Kuidas panna aju tormama?

Laura Välik, digiajakirja MIHUS peatoimetaja

„Ajutorm: teismelise aju jõud ja siht“ on raamat, mis viib avastama aju kõige murrangulisemat arenguperioodi ehk teismelise ajus toimuvaid muutuseid ning nende muutuste ilminguid. Miks käituvad teismelised just nii, nagu nad käituvad? Kuidas saame noorsootöötajate ja täiskasvanutena teismelisi hoopis paremini mõista ja toetada? Mida saame noortelt õppida? Lastearst, psühhiaater ja teadlane Daniel J. Siegel on kirjutanud raamatu, et ümber lükata müüt teismeeast kui pelgalt keerulisest perioodist, mis tuleb kuidagi üle elada. Teismeiga on miskit hoopis enamat, hoopis olulisemat kui möllavate hormoonide lugu.

Siegeli kohaselt iseloomustab teismelise ajus toimuvaid protsesse neli peamist näitajat: uudsuse otsimine (novelty seeking), sotsiaalne haaratus (social engagement), emotsionaalne intensiivsus (increased emotional intensity) ja loominguline avastamine (creative exploration).

„Mu oma lapsed küsivad mult, miks mulle õpetamine nii väga meeldib. Vastan, et sellepärast, kuna teiste inimestega õpikogemustes kohtudes õpin ka ise alati.“ Daniel Siegel on ka õpetaja nahas õppija.

Miks sulle noorsootöötajaks olemine meeldib? Mida õppisid viimati mõnelt noorelt? Kas küsid mõttes endalt alati ja iga noorega kohtudes, mida saad temalt õppida? Kas kõik õppetunnid on olnud meeldivad? Kuidas tunned end siis, kui noor on sinust mõnes küsimuses peajagu targem ning ei pelga seda ka rõhutada?

Õppimine ei ole alati mugav. Siegel toob raamatus „Ajutorm: teismelise aju jõud ja siht“ näiteid ka murrangulise ajuarenguga kaasnevatest ohtudest ja ebameeldivustest. 17-aastane Katey paistis olevat hirmul, kui lebas pärast öist pummeldamist haiglas maoloputusel. Ta oli veetnud õhtu direktori tütre kodus korraldatud suvelõpupeol. Katey oli peole kaasa võtnud kange alkoholi, pakkunud seda klassikaaslastele ning keelitanud jooma ka direktori tütart. Kuid tegu ei olnud spontaanse ega läbimõtlemata käitumisega. Hilisematel teraapiaseanssidel selgus, et Katey oli oma tegevuse planeerinud ning isegi võimalikke tagajärgi silmas pidanud: „Küllap ma teadsin, mis võib juhtuda, kuid direktori kodus täielikult umbe tõmbamine tundus olevat liiga lõbus võimalus, et seda käest lasta.“ Peole järgnenud nädalal visati Katey koolist välja. Katey oli püüelnud uudsuse poole, kuid pidanud silmas ka võimalust avaldada klassikaaslastele muljet.

Ilmselt ei pea me noortelt õppimise all alati silmas seda, et suure arenguga kaasnevad ka vägevad väljakutsed?

Teismeeas on eesajukoor ehk prefrontaalne korteks justkui ümberehitamisel – kogu ajus toimub üleliigsete (vähem kasutatavate) ühenduste kärpimine ning olulisemate (rohkem kasutatavate) ühenduste kiiremaks ja tugevamaks muutmine. Just eesajukoor vastutab erinevate ajupiirkondade integreerimise ehk kogetavast maailmast tervikpildi moodustamise eest ning seetõttu ei ole sel ümberehitamise perioodil kuigi imekspandav ka asjaolu, et kõik seosed ei ole igal ajahetkel tabatavad või tunduvad mõned seosed (nagu ka lõbusate tegude tagajärjed) vähem olulised. Aju kui tervik on alles vormumas.

Kuid, mis asi on terviklik aju?

