Rahuloome ja rahuharidus noortevaldkonnas: 20 aastat kooskõla loomist noorte heaks

Rahuloome ja rahuharidus on üle maailma esiplaanile tõusnud. Meie mitmekesises maailmas on tekkinud tungiv vajadus ühiskondliku harmoonia ja sügavama mõistmise järele. Need olulised teemad ei tunne piire ning ulatuvad kooliklassidest ja noortekeskustest ülikoolide, Euroopa Liidu algatuste ja globaalsete püüdlusteni. Ka noortevaldkonnas on tänapäeva katsumuste, konfliktide, sotsiaalsete pingete ja üleilmsete kriiside kontekstis rahu väärtuste ning rahuhariduse edendamine muutunud hädavajalikuks. Eestis pakutav noorsootöö tasemeõpe mängib aga noorsootöös rahuhariduse kujundamisel põhirolli. TÜ Narva kolledži noorsootöö õppekava tähistab tänavu 20. sünnipäeva – 20 aastat noorte ja rahumeelse tuleviku heaks.

Eesti noorsootöö õpe on tuntud oma suurepärase kvaliteedi ja väärtuspõhise lähenemise poolest, valmistades ette noorsootöötajaid, kel on oskused ja teadmised, et juhtida noori rahuloome ja üksteisemõistmise poole. Selles artiklis uurime, kuidas noorsootöö ja eriti TÜ Narva kolledži noorsootöö tasemeõpe toetab rahuloome ja rahuhariduse põhimõtete lõimimist noorsootöösse, edendades nii tugevamat ja ühtehoidvamat tulevikku.

Rahu kui ühiskondlik väärtus

Rahu mõiste on palju enamat kui pelgalt konfliktide või vägivalla puudumine. See sümboliseerib ühiskondlikku harmooniat, mõistmist ja koostööd, mis kokku loovad aluse kõigile mõeldud turvalisele ja täisväärtuslikule elukeskkonnale, kus ei pea kartma vägivalla või konfliktide pärast.

Selleks et saavutada positiivse rahu (Galtung, 1969) seisund, kus valitsevad õiglus, võrdsus ja inimõiguste austamine, on vaja laiahaardelisi strateegiaid ja tegevusi, mis ulatuvad hariduslikest algatustest kuni sotsiaalse õigluse edendamiseni. Eriti märkimisväärne on nende strateegiate ja tegevuste roll noortevaldkonnas, kus noored arendavad oma arusaamu maailmast ja oma kohast selles.

Rahu, harmoonia, mõistmine ja koostöö ei ole lihtsalt eetilised ideaalid, need on ühiskondliku elu alustalad, mis võimaldavad kõigil inimestel elada väärikalt, turvaliselt ja kartmatult. Just noortevaldkonnas, kus noorte väärtushinnangud ja maailmavaade alles kujunevad, on oluline neid põhimõtteid rõhutada ja õpetada. Uuringutes (2022, 2023), mille on teinud Andu Rämmer koos kolleegidega, tuuakse esile, kuidas noorte väärtushinnangud kujunevad varases eas läbi sotsialiseerumisprotsessi. See protsess, mida mõjutavad kodu, kool, religioon, meedia, poliitika ja seadused, loob aluse noorte arusaamale rahust kui väärtustest. Rämmeri jt (2022) töö noorte väärtushinnangute kujunemisest on noortevaldkonnas märkimisväärne.

See teadmine ei ole oluline mitte ainult noorsoo- ja haridustöötajatele, kes püüavad luua toetavaid ja kaasavaid arengukeskkondi, vaid ka poliitikakujundajatele, kes arendavad noortele mõeldud programme ja algatusi. Uuringutulemuste süvendatud mõistmine võimaldab meil paremini kavandada ja rakendada strateegiaid, mis toetavad väärtuste, nagu rahu ja mõistmine, arengut noorte seas. Teaduspõhine lähenemine noorsootöös saab anda olulise panuse ühiskondliku rahu ja rahuhariduse edendamisse.

