Innovaatiline/innovatiivne inimene on uuendustega seotud, uuendust taotlev või toetav ning innovatsioon tähendab mingi teadusliku või tehnilise avastuse, leiutise või muu saavutuse uuenduslikku rakendamist. Ehk kui usume ja soovime, et ühiskonda arendavad ja viivad edasi uuendusmeelsed noored, siis oleme noorte õlgadele pannud päris suure koorma: tuvasta probleem, uuri seda, leia uudne lahendus, loo prototüüp ja testi, hinda, arenda ning lõpuks veel patenteeri, tooda ja turunda. Seda kõike maailmas, kus ühiskonnale meeldib noori (minu arvates täiesti ülekohtuselt) tembeldada „lumehelbekesteks“, „hellikuteks“ ja „abituteks“ ning noorsootöötajad, kes tihti mängivad noore arengus suurt rolli, on alahinnatud ja alamakstud.

Sissejuhatus tundub hirmutav ja lausa pessimistlik, kuid tegelikkuses on mul võimalus tutvustada potentsiaalseid projekte ja lahendusi, mis annavad lootust vägevateks väljunditeks tulevikus või juba praegu meie elu positiivselt mõjutavad. Enne projektidesse piilumist oleks ehk õige veidi lahti kirjutada, mida käsitlen innovatsioonina. Innovatsiooni iseloomustab järgnev: massidesse jõudnud, paljudele inimestele kasulik, uus lähenemine probleemi lahendamiseks, säästlik, jätkusuutlik ja edasiarendatav. Selle artikli projektid ei vasta innovatsiooni kõikidele omadustele, kuid see on teadlik otsus, sest rangelt kõiki tingimusi järgides jääksid lahedad noored tutvustamata. 

Meie virtuaalne jalutuskäik innovatsiooni digimaailmas algab First LEGO League (FLL) programmi tutvustamisega. Enne edasilugemist soovitan vaadata ära FLLi tutvustava video, sest saan küll kirjeldada FLLi kui maagilist noorsootööd (põhiväärtustel põhinev), tehnoloogiat (roboti ehitamine ja programmeerimine) ja teadust (innovatsiooniprojekti uurimine) ühendavat võistlust, kuid minu jaoks on kaks minutit 9–16-aastaste noorte emotsioone parim tõestusmaterjal õnnestumisest. Olge hoiatatud, et olen nii-öelda FLLi usku, sest tänu sellele on mul olnud privileeg laveerida noorsootöö ja teadushuvihariduse piiril viimased kuus aastat ning näha, kuidas erinevate valdkondade koostöö ja ühendamine annab aluse nii fantaasiaks, loovuseks kui innovatsiooniks. Kujutage ette olukorda, kus ühel hooajal mõtlevad noored välja hüpnotiseeriva kiusamisvastase roboti (fantaasia), järgmisel hooajal õmblevad koolivaheajal helkurkoti kilekottide asendamiseks (loovus) ning veel mõni hooaeg hiljem 3D-prindivad vannivee uputuste vastase vidina prototüübi (innovatsioon). See on vaid ühe minu tiimi teekond võistlusel, kus igal aastal tuleb uurida uut teemat alates vanurite aitamisest kuni kosmoseavastuseni ning sellega seoses innovaatilisi lahendusi nuputada. 

Mõneks ajaks hüppan noorte juurest teisele teemale ning kutsun sind kaasa mõtlema, mis on noorsootöötaja võimalused niisuguste programmide puhul. Lühidalt võiks vastata, et piiritud, sest noorte fantaasia ja kohati ka energia näivad lõputuna, kuid: 1) miks ei tule siis FLL programmist maailmamuutvaid ideid ja lahendusi; 2) miks suurem osa Eesti ühiskonnast ei tea sellest projektist midagi; 3) kui palju noorsootöötaja ikkagi saab kaasa aidata reaalsete innovaatiliste lahenduste loomisele? Mul on enda arusaamad ning neid ka jagan, kuid tegelikult kutsun kaasa mõtlema ja diskuteerima, sest igaüks näeb probleemi oma mätta otsast ning parim viis innovaatilisi lahendusi ja uusi vaatenurki leida on konstruktiivse vaidluse ja koosloome abil.

Alustan kolmandast punktist ehk noorsootöötaja võimalustest, millele minu arvates seavad piirid kaks komponenti. Ühelt poolt ei ole piisavalt teadmisi ja teisalt ressursse, kuidas peale võistlushooaja lõppu leida võimalusi hea lahenduse edasiarendamiseks. Kust ja kuidas leida aega, raha, energiat, teadmisi, eksperte, mentoreid, kes suudaks viia idee järgmisele tasemele, mis potentsiaalselt juba innovaatilise toimiva lahendusena realiseeruks. Kindlasti ei ole kõik ideed rakendatavad, vaid kogu protsessi eesmärk ongi võtmepädevusi arendada, sest professionaalse noorsootöötaja toetusel arenevad hooaja jooksul kõik noore võtmepädevused, aga on ideid, mille edasiarendamist tuleks toetada. 

