Jaana Davidjants
Sõjad toimuvad tänapäeval üha enam lahinguväljade kõrval ka internetis. Sotsiaalmeediaplatvormidel jagavad oma lugusid erinevad osalised, kelleks võivad olla tsiviilisikud, aga ka sõdurid, trollivabrikud ja propagandavõrgustikud ning peale inimeste ka hoopis botʼid.
Oma doktoritöös uurisin sotsiaalmeedias toimuvat loojutustust, keskendudes Lähis-Ida ja Kaukaasia sõdadele ja konfliktidele. Teemast sügavama ülevaate saamiseks intervjueerisin sõjamaterjali loovaid aktiviste, et teada saada, kuidas nad oma tegevust mõtestavad. Analüüsisin ka nende tehtud postitusi ning seda, kuidas inimesed sotsiaalmeedias sellele materjalile reageerivad. Samuti tuli uurida sotsiaalmeediaplatvorme (Twitter ja Instagram), et mõista, kuidas sotsiaalmeedia võimalused sõja- ja konfliktijutte kujundavad.
Doktoritöö juhtumiuuringud näitasid, et veebipõhisesse loojutustusse on kaasatud väga palju osalisi ja konfliktide tähendust loob kommentaariumis aktiivselt ka publik. See aga tähendab, et loojutustusest võtab osa nii sisuloojate soovitud kui ka soovimatu publik, kes kaaperdavad loodud sisu teemaviidete kaudu (näiteks kasutasid aserbaidžaani postitajad enda sisu all armeeniakeelset teemaviita, kuulutades, et Karabahh kuulub neile) või postitusi kommenteerides (lisades neile näiteks junni või keskmise näpu emoji’sid).
Sotsiaalmeedia interaktiivsus, tänu millele on teise poole materjali lihtne vaidlustada, aitab kaasa ka sellele, et loojutustus ei ole kunagi lõplik ning on järjest enam killustunud. Seda killustatust suurendab sotsiaalmeediaplatvormide algoritmiliselt koostatud sisuvoog ja see, et kõik platvormid ei toeta allikate lisamist. Seega saab materjali igal hetkel uuesti aktiveerida – kõige lihtsam viis selleks on kommenteerida vanade postituste all, mis selle uuesti inimeste sisuvoogudesse paiskab. Laialt levinud on ka vanade postituste kasutamine uute sõdade puhul (hea näide on palestiinlanna Ahed Tamimi video kasutamine kümme aastat hiljem toimuva Ukraina sõja kontekstis).
Tänapäeva meediakeskkonda iseloomustab usalduskriis, millele on kaasa aidanud meedia nii-öelda demokratiseerumine, mis on märkimisväärselt suurendanud ühiskonnas levivate narratiivide arvu. See mõjutab kõiki, kes osalevad konfliktidega seotud lugude jutustamises. Osalised selles oleme aga tänapäeval peaaegu me kõik, vahel ka vastu tahtmist eksikombel sõjamaterjali laikides ja jagades.
Mida teha olukorras, kui kaalul on palju, aga samal ajal on materjalis raske kindel olla? Meediapädevuse õpetamise vajadusest on viimasel ajal palju kirjutatud. Seda on ka kritiseeritud väitega, et see paneb suurte korporatsioonide asemel vastutuse üksikisikutele. Siinkohal on vast huvitav vaadata sotsiaalmeedia teadlase danah boydi (kergelt provokatiivset) ettekannet sel teemal, millele omakorda vastasid paljud haridusteadlased.
Laiemad arutelud on tähtsad, kuid sama olulised on konkreetsemad mõtted. Esitan mõned mõttepunktid ja küsimused, mida saab töös ja aruteludes noortega rakendada.
1. Milline on usaldusväärne allikas ja miks?
Selle punkti all võiks arutleda allikate tähtsuse ja meediadieedi üle. Isegi kui uudismeedia ajakirjanik võib teha vigu, peab ta jälgima teatavaid kutsestandardeid ja reegleid. Suunamudijate tegevus ei ole reguleeritud, isegi kui nad võivad anda väärtuslikku infot.
