6.–19. novembrini toimus kampaania „Siin hoolime“, milles noored tõid esile ja tunnustasid kohti, kus nad end hästi ja turvaliselt tunnevad. Kampaanialehel olevale veebiküsitlusele vastas 365 noort üle Eesti. Ülekaalukalt tõid noored spetsiifiliste kohtade asemel välja hoopis inimkontaktide hulka ja kvaliteeti.
Kust see mõte alguse sai?
„Siin hoolime“ sai alguse toonases Noorteagentuuris aastatel 2016–2019 koos käinud hoolivate väärtuste kampaania töörühmast, mis oli „No Hate Speech“ kampaania nõuandev kogu. Pärast kampaaniat soovisime näha noortevaldkonna suuremat panust noorte vaimse tervise hoidmisesse ning diskrimineerimise ennetusse. Töörühma liikmed käisid välja discrimination free zones idee Soome näitel, kus niisugused diskrimineerimisvastased märgid on kasutusel. Otsisime sellele eesti vastet, mis johtuks meie organisatsiooni väärtustest. #Siinhoolime hashtag tõusis esile juba möödunud aasta algul, kui meie ühiskonnas kerkis suur vaenukõne probleem (vt „Radari“ saadet ja meie tiimi vastust).
Miks kampaania?
Tänavuse positiivse sotsiaalkampaaniaga kutsusime 15–19-aastaseid eesti ja vene noori julgelt kiitust avaldama asutustele, ruumidele ja keskkondadele, milles neil on hea olla ja kus nad tunnevad, et nendega arvestatakse ja neist hoolitakse. Kohad võisid olla nii füüsilised kui virtuaalsed (nt kool, noortekeskus, huvikool, kaubanduskeskus, arvutimäng, sotsiaalmeediagrupp vm).
Tunnustamiseks loodi lühiankeet, mida reklaamisime viie videoloo abil, taustaks Mick Pedaja poolt kampaania jaoks spetsiaalselt salvestatud tunnuslugu „TuleHääl“. Paralleelselt tegime kättesaadavaks ka eneseanalüüsi küsimustiku noorsootöötajatele.
„Siin hoolime“ oli kantud soovist levitada sallivuse ja hoolivuse sõnumit – vastavad need ka ju meie enda, noorteosakonna missioonile. Niisamuti oli soov aidata teadvustada noorsootöö põhimõtteid. Ühtlasi oli eesmärk kaardistada uusi trende noortevaldkonnas ja noorte ootusi turvalisusele.
Meid huvitas eriti see, mis soodustab kampaania sihtgruppi kuuluvate noorte jaoks hoolivustunde tekkimist: mida selleks vaja on, millised aspektid eristavad hoolivat kohta kõigist teistest ning mis on kaalukeeleks. Kampaania eriline fookus oli kohtadel, kus on tehtud jõupingutusi selleks, et need oleksid ligipääsetavad erinevatele noortele ja noortegruppidele.
Mida teada saime?
„Siin hoolime“ kampaanias suutsime veebikanalite kaudu kaasata kümneid tuhandeid noori. Kampaania jaoks valmis viis videot, kus erineva taustaga noored jagasid oma lugu ja mõtteid hoolivusest enda igapäevaelus. Tartus elava ja eesti keelt kõneleva Sri Lanka juurtega Niharlsani video jõudis lausa 34 000 vaatajani. Ka teiste noorte videoid vaadati huviga lõpuni ning videod võeti positiivselt vastu ka sotsiaalmeedias. Kampaanialehel vastas veebiküsitlusele 365 noort üle Eesti.
Ankeedile vastati pigem napisõnaliselt ning vastuseid oleks oodanud ka arvuliselt rohkem. Kohad, mida noored välja tõid, olid mitmepalgelised, ning silma torkas just vastuste kirjusus: toodi välja nii kinniseid sotsiaalmeediagruppe, kuhu noorsootöö tingimata ei ulatugi, kui ka väiksemaid asulaid, kus elati. Nimetatud virtuaalkeskkondadest populaarseim oli Discord, aga mainimata ei jäänud sihtgrupile omaselt ka Instagram ja Snapchat. Märkimist leidsid mitmed noortekeskused; ülekaalukalt nimetati lihtsalt sõprade ja lähedastega koos olemist kohast olenemata.
Noored seostavad turvalisust suhetega
See vastab ka rahvusvaheliste uuringute tulemustele, mille kohaselt noored seostavad turvalisust suhetega. Eriti tunnevad noored end turvaliselt siis, kui neil on nende suhete ja keskkondade üle mõningane kontroll ja mõju. Sellistes kohtades saab noor olla tema ise, tunda, et ta kuulub sinna, et teda oodatakse, ta saab seal tegeleda endale huvi pakkuvate tegevustega või viibida seal ajal, kui vajab tuge.
Olulise tõsiasjana saime teada, et inimlik kontakt, hoiak ja atmosfäär on see, mille kaudu noor tunneb, et temast hoolitakse. End aktsepteerituna tundmise kaudu tekib kuuluvustunne.