Kas innovaatiline projekt, mis võidab robootika Euroopa avatud meistrivõistlustelt hõbemedali, peaks jääma vaid prototüübiks? Või projekt, mis 500 000 noorega võistlusel jõuab maailma 20 parima projekti hulka, peaks Eestis uudiskünnise piiri ületama? Kas hiiglaslikule rahvusvahelisele üritusele kvalifitseerunud projekt peaks ise raha koguma? Siit kooruvad välja ka vastused minu eelnevalt esitatud kahele küsimusele. Noorsootöötajal, kes on pannud kogu oma energia sellesse, et toetada noorte võimsate ideede arengut ja jõudnud tulemuseni, ei ole enam väga palju pakkuda turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas ehk selles, mis on oluline innovatsiooni ühe olulise omaduse realiseerumiseks – innovatsioon peab ju ka massidesse jõudma, et edukas olla. 

On aeg hüpata tagasi noorte juurde ja meenutada põhimõtet, et noor on päikesesüsteemi keskmes päike, mille ümber erinevad projektid planeetidena tiirlevad. Tutvustangi veel mõnda (kindlasti mitte kõiki) Eestis innovatsiooni arendavat programmi. Suurim riiklik leiutamiskonkurss tundub olevat Eesti Teadusagentuuri Õpilasleiutajate riiklik konkurss, kus innovatsioonil on suur rõhk ning meeldiva boonusena on võimalus vaadata auhinnatöid. Toimub SEB leiutamisvõistlus, Hüppelaud pakub lahenduste väljatöötamise võimalusi tippmentorite käe all ja samuti Changemakers kutsub oma programmide toel ettevõtlikkust arendama ja lahendusi välja töötama. Kuigi programmid ja projektid on erinevad, siis leian ühtse aspektina soovi noorte häält võimendada, anda neile nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi ning sellega võime lahendada innovaatiliselt ühiskonna valupunkte.

Väga põnevaid näiteid noorte innovatsioonist ning selle toetamisest leiame aga mujalt maailmast. Üheks huvitavaks, ka Eestis tähelepanu saanud võistkonnaks on Afganistani neidude robootikavõistkond, kellega rahvusvahelistel võistlustel on kaasas käinud lausa riiklik televisioon. Peab küll olema ettevaatlik, et turunduse taha ei kaoks ära tegelik innovatsioon, kuid selle naiskonna tegemiste väljund on reaalselt elusid päästvad innovaatilised lahendused, mille tõestuseks on koroonaleviku ajal noorte loodud ventilaator. Noorte väiksemaid projekte on Covid-19 levimise ajal tulnud kui seeni peale vihma – noored õmblesid maske, lõid maske kurtide kogukonnale, disainisid ja 3D-printisid visiire ning korraldasid kogukondlikke heategevusprojekte. Ühtpidi on lihtne raamistada antud pandeemiaperioodil noori kui kannatajaid, kuid teistpidi on just noorsootöö roll tuua välja, võimestada ja tunnustada neid noori, kes omal moel panustavad justkui pisikesed kangelased.

Seda loomulikult mitte ainult keerulistel aegadel, vaid igapäevaselt ja kogu aeg. Minu enda kõige eredamad mälestused pärinevad paari aasta taguselt rahvusvaheliselt võistluselt FLL Estonian Open International (FLL EOI), mis mu enda silmad noorte innovatsiooni osas avas. 

(Vaheküsimusena – kui paljud teavad, et Eestis tugev rahvusvaheline noorsootööd ning teadust ja tehnikat ühendav sündmus toimus?)

FLL EOI andis mulle võimaluse näha võistlust seestpoolt ehk hindajana, mis tähendab, et mul oli võimalus uurida ja puurida noorte innovaatilisi projekte, mis tulid üle kogu maailma, alates Hispaaniast ja Inglismaast kuni Lõuna-Korea ja Filipiinideni välja. Taas kord saan tõdeda, et kuigi maailm on üks ägedalt kirju paik, siis põhiolemuselt on noored sarnased: püüdlikud, rõõmsad ja loovad. Tol hooajal oli FLLi teemaks vesi ja veemajandus ning eriliselt jäid mulle silma just kaks projekti. Ühe Inglismaa tiimi projekt oli seotud vanniveega. Täpsemat tehnilist lahendust ma kahjuks ei mäleta, kuid elu lõpuni jääb mulle meelde, kuidas kolm alaealist noort lõpetavad oma viieminutilise esitluse sõnadega, et nende lahendus on patenteeritud, neil on lepingud sõlmitud ning nende leiutis läheb kohe tootmisse. Teine tiim, kelle lahendus oli samuti patendiametisse antud, oli Slovakkiast ning see professionaalsus, kuidas selgitati kanalisatsiooni- ja veetorude kontrollimise süsteemi, pani mind teatud kohtades mõtlikult kukalt kratsima, sest mõned tehnilised aspektid käisid mulle üle mõistuse. 