Kodus ja koolis algav väärtuskasvatus on fundamentaalne, kuid selle täiendamiseks ja laiendamiseks on hädavajalik mitteformaalne haridus ehk noorsootöö (Rämmer ja Žuravljova, 2023). Noorsootöö pakub ainulaadset platvormi, kus noored saavad kogeda ja praktiseerida rahu väärtusi dialoogi, koostöö ja mitmekesiste sotsiaalsete tegevuste kaudu ning seeläbi konstruktiivselt panustada ühiskondlikku heaolusse.

Selles kontekstis on Eesti noorsootöö tasemeõpe eriti oluline. Pakkudes kvaliteetset ja väärtuspõhist tasemeõpet, valmistab see ette noorsootöötajaid, kes mitte ainult ei mõista rahu väärtuste tähtsust, vaid on ka võimelised neid töös noortega edasi andma. Rahu kui ühiskondlik väärtus on palju enamat kui abstraktne kontsept – see on praktiline ja eluline põhimõte, mis peaks läbima kogu noorsootööd ja haridust. Kujundades noorte väärtushinnanguid ja arusaamu, loome aluse tuleviku ühiskonnale, kus rahu, harmoonia ja mõistmine ei ole lihtsalt ideaalid, vaid reaalsus.

Noorsootöö kui väärtuspõhise kujundaja

Eksperdid, nagu Ilona-Evelin Rannala (Intervjuu tunnustuskonkursile nomineeritud …) ja Heili Griffith (Me peame rääkima noorsootööst …) on rõhutanud noorsootöö keskset tähtsust noorte väärtuste kujundamisel ja nende võimestamisel, pakkudes noortele vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid, et toetada nende arengut vastutustundlikeks täiskasvanuteks. Noorsootöötaja roll noorte toetamisel nende eesmärkide saavutamisel on hindamatu. Nagu Birgit Rasmussen (2017) on märkinud, et noorsootöötajate peamine ülesanne on juhendada noori nende vajaduste ja eesmärkide määratlemisel, pakkudes neile vajalikku tuge ja suunamist. See hõlmab vastutustundliku täiskasvanu rolli omaksvõtmist ning kriitilise mõtlemise oskuste arendamist, mis on vajalikud keerukas ja pidevalt muutuvas maailmas toimetulekuks.

Teaduspõhise noortekeskse lähenemise (vt ntelg (ut.ee)) tähtsust on rõhutatud Rämmeri ja kolleegide (2022) juhitud teadusprojekti uuringus, kus selgub, et nii noored ise kui ka noorsootöötajad peavad väärtuste teadvustamist ja arutelu nende üle noorsootöös oluliseks. Noorte ja noorsootöötajate väärtuste teadvustamine nõuab põhjalikke arutelusid ja pühendumist, et suurendada teadlikkust ja luua ruumi sügavamatele vestlustele. See tõendab, et väärtuste teadvustamine on noortekeskse lähenemise oluline alus, toetades noorte isiklikku arengut ja aidates kaasa nende positiivsele sotsiaalsele kaasatusele. Noorsootöö, eriti selle akadeemilises õppes rõhutatud väärtuspõhine lähenemine, on seega kriitilise tähtsusega. See mitte ainult ei toeta isiklikku kasvu, vaid valmistab ette ka laiemateks ühiskondlikeks väljakutseteks, edendades rahu, mõistmist ja koostööd. Selline haridus on hädavajalik, kui soovime kujundada tulevikku, kus noored on valmis ja võimelised juhtima muutusi, luues rahumeelsemat ja kaasavamat ühiskonda.

TÜ Narva kolledži noorsootöö tasemeõppe roll

TÜ Narva kolledži noorsootöö õppekava on 20 aasta jooksul kujunenud silmapaistvaks näiteks sellest, kuidas akadeemiline haridus võib noortevaldkonnas luua sügavat ja positiivset mõju. Selle aja jooksul on õppekava pühendunud väärtuspõhiste põhimõtete järgimisele.