2. Emotsiooni roll
Sõjamaterjal on tihti väga emotsionaalne. Samas tuleb meeles pidada, et šokeerivaid või liialdatud pealkirju kasutatakse sageli selleks, et meelitada lugejaid klikkima. See võib aga tulla täpsuse arvelt.
3. Pildid ja sõda
Millist rolli kannavad sõjas pildid? Kuidas neid desinformatsiooni levitamiseks kasutatakse? Desinformatsiooni levitajad kipuvad sageli kasutama päris pilte ja videoid, millel ei ole siiski midagi pistmist sündmusega, millega neid seostatakse (vt näide eespool). Siinkohal on hea tööriist vastupidine pildiotsing (ingl reverse image search). See võimaldab leida konkreetse pildi kohta rohkem üksikasju, näiteks kas pilt on vana või uus, kas ja kuidas see ringelnud on.
4. Millele mõelda enne jagamist?
Kas materjalil, mida sa jagad, on allikas? Kas see allikas on usaldusväärne? Kas sinu jagatud materjal võib olla teistele kahjulik? Kuna jagamine toimub tihti emotsiooni ajel, tasub alati võtta endale hetk ja kaaluda.
5. Mida teha, kui jagasid kogemata faktiliselt ebatäpset materjali?
Me kõik teeme vigu – eriti tänapäeva keerulises meediakeskkonnas – ja oma oskuseid tasub realistlikult hinnata. Kui viga tehtud, siis on hea tava see parandada.
6. Vaimne ja emotsionaalne tervis ning sotsiaalmeedia
Kuidas end kaitsta ja milliseid strateegiaid selleks kasutada? Vahest aitaks see, kui seada uudiste ja sotsiaalmeedia tarbimisele ajalised piirid? Kindlasti on tähtis aeg-ajalt eemalduda, käia jalutamas ja teha asju, mis rõõmustavad. Mis need noorte jaoks olla võiks?
Sõjalugusid levib tänapäeval sotsiaalmeedias palju, kuid loojutustus ise on üha killustunum ning järjest keerulisem on mõista, millist materjali usaldada. Kutsudes noori ja kolleege eelnimetatud punktidest inspireeritud arutelusid pidama, on võimalik üheskoos astuda samme konfliktilugude teadlikumaks mõtestamiseks ja jutustamiseks.
Doktoritöö leiab siit: https://www.etera.ee/zoom/200983/view?page=1&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2835
- Sissejuhatus
- Uita Rahus ringi!, Merit Karise
- Rahuharidus noorsootöös – see pole raketiteadus, Heili Griffith
- Rahuloome ja rahuharidus noortevaldkonnas: 20 aastat kooskõla loomist noorte heaks, Maria Žuravljova
- Pagulastaustaga noored Eestis: kuidas toetada ebatavalisse olukorda sattunud tavalist noort?, Laura Ombler ja Mirjam Rennit
- Muukeelsete noorte keeleõppe väljakutsed ja võimalused huvikoolis, Kaarin Aamer
- kommentaarid Hanna Anett Peiel, Kati Leete, Pille Maffucci
- Vandenõuteooriad ja noored, Oksana Belova-Dalton
- kommentaar Maili Pilt
- Noori maailmamuutjaid vaevab mure nende tuleviku pärast, Laura Tombach
- Alahinnatud empaatia kui rahumeelse kestliku ühiskonna asendamatu tööriist, Helene Uppin
- Osalusmeetod kui noorsootöine dialoog, Lianne Teder
- Lapsepõlvetrauma – osaluse ja vabatahtlikkuse katalüsaator?, MIHUSe toimetus
- kommentaar Silver Sternfeldt
- Laagris osalenud noored väärtustavad iseseisvust, tervislikke eluviise ja füüsilist aktiivsust, Birgit Villum
- kommentaar Theresa Press
- Väljakutsed sõjamaterjali hindamisel sotsiaalmeedias, Jaana Davidjants
- Sõda ja rahu: tasakaal minu sees ja minust väljaspool, Kirli Talving
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.