Just sedasorti innovaatilisus noorte seas paneb minul silmad särama, sest tuletab meelde, kui palju andekust ja töökust noorte seas on. Õpetab, et inimese vanus ei mängi mingit rolli selles, kui palju ta suudab meile õpetada, kui ise selleks avatud oleme. „Vanem ja targem“ ei kuulu enam minu sõnavarasse, sest noortega koos tegutsedes olen mõistnud, et neil on tihtipeale mulle sama palju õpetada kui minul neile. Noortel on julgust katsetada ja välja pakkuda ideid, mille peale ise ei tulegi, ning nad hoiavad minu maailmavaate laia ja uudishimulikuna, sest noortesse lugupidavalt suhtudes teisiti minu arvates ei saagi. Suurte ideedega noored tuletavad meelde, et peabki suurelt unistama ja mis veel olulisem – ideed välja ütlema. Vaikselt üksinda nokitsemisest ei tõuse tulu ega tulemust, innovaatilised noored teavad seda ning võib-olla ei oska küll sõnadega seda edasi anda, ent oma tegudega on nad meile kõigile eeskujuks ja panevad endagi rohkem pingutama.

Lõpetuseks jätan meid kõiki mõtisklema noorsootöötajate piirangute ja võimaluste üle, kuidas meie kui täiskasvanute väljakujunenud, raamistunud ja (andke andeks) teatud määral piiratud maailmapilt võib olla oht noorte leidlikkusele ja loovusele, mis soovib pulbitseda ja fantaseerida ning läbi selle jõuda reaalsete ja praktiliste lahendusteni, mida vanem generatsioon isegi unes ei suuda näha. Laskem ennast noorte uljusel kaasa tõmmata ning piiride seadmise asemel aitame neid piire avardada ja tutvustada, et noorte maailmamuutvad innovaatilised lahendused ei jääks pelgalt idee tasandile, vaid leiaksid praktilise väljundi ning rakendust nii Eestis, maailmas kui kaugemalgi. 

Mis on läbimurdva idee saladus?

Kaisa Hansen ja Noora Ustav uurisid:

Noortel on palju ideid ning vahel võib tunduda, et ideedeks need jäävadki. Võimalik, et puuduvad vastavad oskused ja teadmised heade mõtete realiseerimiseks. Erinevate arenguprogrammide eesmärk on aidata noori nende lennukate ideede elluviimisel. Kuid mis on tänapäeva noorte väljakutsed ideede teostamisel ning kuidas neid lahendada? Lisaks, kas nad ise tunnevad, et sellistest arenguprogrammidest on kasu? Intervjueerisime mitut silmapaistvat ja inspireerivat noort, kes olid lahkelt nõus jagama oma kogemusi ning väljavaateid antud teemal. Saame tuttavaks meie ettevõtlike noortega, nende omandatud teadmiste, läbitud programmide ja huvitavate ideedega.   

KRISTEN ALEX KOLK: Lõpetasin kevadel rahvusvahelise õiguse ingliskeelse õppekava TalTechis. Tunnen, et olen edasipüüdlik noor, kes julgeb suurelt mõelda ja tegutseda. 

HENRI LASS: Olen 22-aastane ja õpin TTÜs tootearenduse ja robootika erialal. Jooksvalt tegelen mitme erineva projektiga – koolitöödest kuni ettevõtluseni. Tegemist on mitmel rindel ja tegevust jagub kogu ööpäevaks. Samas selline aktiivne tegutsemine mulle meeldib. 

ARTUR MIHHAILOV: Olen iduettevõtte ÖkoMotion tiimiliige. Meie tee meeskonnana algas septembris, kui osalesime äriideede arenguprogrammis STARTERtallinn. 

MATTHIAS RAHU: Olen TalTechis integreeritud tehnoloogia tudeng ja tegelen vabal ajal ettevõtluse, investeerimise ja elektriauto ehitamisega (Solaride’is). 

APHELANDREA TUNDER: Olen 19 aastat vana ja õpin Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassis. Lisaks sellele, et olen eeskujulik õpilane, laulan 12. aastat Ellerheina kooris ja olen tütarlastekoori koorivanem. Vabal ajal naudin veel klaveri mängimist, tantsimist, reisimist ning pere ja sõpradega aja veetmist.