Õppekava ühendab teoreetilised teadmised praktilise õppega, tuginedes noortevaldkonna kogenud ekspertide juhitud uuringutele, projektidele ja poliitikakujundamisele. See multidistsiplinaarne lähenemine on loodud selleks, et valmistada ette noorsootöötajaid, kes on võimelised juhtima muutusi ja toetama noorte arengut ühiskonnas.

Õppekava pidev areng, alates nelja-aastasest rakendusprogrammist kuni kolmeaastase bakalaureuseõppeni, peegeldab pühendumust õppekvaliteedi ja asjakohasuse tagamisele. Õppejõud, kes on tunnustatud noortevaldkonna eksperdid, viivad läbi noorteuuringuid, juhivad projekte ja nõustavad noori ning tänu neile käib õpe alati ajaga kaasas ja on praktiliselt rakendatav.

Selle 20 aasta jooksul on õppekava vilistlased ja üliõpilased olnud olulised väärtuste edasiandjad ja arendajad noorsootöös üle kogu Eesti. Nad on mänginud keskset rolli noorte võimestamisel ja nende aktiivsel osaluses ühiskonnaelus. Umbes pool vilistlastest jätkab oma karjääri Ida-Virumaal, kus peaaegu igas omavalitsuses on noorsootöötajana tegutsemas kas õppekava vilistlane või üliõpilane.

Eesti ainulaadne noorsootöö kutseala kogukond on näide uuenduslikust lähenemisest, mis rõhutab professionaalse kogukonna ja ülikooli koostöö tähtsust noorsootöös.

Õppekava viis „sõrme“ – teadus- ja arendustöö, kvaliteetne õpetamine, praktilise ja teoreetilise õppe tasakaal, rahvusvahelistumine ning ajaga kaasas käimine – annavad kokku väärtuspõhise õppekava ning tagavad selle kvaliteedi ja asjakohasuse. Rahvusvahelistumine ja digipädevuste toetamine, sealhulgas tehnoloogia ja virtuaalreaalsuse võimaluste kasutamise arendamine õppetöös, näitavad õppekava pühendumust üliõpilaste ettevalmistamisele tulevikuks, milles nad seisavad silmitsi üleilmsete probleemidega.

TÜ Narva kolledži noorsootöö tasemeõpe on märkimisväärselt panustanud noortevaldkonna arengusse Eestis, rõhutades rahuharidusega seotud väärtuste – nagu empaatia, tolerantsus, sotsiaalne õiglus, koostöö ja rahumeelne konfliktide lahendamine – tähtsust. Need põhimõtted on juurdunud õppekava südames ja kajastuvad kõiges, mida see pakub.

Õppekava vilistlase ja kutseala kogukonna mentori Bert Tsapovi sõnad „Kui arvad, et iga noor on meie ühiskonnas väärtus, ning tahad neid toetada oma tõelise potentsiaali leidmisel, siis on noorsootöö sulle“ kajastavad TÜ Narva kolledži noorsootöö tasemeõppe sügavat väärtuspõhist vundamenti. See tsitaat toob esile noorsootöö tuuma – tegemist ei ole mitte ainult oskuste ja teadmiste edasiandmise, vaid eelkõige selliste väärtuste ja eetiliste hoiakute kujundamisega, mis keskenduvad noorte toetamisele ja nende potentsiaali avastamisele. Selline lähenemine on oluline rahuloome ja rahuhariduse edendamisel noortevaldkonnas, kuna see loob kooskõla ja toetava keskkonna, kus noored saavad õppida, kasvada ja õitseda. TÜ Narva kolledži noorsootöö tasemeõppe täidab seega peale akadeemilise hariduse andmise ka väärtuspõhise kujundaja rolli noorte elus, edendades rahu ja positiivset muutust ühiskonnas.