Paradoksaalsel kombel on terviklik just pidevalt vormuv aju. Sellises ajus toimub alati uute seoste loomine ning nende seoste aju tervikpilti integreerimine. Kui teismeeas on ümberehitus radikaalne, siis teismeeast väljumine tähendab ümberehitustööde olulist vähenemist ja tormi vaibumist – mõned tööd on mõneks ajaks justkui valmis saanud. Ideaalis jätkub siiski uute seoste loomine ning nende aju tervikpilti integreerimine – kuid peab olema valvas, et need protsessid ei aeglustuks või peatuks sootuks.

Kui uute seoste loomist ja/või integratsiooni ei toimu, on võimalik langeda ühte kahest äärmusest: kaos (chaos) ehk mõtteseisund, kus asjad tunduvad olevat kontrolli alt väljas, ülejõu käivad, ootamatud ja kaootilised, või jäikus (rigidity) ehk mõtteseisund, kus asjad ei muutu, on justkui kinni jäänud, igavad ja ennustatavad.

Siegel toob raamatus välja kolm mõttevaate tööriista (mindsight tools), mis aitavad muuta aju vastupidavamaks ja paindlikumaks ehk teisisõnu terviklikumaks:

Sisevaade (insight) ehk enda sisemaailma tajumine. Kes ma olen? Kes olin minevikus ja tahaksin olla lähitulevikus? Millised mõtted mul praegu peast läbi käivad? Milliseid tundeid tajun kõige sagedamini? Miks?
Empaatia (empathy) ehk teiste olendite sisemaailmade tajumine. Empaatia lubab näha ja tajuda teise olendi vaatenurgast ehk astuda teise kingadesse. Empaatia on alus headusele, kaastundele ja sotsiaalsele intelligentsusele. Miks käitub teine nii, nagu ta käitub? Kuidas ta end tunneb?
Integratsioon (integration) ehk võime moodustada erinevatest aspektidest tervik. Integratsioon eneses võib tähendada mineviku, oleviku ja tuleviku kogemuste ühe eluloo tervikuna mõtestamist. Integratsioon teiste olenditega suhtlemisel võib tähendada erinevuste märkamist ja aktsepteerimist. Kuid see võib tähendada ka vasaku ja parema ajupoolkera koostoimimist või enese ja teiste ühe terviku osadena tajumist – tegu on laiahaardelise mõistega, mis hõlmab elu iga aspekti.

Sisevaade, empaatia ja integratsioon – neid võib nimetada ka aju tormama ajamise tööriistadeks! Kõige võimsam vahend selleks on aga tähelepanu – see, kuidas suunad oma tähelepanu, määrab selle, kuidas areneb su aju. Millele sina viimati tähelepanu pöörasid? Kas oled hiljuti kogenud uudsust või võtnud ette loomingulise avastusretke? Kuidas on suurte emotsioonide ja sotsiaalsete suhetega?

Siegel lõi termini mõttevaade (mindsight) siis, kui märkas, et paljudel tema professoritel puudusid mõttevaate tööriistad või oskus neid kasutada. Kuigi ajutorm tähendab radikaalset ajuarengut teismeeas, ei ole areng inimeseti ühtlane ega ühesugune, ajuarengut mõjutavad individuaalsed kogemused ja geenid. Ka täiskasvanutena ei pruugi meil olla välja arenenud sisevaate-, empaatia- ega integratsioonioskuseid. Seda enam on oluline kasutada täiskasvanuks olemise eeliseid ning võtta nende oskuste arendamine ette teadlikult – et oskaksime elada terviklikumalt ja ka noori ajutormist parima võtmisel toetada.

Elu planeedil Maa ei päästa mitte noorte ajud, vaid täiskasvanute võime omandada noorte aju potentsiaal ja üheskoos tegutseda.

MIHUS nr 32 sisukord

Kaanepildi autor on Eesti kunstnik Martin Märss.