LAURA KALLAS: Olen tarkvarainsener Twilios ja IT-süsteemide arenduse õppekava tudeng TalTechis. 

Millise ideega osalesid äriideede arendusprogrammis ja milline programm see oli? Millist probleemi lahendad ning miks on see oluline?

ALEX ja HENRI: Vitamini terviseplatvorm oli kolmekuulise arenduse tulemus Future Founders Academy raames. Programmi algul oli meie tiimil totaalselt erinev idee võrreldes sellega, millega me lõpetasime. Siiski heal tiimiliikmel Fredil tuli idee tema enda elust. Üks tema sugulane elab maal ja vajab pidevalt ravimeid. Lähim apteek on aga mitme kilomeetri kaugusel ning isiklik sõiduvahend puudub. See tähendab, et ülejäänud pere hoolitseb selle eest, et ravimid oleksid pidevalt olemas. Mõistagi võib tekitada selline olukord mõlemale poolele ebamugavust. Sealt hakkas meie idee edasi veerema, mille tulemuseks oli pakkuda inimestele teenust, kus meditsiinitöötaja tuleb koju ja teeb inimesele testi, mille abil saab teada, millistest ainetest on isikul puudus. Seejärel saame klientidele müüa igakuise paketi, kust saab tellida kojuveo vajalike vitamiinide ja rohtudega. Kusjuures Maailma Terviseorganisatsioon väidab, et ühel inimesel kolmest on mikrotoitainete puudus. Kuigi me seda ideed ei realiseeri, avastasime, et testide tegemisel ja kojuveo ärimudelitel on tulevikus kasvav nõudlus.

ARTUR: Üldine eesmärk oli panustada elektritranspordi sektorisse ning alustasime ratta ja tõukeratta elektrifitseerimisega. Idee sai alguse 2016. aastal STARTERtallinn programmis. Nägin reklaame, kus pakuti sisseehitatud elektrimootoritega rattaid. Sel hetkel mõistsin, et elektritransport on tulevik, mis saab meie reaalsuseks juba täna. Selles sektoris panustamine sai minu elu eesmärgiks, sest meie valik on liituda ülemaailmse ökoloogilise liikumisega (ÖkoMotion). Idee ise on üsna lihtne: täiendame olemasolevat sõidukit, nagu jalgratast või motorollerit, ning muudame selle elektriliseks. Protsess ise on samuti lihtne: paneme sõidukisse elektrikomplekti (mootori, aku, kontrolleri), ühendame kõik juhtmetega ja sõiduk ongi kasutamiseks valmis. Meie lahendatav probleem on üsna lihtne: autod on üks peamisi müra ja õhusaaste põhjuseid, samas kui elektritransport on vaikne ja palju keskkonnasõbralikum. Teine probleem on see, et turg ei paku elektritranspordis just ülearu palju võimalusi ja seda me üritamegi muuta.

MATTHIAS ja APHELANDREA: Future Founders Academy programmis leidsime endale huvitava probleemi, mida lahendada. Õpihimulise noorena on väga keeruline leida arenguprogramme ühest kohast. Kuna elame infoajastul, on infot nii palju, et tähtsaim sellest ei jõuagi tihti meieni. Selleks, et oluline teave ei jääks kahe silma vahele, tuleb see efektiivselt organiseerida. Kuue hakkaja noorega jõudsime ideeni ehitada veebilehekülg, mis aitaks õppimishimulistel noortel endale hõlpsamini programme leida ning oleks abiks programmide pakkujatele turunduse vallas. 

APHELANDREA: Tagantjärele mõeldes oleksin väga kurb, kui mul oleks Future Founder Academy programm kahe silma vahele jäänud. Programmi kandideerimise info avastasin tänu juhusele viimasel minutil, kuigi see oli juba mitu kuud üleval olnud. Seega tundsin, et mul vedas väga, et kooli Facebooki-lehelt postitust üldse märkama juhtusin. Tunnen, et programmis osalemine andis mulle justkui stardi, tänu millele muutusin veel ambitsioonikamaks. Lisaks olen tohutult õnnelik nende teadmiste üle, mida programm mulle õpetas, ning sellele, milliseid tegusaid ja lahedaid inimesi ma seal kohtasin.

LAURA: Future Founders Academys osalesin ideega luua restorani laua broneerimise teenus: kasutaja annab teada talle olulised nüansid, olgu siis veebirakenduse, SMSi või kõne kaudu, ning rakendus kasutaks Twilio programmeeritava kõne võimalusi, et leida restorane läbi helistades kasutajale sobiv koht. Seeläbi on rakendusega võimalik broneerida laud ükskõik millisesse restorani, kuhu on võimalik helistada. 