Professionaalne kogukond kui väärtuste kujundaja

TÜ Narva kolledži ainulaadne noorsootöö kutseala kogukond on elav tõestus selle kohta, kuidas akadeemiline maailm ja praktiline noorsootöö saavad koostöös luua tugeva aluse noorte väärtuste arendamiseks. See lähenemine pakub üliõpilastele võimalust suhelda valdkonna mentoritega, laiendades nii nende teadmisi kui ka oskusi ja toetades nende professionaalset arengut. See on oluline edasiminek noorsootöö praktikas, kus teooria ja praktika ühendamine muudab õpikogemuse rikkamaks ja mitmekülgsemaks.

TÜ Narva kolledži noorsootöö kutseala kogukond (vt TÜ Narva kolledži noorsootöö kutseala kogukond) annab võimaluse omandada väärtuslikke kogemusi Eesti eri piirkondadest ning rakendada ja täiendada juba omandatud teadmisi. Kogukonna mudel toetab väärtuste arendamist, eriti selliseid aspekte nagu kultuuriline mitmekesisus, koostöö ja noorsootöötaja professionaalsed pädevused, mis on otseselt seotud rahu kui ühiskondliku väärtusega (Žuravljova, 2021).

Mentori ja üliõpilase tagasiside kinnitab koostöö ja kogukonnatunde tähtsust noorsootöö õppeprotsessis. Üks mentor märkis: „Arvan, et see on alles algus ning tegelikult alles avarduvad need võimalused koostööks nii kogukonnas sees kui ka ülikooliga. Minu jaoks oli see uudne kogemus sellisel kujul ja nüüd juba näen ka ise rohkem neid võimalusi, kuhu kaasata tudengeid, mida neile pakkuda ja missuguses vormis koostööd jätkata. Alati on võimalik veel enamat teha.“ Oma kogemust jagas ka üliõpilane, kes ütles: „Olen palju oskusi arendanud, sealhulgas koostööd minu jaoks uue inimesega, keeleoskusi ja teise inimese aja väärtustamist.“

Need kommentaarid rõhutavad koostöö ja kogukonnas õppimise tähtsust noorsootöö tasemeõppes. Peale õpikogemuse rikastamise loob noorsootöö kutseala kogukond ka tugeva aluse noorte väärtuste teadvustamisele ja arendamisele, toetades kasvamist aktiivseteks, kaasavateks ja vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks.

Tulevikuvisioon: rahuhariduse jätkuv tähtsus

TÜ Narva kolledži noorsootöö õppekava on suurepärane näide sellest, kuidas haridus ja praktiline noorsootöö võivad koostöös edendada rahuharidust ja väärtuste arendamist. Õppekavas on lõimitud teadus- ja arendustegevus, kvaliteetne õpetamine, praktiline õpe ja rahvusvaheline koostöö, et õpetada välja noorsootöötajaid, kes on valmis eesmärgipäraselt panustama rahu ja positiivse sotsiaalse muutuse edendamisse ühiskonnas. Selline integreeritud ja väärtuspõhine lähenemine noorsootöö haridusele on tõhus vahend, mis aitab noorte elu rikastada ning aitab kaasa ka laiematele sotsiaalsetele eesmärkidele, nagu rahu, õiglus ja ühiskondlik heaolu. Eesti noorsootöö õppe edulugu pakub väärtuslikke õppetunde ja inspiratsiooni teistele riikidele ja kogukondadele, kes püüavad noorsootöö ja hariduse kaudu edendada rahu ja heaolu.

Seega on noorsootöö ning selle õpetamise potentsiaal rahuhariduse ja väärtuste edendamisel ühiskonnas märkimisväärne. Tulevikus, kui seisame silmitsi üha keerukamate sotsiaalsete probleemidega, muutub selline haridus veel tähtsamaks. TÜ Narva kolledži noorsootöö õppekava ning sarnased programmid Eestis ja üle maailma on eluliselt tähtsad, kui soovime luua rahumeelsemat, kaasavamat ja õiglasemat maailma kõigi jaoks.

