav ja usutav. Sildade rajamine tähendaks hariduse ja koolituste vaatepunktist ka seda, et minnakse kaugemale ideest lõimida mitteformaalne haridus ja õpe formaalharidusega ning püüeldakse pigem kooskõlastatud süsteemi poole, millega parandatakse ühise eesmärgi nimel töötavate eri valdkondade vahelist koostööd. Oluline koht elluviimisel on ka rahvusvahelisel koostööl, valdkonnas tehtava mõju hindamisel ja levitamisel nii kogukonnas kui ka ühiskonnas laiemalt.

6. Uuendused ja tekkinud kitsaskohtade lahendamine

Käimasoleva pandeemia tõttu on noorsootöö vajalikum kui kunagi varem. Ometi on ka noorsootöö struktuurid tunduvalt kannatada saanud. Noorsootöö peaks arenema nii kaugele, et sellest saab ebakindlal ajal kõigi noorte turvavõrgustik. Vaimse tervise edendamine on kujunenud noorsootöö ülioluliseks osaks. Noorsootöötajate ülesanne peaks olema noorte vaimset tervist edendavate ja hoidvate projektide korraldamine, eriti noorte jaoks, kes on intersektsionaalselt või muul moel haavatavad. Noortepoliitika kujundajad peaksid pidama noorte ja noorsootöötajatega konstruktiivset dialoogi, et luua vastupidavamaid noorsootööstruktuure, mille aluseks on tõenduspõhised uuenduspõhimõtted ja mis hõlmavad pikaajalist mõtlemist, refleksiivsust ja strateegilist (mitte projektidel põhinevat) noorsootööd. Väljapakutavad lahendused leiduvad nii digitaalses noorsootöös kui ka keskkonnamõju teadvustamises igapäeva noorsootöös. Noorsootööd tuleb väärtustada kui üht peamist kodanikuühiskonna arengustrateegiat Euroopas ja üle maailma.

7. Poliitikaraamistikud

Noorsootöö peaks olema noortepoliitika lahutamatu osa, kaasates noorsootööga seotud vajadusi ja meetmeid süsteemselt noortepoliitikasse – nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt, kui see on asjakohane. Neid poliitikameetmeid tuleks rakendada kõigil tasanditel ja need peaksid rajanema koosloomisel noorsootöö praktikakogukonnaga, sealhulgas noortega, olles kooskõlas õigustel põhineva lähenemisega osalusele, ja tunnustades noori kui peamist huvigruppi, kelle kaasamine on kõigi nende protsesside ja struktuuride puhul ülioluline.

8. Strateegiline raamistik noorsootöö arenguks

Euroopa noorsootöö tegevuskava jaoks on olnud justkui pärituuleks nii Euroopa Liidu kui ka Euroopa Nõukogu viimaste aastate pühendumus noorsootööle, nagu on antud deklaratsioonis korduvalt mainitud.

Konvendil ja deklaratsioonis on rõhutatud, et noorsootöö praktikakogukond ei tohiks enam küsida, mida Euroopa institutsioonid peaksid tegema noorsootöö heaks, vaid mida noorsootöö praktikakogukond saaks teha või peaks tegema iseenda jaoks.

Selleks peavad institutsioonid siiski oma rolli täitma, kuigi nüüd olles ehk pigem tagaplaanil toetajate ehk Euroopa noorsootöö tegevuskava peamiste eestvedajatena.

Kokkuvõtvalt öeldes kutsuti kolmandal noorsootöö konvendil Euroopa noorsootöö eest vastutavaid institutsioone üles looma jõulist teabevahetuse ja koostöövõrgustike strateegiat, et väljendada oma veendumust ja pühendumust Bonni protsessile.

Kui käesoleva ajakirjanumbri peamine teema on noortelt õppimise kogemus, siis selleks antud deklaratsioon mitmel moel nii praktikakogukonda kui ka poliitika tasandil tegutsejaid kutsub. Parima tulemuse saavutamise eesmärgil rõhutatakse korduvalt olulisust anda noorte häälele kõlapinda ja tegudele ruumi. Sellele lisaks julgustatakse noorsootöö praktikakogukonda võtma enam rolli valdkonna kujundamisel ja uuenduste ellukutsumisel, mille jaoks taas kord on äärmiselt oluline koguda sisendit ja panust noortelt endilt.


Lähemalt saab Euroopa noorsootöö konvendi ja sellel valminud lõppdeklaratsiooniga tutvuda veebilehel https://www.eywc2020.eu/en/

Valminud on ka deklaratsiooni tõlked eesti ja vene keeles.

MIHUS nr 32 sisukord

Kaanepildi autor on Eesti kunstnik Martin Märss.

Print Friendly, PDF & Email