Idee tekkis elust enesest: kui kolleegidega soovisime minna mõnel päeval pärast tööd õhtustama, oli laua broneerimine vaeva nõudev tegevus, mis hõlmas mitmele restoranile helistamist ja detailide ülerääkimist. Mõnikord seisneb probleem keelebarjääris või hoopis otsib klient eridieedi järgi söögikohta. Aja ja energia asjatutesse tegevustesse suunamine tundub raiskamisena, kui seda on võimalik automatiseerida. Programmeeritav kõne on Twilio pakutav teenus, mille abil saab restoranidesse laua broneerimise kasutajasõbralikuks muuta.

Mis on olnud suurimad katsumused?

ALEX: Selles järgus, kus meie oleme, on tiimitöö ja kommunikatsioon põhilised vaevused. Et vältida igasuguseid tegemata jätmisi, valearusaamu ja eristuvaid prioriteete, tuleb hästi ülesandeid jaotada või tegevust korraldada ning eesmärgistatult edasi liikuda ühel sammul. Tiim on võtmetähtsusega alguses, ilma hea tiimita pole midagi! Lisaks, tuleb pidevalt edasi liikuda. Kui entusiasm ära sureb ning inerts raugeb, siis võib olla seda väga raske taas käivitada. Siinkohal üritan ise teha otsuseid nõnda, et projekte, kus ma pole valmis lõpuni välja minema, neid ma isegi ei alusta. 

ARTUR: Protsess oli pikk ja teel oli palju takistusi, kuid arendusprotsess ei ole veel lõppenud, see muutub ja areneb pidevalt ning kasvab koos meie tiimi arenguga. Suurim väljakutse on luua tugev meeskond, mida ühendab ühine eesmärk, sest aastate jooksul mõistsin, et üksinda ideed reaalseks muuta on väga raske. Mul on ideid kogu eluks, kuid nende elluviimiseks on vaja meeskonda.

MATTHIAS: Antud idee ei tulnud kõige lihtsamalt, sest sellega kaasneb palju takistusi. Kuidas ehitada veebilehte, kust saada arenguprogramme oma platvormile ja kes tahaksid üldse meie teenust kasutada? Sellised küsimused vaevasid meid terve projekti vältel, kuid õnneks tänu imelise Kaisa Hanseni juhendamisele saime erinevate meetmetega oma küsimustele vastuseid ja inspiratsiooni Founderi lugudest (Eesti idufirmade asutajate kogemuslood). 

APHELANDREA: Keeruline on välja tuua suurimaid katsumusi, sest mul on tunne, nagu neid ei olekski. Kui ma oma tiimile alguses ideed seletasin, said nad kohe väga hästi aru, mida ma silmas pean, ning hetkega hakkasid kõik häid ideid välja pakkuma. Esmalt tegime Future Founders Academy programmis erinevaid ülesandeid, mis aitasid meil tiimiga probleemi endale sügavuti selgeks teha. Iga ülesande kallal töötades sai meile veelgi selgemaks, mis meie visioon asjast täpselt on ning milline lõpptulemus võiks olla. Kuna saavutasime oma ideega Future Founder Academy lõpuüritusel esimese koha ning saime head tagasisidet, siis andis see meile indu projekt päriselt teoks teha.

LAURA KALLAS: Suurim katsumus on olnud aja leidmine.

Mis on Sinu arvates läbimurdva idee saladus?

ALEX: Esiteks enne, kui üldse hüpata pakkuma lahendusi ja ideid, tuleks mõista probleemi kõikide tema tahkudega. Muidu on tihti probleemi olemusest ebapiisav arusaam ning lahendatakse seetõttu seda valesti. Ma arvan, et tuleks lahendada mõnda olulist probleemi, mis tõesti tekitab muret ning valu kellelegi. Olen õppinud vahet tegema nn vitamiini ja valuvaigisti lahendustel – mõni on „nice to have“-lahendus, aga mõne probleemiga vajad kohe lahendust nagu valuvaigistigagi. Selle viimase eest maksavad ka kliendid raha. Kindlasti on kasuks, kui probleem on paljudel inimestel viie suurima probleemi hulgas nende elus ning üldiselt on tegu kasvava probleemiga. Samuti on kasulik, kui probleem kuulub valdkonda, mille vastu endal on huvi või milles on kogemusi. Kuid ainuüksi ideest on vähe, et läbi murda. Seal taga peab olema palju tööd ning tihtipeale müüvad ettevõtjad edukalt oma äri alles 7–10 aasta möödudes. Peab olema tõelist kirge teema vastu ning selle tunneb kohe ära – kas lööb silma särama või mitte, endale valetada pole mõtet. Samas kogemusi on alati hea korjata ka nendest „leigematest“ projektidest, mida hiljem enda kireidees kasutada.