---

1. Galtung, J. (1969). Violence, peace, and peace research. Journal of Peace Research, 6 (3).
2. Griffith, H. Me peame rääkima noorsootööst ja inimõigustest. ERR Arvamus – Heili Griffith: me peame rääkima noorsootööst ja inimõigustest | Arvamus | ERR
3. Rämmer, A. (2023). Eesti- ja venekeelsete noorte väärtushinnangud. M. Ainsaar (toim), Muutuv ja mitmekesine Eesti Euroopa Sotsiaaluuringus. Tartu Ülikool.
4. Rämmer, A. (2023). Noorte elukäik peegeldub nende väärtustes ja identiteedis. Riigikogu toimetised, 145–156. 145-156_Uuring-Rämmer.pdf (riigikogu.ee)
5. Rämmer, A., Kivimäe, A., Kötsi, K., & Žuravljova, M. (2022). Raising awareness of young people’s values in the youth work practice and studies. Youth Voice Journal, 1, 20−31.
6. Rämmer, A., Toomistu, T., & Murakas, R. (2022). Noorte väärtused peegelduvad nende rändekäitumises. Riigikogu toimetised. Uuring-Rämmer.pdf (riigikogu.ee)
7. Rämmer, A., & Žuravljova, M. (2023). Mis mõjutab noorte väärtuste kujunemist? Haridus- ja Noorteameti blogi. Mis mõjutab noorte väärtuste kujunemist? – Haridus- ja Noorteameti blogi (harno.ee)
8. Rasmussen, B. (2017). Noorsootöötaja kutse väärtustamine kohalikes omavalitsustes. Tallinna Ülikool: Haridusteaduste Instituut.
9. Intervjuu tunnustuskonkursile nomineeritud noorsootöö õppekavade kuraatoritega. Intervjuu tunnustuskonkursile nomineeritud noorsootöö õppekavade kuraatoritega | Tallinna Ülikool (tlu.ee). Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi haridusblogi.
10. Žuravljova, M. (2021). Noorsootöö kutseala kogukond. MIHUS. Noorsootöö kutseala kogukond – MIHUS (mitteformaalne.ee)

• Sissejuhatus
• Uita Rahus ringi!, Merit Karise 
• Rahuharidus noorsootöös – see pole raketiteadus, Heili Griffith 
• Rahuloome ja rahuharidus noortevaldkonnas: 20 aastat kooskõla loomist noorte heaks, Maria Žuravljova
• Pagulastaustaga noored Eestis: kuidas toetada ebatavalisse olukorda sattunud tavalist noort?, Laura Ombler ja Mirjam Rennit 
• Muukeelsete noorte keeleõppe väljakutsed ja võimalused huvikoolis, Kaarin Aamer
  • kommentaarid Hanna Anett Peiel, Kati Leete, Pille Maffucci
• Vandenõuteooriad ja noored, Oksana Belova-Dalton
  • kommentaar Maili Pilt
• Noori maailmamuutjaid vaevab mure nende tuleviku pärast, Laura Tombach 
• Alahinnatud empaatia kui rahumeelse kestliku ühiskonna asendamatu tööriist, Helene Uppin
• Osalusmeetod kui noorsootöine dialoog, Lianne Teder 
• Lapsepõlvetrauma – osaluse ja vabatahtlikkuse katalüsaator?, MIHUSe toimetus
  • kommentaar Silver Sternfeldt
• Laagris osalenud noored väärtustavad iseseisvust, tervislikke eluviise ja füüsilist aktiivsust, Birgit Villum
  • kommentaar Theresa Press
• Väljakutsed sõjamaterjali hindamisel sotsiaalmeedias, Jaana Davidjants 
• Sõda ja rahu: tasakaal minu sees ja minust väljaspool, Kirli Talving

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.