Tulemustest johtus, et noortele pole pikemas plaanis tähtsaim mitte niivõrd moodsa tehnika ja mugavuste olemasolu, vaid inimesed, kes on nende jaoks päriselt olemas. Niisugune hea kontakt võib olla päris lähedasega, aga ka arsti või õpetajaga, kes kriitikat andmata noort kuulata oskab. Tõsi, lühikeses plaanis võib mõne noorte jaoks mõeldud koha tehniline varustatus kaalukas olla, et noored üldse sinna jõuaksid. Ent hoolivuse seisukohalt seost ei ole.
Noortevaldkonna õppekohaks ongi seega teadmine, et püsivasse ja usaldusväärsesse personali panustamine on tähtsam kui materiaalne pool. Seni on just suur kaadrivoolavus valdkonda iseloomustanud, ent siin võib peituda oht, et kuna noored kiinduvad töötajasse, siis nad lahkuvad, kui töötaja lahkub. Lisaks sellele ei pruugi järgmine töötaja soetatud tehnikaga enam midagi teha osata.
Teiseks on selgelt tähtis diginoorsootöö arendamine ja kogukonnatöö. Noored nimetasid tihti kodu hooliva kohana, mis on hea, aga tähendab, et noorte aktiveerimiseks on tarvis kaasata nende lähedasi ja teha koostööd ka kooliga.
Eriti oluline on kampaania tulemust üleskutse võtmes tähele panna, kuidas noored end tunnevad ja miks on oluline märgata ja sekkuda, kui kellelegi liiga tehakse. Hoolivusest ei saa rääkida selle vastandit puudutamata. Seda enam on väärtused nagu ausus, avatus, arvestamine, võrdne kohtlemine, sallivus olulised, ent samavõrd oluline on ka noori kui võrdseid kaasav ja võimestav keskkond.
Mis edasi?
Meil on uueks aastaks terve rida plaane, kuidas kampaaniavideotele edasist rakendust leida ja mis tegevusi noorsootöötajate suunal ette võtta. Kutsume kokku mõttekoja, et kampaania seniste tulemuste põhjal planeerida kvaliteedimärgise süsteemi ning koostööd koolide (kooliraadiod, huvijuhid) ja tervishoiuasutustega. Kindlasti teeme täiendavaid jõupingutusi, et motiveerida noorsootöö valdkonna tegijaid enesehindamise tööriista kasutama.
#siinhoolime
Kommentaar
Maari Põim
Olulisim, mida noortelt õppisin, on see, kui loomulikult neil hoolimine välja tuleb. Noored on nii palju olnud eestkõnelejad sotsiaalsete muutuste toimumise heaks. Näiteks kliimaprotestid, kuid nad olid ka esimesed, kes Heameeleavaldusel LGBT-paaride abieluõiguse eest seisid. On selline tunne, et noortele saab loota. Mulle tundub, et noored ei vaja lisaselgitusi paljude teemade puhul, kus nende vanemate või vanavanemate põlvkonnal tundub olevat reservatsioone. Selgelt on tunda põlvkondade vahet – noored on erinevad selles mõttes, et need teemad on nende jaoks väga loomulikud.
Üks mu liigutavamaid kogemusi on koostööst Eesti Pagulasabiga. Olen näinud, kui loomulikult nende tugiteenuseid kasutavad noored end väljendavad, kui inimlikuks on nad suutnud muuta sotsiaalmeedias leviva kurja pagulaskujutluse lihtsalt nemad ise olles. See on küll väga ebaaus, et nad peavad sellist koormust kandma, aga just nende hoolivus ongi minu arvates väga liigutav. See, et nad annavad Eesti ühiskonnale võimaluse ja räägivad juba paari aastaga peaaegu veatult eesti keelt. Nad annavad oma olemisega nii palju head eeskuju ja hoolivust. Minu jaoks ongi olnud väga liigutav vaadata vastupidiselt kogu hirmule ja vihale, mis on kuskil netiavarustes, kuidas pisikesed lapsed täiesti teistsugustest kohtadest, nagu Iraan või Araabiamaad, kasutavad eesti keelt, et üksteisest aru saada ja õpetavad seda loomulike tegevuste, näiteks mängu teel teistele edasi. Kui seda kõrvalt nägin, mõtlesin, et see ongi Eesti tulevik, sest seda oli ilus vaadata.
MIHUS nr 32 sisukord
- Sissejuhatus: Mida õpetavad meile noored?
- Noorusest ja headusest
- Kuidas jääda maailmast hooliva noorena ellu keskkonnakriisis, aruteluringi kokkuvõte
- Kuidas panna aju tormama?
- Teadushuvihariduse innovatsioon läbi noorsootöö prisma ja Mis on läbimurdva idee saladus? (ühel lehel kaks artiklit)
- Kolmanda Euroopa noorsootöö konvendi lõppdeklaratsioon – teeviidad tulevikku, kokkuvõte
- 7+ noorte sisend on oluline
- Noortelt õppides kasvab usk iseendasse
- Kas noored on noorsootöötaja peegel?
- Põlvkondadevaheline suhtlus – väärtuslik hetk mõlemale
- Noored muudavad maailma, päriselt
- Ma kuulun sinna, kus mind väärtustatakse
- Noortest ja vaimse tervise edendamisest tänases kriisis
- Viirusest laastatud, noorsootöö pandeemia ajal
- Kahepoolne tarkus – mõtteid küberturvalisusest
Kaanepildi autor on Eesti kunstnik Martin Märss.
.