HENRI: Ma arvan, et minul poleks kindlasti mingit kogemust täna öelda, mis on õige vastus. Samas selle küsimuse peale tuli paar mõtet, mida võiks jagada. Ma usun, et lugeja võib ise järeldused teha, mis on läbi murdva idee saladus.

• Idee loomisel võiks mõelda, enda probleemi peale ehk scratch your own itch. Ma arvan, et see võib olla üks parimaid ja adekvaatsemaid ideele lähenemise aspekte. Hea näide ongi meie viimasest küsimusest, kust tiimiliikme Fredi sugulasel ei ole võimalik ligi pääseda apteegile. Sellisel kujul on väga palju näiteid, kus inimesed on saanud edukaks enda probleemi lahendades. Hiljem avastanud, et ka teistel on olnud sama mure. 
• „Good artists copy, great artists steal“ – Pablo Picasso. Alati ei pea jalgratast ehitama, vahest saab lihtsalt olemasolevat lahendust paremini teostada.
• Kindlasti on oluline osa ka heal ideel, tiimil, raskel tööl ja pühendumisel. Viimane, aga mitte vähem tähtsam on alati tahe, kui piisavalt tahta ja tegutseda, küll siis leiab kõik võimalused! 

ARTUR: Idee peab olema piisavalt hea, et avaldada positiivset mõju mõne inimese elule. Samas see peab olema ka piisavalt suur ja väljakutsuv, et sind täielikult alla neelata ja tekitada soovi end igapäevaselt arendada.

MATTHIAS: Sa ei tea kunagi, kas idee, mille kallal sa pusid ja palju vaeva näed, on just see, millest saab Eesti järgmine ükssarvik (unicorn). Kuid see annab sulle suuna kätte, mida tähendab mitte millestki millegi tegemine. Et leida just see läbimurdev idee, on vaja kriitiliselt ja ratsionaalselt oma idee alustalad ja põhimõtted üles ehitada. Kindlasti mitte karta läbikukkumist, sest just sellest sa õpid, mitte õnnestumistest.

APHELANDREA: Arvan, et läbimurdva idee saladus seisneb selles, et pead probleemi või teemat, millega tegeled, läbi ja lõhki tundma. Lisaks antud valdkonnast kõige teadmisele on tohutult kasulik lai silmaring, sest tänu sellele on võimalik kõik perspektiivi seada. Kuid ainuüksi ideest ei piisa – ka idee elluviija peab olema entusiastlik, õppimis- ja arenemishimuline ning veel palju muudki. 

LAURA: Läbimurdva idee saladus on tugev tiim. Lisaks peab idee lahendama kasutaja probleemi, mille eest kasutaja on nõus raha maksma. Turg peaks olema piisavalt suur, aga samas oma nišiga. Samuti peab idee olema uudne või omama mingil teisel moel ebaõiglast eelist.

Kas Future Founders Academy või teised taolised arendusprogrammid on olnud abiks Sinu idee elluviimisel? Kuidas? Kas tunned, et Eestis on piisavalt selliseid programme/üritusi?

ALEX: Ise olen erinevate ideedega osalenud nii Ajujahis, STARTERtallinn programmis kui ka mitmel häkatonil (nt Tuleviku linna häkaton). Tänu nendele programmidele/üritustele olen saanud väga palju erinevaid kontakte ala sees tegutsejatega ja saanud know-how-oskusi. Soovitaksin kindlasti kõigile! Mis iganes teemaga on mul praegu ettevõtluses abi vaja, leian kindlasti kontakti, kellel on minu jaoks hetk aega seletada. Arvan, et see on super. Eestis on lahedad inimesed, kes kõik üksteist aitavad. Kindlasti on programme/üritusi piisavalt, kuid info ei liigu väga hästi ning sellega annaks kindlasti tööd teha.

HENRI: Sellised programmid on olnud kindlasti abiks. Olen tegelikult kaks korda käinud Mektorys sarnasel üritusel. Esimene kord oli gümnaasiumis, tegemist oli üritusesarjaga „Noor ja ettevõtlik“. Seal leidsin kontakte, kellega koos lõime juba peagi õpilasfirma. Future Founders Academyst olen samuti saanud tõuke enda ettevõtlusesse. Esiteks sain programmist suurepärased kontaktid. Teiseks sai alustatud Mektorys Innovatsiooniklubi loomisega. Kolmandaks olen koos seal tutvutud inimestega tegelemas kahe ettevõttega. Üks neist on best3d.ee. Hetkel tegeleme visiiride tootmise ja meditsiiniliste maskide müügiga. Sealjuures pakume 3D-printimise ja muid teenuseid. Teine idee on veel küpsemisel. Sellised programmid on abiks ja soovitan soojalt kõikidel külastada sarnaseid üritusi! 

ARTUR: Vastus on kindlasti jah. Alustuseks olen tänu STARTERtallinnale leidnud meeskonna ja sellest hetkest alates oleme hakanud arenema ühtse üksusena. Programmi ajal toimus palju töötubasid, kohtusime erinevate inimestega ning saime tagasisidet idee ja selle arendamise viisi kohta. Kõik see aitab arendada nii ideed kui ka meeskonda ning on ka kasvukoht minule endale. Osalesime üritusel nimega Garage48, mis on teistsugune kogemus, sest see on ühepäevane üritus. Iga üritus esitab meile väljakutse erineval viisil ja iga väljakutse aitab arendada ettevõtte erinevaid külgi ja meie isiksusi. Meil on varsti tulemas hunnik muid üritusi, nagu Negavatt, Beamline Beta, Prototron. Ootame põnevusega, kuidas need meid proovile panevad ja millist edu nende kaudu saavutame. Eesti on värskete ideedega inimestele üks paremaid keskkondi. On palju erinevaid üritusi, tasuta õppeasutused, kirglikud mentorid, kes jagavad hea meelega oma tarkust ja muud.

MATTHIAS: Ma olen väga palju muutunud viimase semestri jooksul ja peamiseks põhjuseks on olnud Future Founders Academy programmiga liitumine. Ma olen leidnud tänu sellele väga ägedaid noori inimesi, kelle abil olen palju õppinud enda ja juhtimise kohta. Samas olen saanud väga palju praktilisi oskusi, mis on vajalikud idee rakendamiseks (business model canvas, user persona, pitching, rahastus, start-up ökosüsteem Eestis). Üks meeldejäävamaid asju programmist olid Eesti erinevate idufirmade loojate kogemuslood, mis näitasid, et väikesest ideest võib saada maailmamuutev lahendus. Mida rohkem ettevõtlikkuse valdkonda Eestis süvenesin, seda enam hakkasin tähele panema üritusi ja programme, mis on just suunatud ideede teostamiseks. Mul õnnestus võtta osa enda esimesest häkatonist – Future City Hackathon. Minu arvates on idee elluviimiseks programme/üritusi piisavalt, kuid rohkem võiks olla lühemas, aga intensiivsemas formaadis programme. Selle abil on võimalik täiesti võhikul noorel tulla ja saada teadmisi, mis tulevad kasuks nii töö- kui ka eraelus.

APHELANDREA: Future Founder Academy lõpuüritusel saavutasime oma ideega esimese koha, mis andis meile indu projekt päriselt teoks teha. Programmi käigus omandasime erinevaid oskusi, mis olid abiks meie idee elluviimisel ja saime samuti teiste Eesti ettevõtjate lugusid kuulata ning soovitusi oma ala professionaalidelt. Kuna ma ise hakkasin alles sel aastal taolistele üritustele rohkem tähelepanu pöörama, siis ei oska ma veel päris adekvaatset vastust anda, et kas Eestis on piisavalt selliseid programme/üritusi. Usun, et Eestis mõeldakse üha rohkem selle peale, et taolisi ideede elluviimist toetavaid üritusi korraldada. Tänu Future Founders Academy programmile pööran erinevatele üritustele kindlasti rohkem tähelepanu, kuna tundsin, kuidas programm aitas kaasa idee teostamisele ning arendas ka mind ennast. Samuti kandideerisin selle aasta suveks Ameerika Ühendriikides toimuvasse BAFF Leadership Academy ettevõtlusprogrammi, mis kahjuks Covid-19 pandeemia tõttu ära jäeti. Kuid kõigile kandideerijatele pakuti vebinari versiooni üritusest, millest sain alternatiivselt osa võtta. 

LAURA: Future Founders Academy on ülimalt tänuväärt programm. Meil oli võimalus tutvuda teiste asjalike noortega, omandada põhitõed start-upindusest ning kuulata-küsida juba idufirmad püsti pannud asutajatelt nende lugude ja tarkuste kohta. Future Founders Academy andis teadmised ja platvormi, kuidas oma ideega edasi tegeleda. Eesti start-up’i maastik on igati kuum – häkatone ja workshop’e toimub pidevalt. Olen ka ise aastate jooksul osalenud mitmel häkatonil ning gümnaasiumi lõpuklassis Skype University häkatonil osalemine andis mulle viimase tõuke suundumaks ülikooli IT-d õppima. 

Idee elluviimisega kaasneb palju probleeme, mida lahendada, kuid õige juhendamisega ning teiste kogemustest õppides on kõik takistused ületatavad. Noored on väga hakkajad, et leida viise enda ideede elluviimiseks ning enesearenguks. Kõik intervjueeritud leiavad, et just erinevad arenguprogrammid on olnud suurepärane võimalus leida uusi sõpru ja luua põnevaid kontakte, lahendada proovikive ning arendada ideid. Kokkuvõttes on noored väga rahul sellistes programmides osalemisega ning soovitavad taolist kogemust ka teistele! Nagu eespool öeldud, siis imelised ideed sünnivad mugavustsoonist väljaspool.

Kommentaar

Iga inimene on andekas, kuid koolipingis istudes need anded tihtipeale ei avaldu. Seetõttu tuleb noori märgata, usaldada ning lubada neil tegutseda. Jagades noortele vastutusrikkaid ülesandeid, lubades neil katsetada ja eksida ning midagi praktilist ellu viia, saavad peidus olnud anded ja tugevused avalduda. Lisaks aitab see märgata neid kohti, mida tuleks enda juures veel arendada. 

Loovus, mängulisus, avatud meel ja julgus katsetada on mõned omadused, mida just laste või noortega seostatakse. Tegelikult saavad ka täiskasvanud neid omadusi terve elu kaasas kanda, kui enda sisemisele lapsele tähelepanu pöörata. See tähendab, et tuleb mõelda raamidest välja ja kaaluda mõtteid, mis tunduvad esmapilgul hullumeelsed või naeruväärsed. Oluline on julgus kahelda seatud normides, esitada küsimusi ning teha asju teisiti. Ka innovatsiooni üks lihtsustatud definitsioone ütleb, et see on millegi uut moodi tegemine. Olgu selleks siis uutmoodi tootmisprotsessi, turundusstrateegia või organisatsioonikultuuri loomine.

Erinevad arenguprogrammid pakuvadki noortele võimalusi avastada oma andeid, katsetada-eksida-õppida ning teha asju uut moodi. Intervjuudest läbi käinud Future Founders Academy programm oli üles ehitatud kolmele alustalale: 

1. kogemuspõhine õppimine edukate iduettevõtjate kogemuste ja vigade baasil;
2. tulevikutrendide ja teemade tutvustamine, sh probleemide ja väljakutsete tuvastamine ning tööriistad nende lahendamiseks;
3. koostööoskuste arendamine ja noorte liidrite võrgustiku loomine, kellega tulevikus maailmamuutvaid ideid ja algatusi ellu viia. 

Keskendusime mitteformaalsele õppimisele ning just nende oskuste jagamisele, mida koolis või muudes programmides ei õpetata, kuid mis on igal elualal vajalikud, nt probleemide sõnastamine ja lahendamine, tiimitöö, empaatiavõime, disainmõtlemine jne. Selline kombinatsioon aitab noortel avardada mõttemaailma, kasvatada julgust ja suurendada usku iseendasse.

TalTech Innovatsiooniklubi ongi loodud Future Founders Academy programmi tulemusena: aktiivsete tudengite ning Mektory uusettevõtluse juhi algatusel. Klubi fookusteemad on vastutustundlik ettevõtlus, innovatsioon, ringmajandus, tulevikutrendid ja -oskused (sh tuleviku töö, haridus, liidrioskused jne). Innovatsiooniklubi visioon on anda hoogu tuleviku tegijatele, kes muudavad maailma! 

MIHUS nr 32 sisukord

• Sissejuhatus: Mida õpetavad meile noored? 
• Noorusest ja headusest
• Kuidas jääda maailmast hooliva noorena ellu keskkonnakriisis, aruteluringi kokkuvõte
• Kuidas panna aju tormama?
• Teadushuvihariduse innovatsioon läbi noorsootöö prisma ja Mis on läbimurdva idee saladus? (ühel lehel kaks artiklit)
• Kolmanda Euroopa noorsootöö konvendi lõppdeklaratsioon – teeviidad tulevikku, kokkuvõte
• 7+ noorte sisend on oluline
• Noortelt õppides kasvab usk iseendasse 
• Kas noored on noorsootöötaja peegel?
• Põlvkondadevaheline suhtlus – väärtuslik hetk mõlemale
• Noored muudavad maailma, päriselt
• Ma kuulun sinna, kus mind väärtustatakse
• Noortest ja vaimse tervise edendamisest tänases kriisis
• Viirusest laastatud, noorsootöö pandeemia ajal
• Kahepoolne tarkus – mõtteid küberturvalisusest

Kaanepildi autor on Eesti kunstnik Martin Märss.