Norman Vester, ettevõtja
Põlvkondadevahelisel suhtlusel – kõikides vormides – on alati meie arenevas ühiskonnas oluline roll olnud. Enamasti nähakse põlvkondadevahelise suhtlusena vanavanemate külastamist, kuid selles peitub palju enamat, kui lihtsalt külastused. Kuna paljudel eakatel kujuneb aastate jooksul suhtlusvaegus, siis on äärmiselt oluline, et nendega pidevalt ühendust peetakse. See kohustus jääb enamasti just lastelaste – tänapäeva noorte – kanda.
Tegelikult on võimalik põlvkondadevahelises suhtluses ka noortelt õppida. Paljud vabaühendused ja noorteprogrammid on liikumas sotsiaalsete ärimudelite poole, kus üritatakse leida leevendusmeetodeid sotsiaalprobleemidele – mh eakate suhtlusvaegusele ja halvenevale vaimsele tervisele. Seda probleemi on võimalik leevendada nii suhtlemise kui ka lihtsalt kuulamise abil. Eakad vajavad kedagi, kes neid kuulaks, ning just see on üks tugevus, mis noortel selles valdkonnas on. Noortel on võimalik õppida eakate varasematest kogemustest, esitada küsimusi ning aidata vanemal põlvkonnal digimaailmaga kohaneda. Siit saab järeldada, et noortelt on võimalik õppida just seda, et vahel on kasulikum kuulata kui rääkida. Hoolida on võimalik mitut moodi, kuid tähtsaim omadus, mis noortelt kaasa võtta, on eakate väärtustamine.
Vanavanemate tervis ja heaolu on eriti tähtsaks muutunud just Covid-19 epideemia ajal, mil füüsilised külastused on pea võimatud. Eakad, kes pole jõudnud tehnoloogiaga kohaneda, saavad lähedastega suhelda veel harvemini kui tavaliselt ning see mõjutab nende vaimset tervist. Noortel aga on võimalus valida vanaema või vanaisa number ning talle kas või paariminutiline kõne teha. Tähtis pole see, millest või kui kaua rääkida, vaid järjepidevus. Kui kõned toimuvad iga päev või isegi kord nädalas, siis see annab eakale midagi, mida oodata – see tunne on vajalik, et säiliks elurõõm.
Üha arenevas maailmas tulevad turule tooted ja teenused, mis teevad tavainimeste elu lihtsamaks. Sotsiaalettevõte CommuniCare on loomas rakendust, mis aitab kaasa põlvkondadevahelisele suhtlusele Eesti hooldekodudes. Ettevõte alustas teekonda 2019. aasta sügisel, asutajateks neli Tartu Ülikooli majandusteaduskonna tudengit. Kuigi alguses oli idee võtta osa STARTER programmist vaid selleks, et mingil määral ettevõtluskogemust saada, siis hiljem kujunes ideest üks Eesti parimaid sotsiaalettevõtteid. Hetkel arendab ettevõte digilahendust, mille abil on nii vabatahtlikel kui ka lähedastel võimalik olla eakaga pidevas ühenduses videosilla vahendusel – hooldekodu klient ei pea ise midagi selle jaoks tegema, seega on antud teenus ka optimaalne. Sellist lahendust pole varem Euroopas proovitud ning sellele on suured ootused.
CommuniCare on sotsiaalettevõte, mille idee on luua võrgustik vabatahtlikest ja suunata neid kodukoha hooldekodudesse. Eesmärk on sealsete klientidega suhelda ja seeläbi nende suhtlusvaegust leevendada. Noortel on võimalik õppida sotsiaalhoolekande töö olemuse kohta ning tutvuda ka eakate elutingimustega. Lisaks saavad noored osaleda erinevatel motivatsiooniüritustel, mida ettevõte korraldab täiesti tasuta.
Nelja noore asutatud ettevõte on kasvanud oluliseks liikumiseks, mida on tunnustanud „Ajujaht“, STARTER programm ja Tartu Ülikool. Tänu edule on olnud võimalik leida õige rahastus enda tegevuskavale ning valmistuda perioodiks, mil nende pakutud teenust on kõige rohkem vaja – Covid-19 epideemia lõpuks.
Vabatahtlike võrgustiku loomisel on ettevõttel võimalik koolitada noori ning suunata neid vabatahtliku töö poole. Kuigi intervjuudes ja ka kodulehel on märgitud, et peamine mõju avaldub eakatele, siis ei peaks välistama ka seda, et värbamisprotsessist kuni külastuseni saab noor teadmisi, mida hiljemgi kasutada. Sellised sotsiaalhoolekande süsteemis olevad vabatahtlikud näevad probleemi oma silmaga ja seetõttu on neil võimalik väga kergesti näha ka positiivset mõju, mis avaldub tänu nende pingutustele.
Vabatahtlike ridades olnud Romi on väga rahul suunaga, mida ta enda elus võtnud on. „Kui tavaliselt on näha noori loomade varjupaigas või mõnel üritusel vabatahtlikuna, siis nüüd olen näinud hooldekodudes üha rohkem noori, kes pühendunult elanikega suhtlevad. Kogu see protsess arendab sotsiaalseid oskusi, avardab silmaringi ja kes ei tahaks kuulata kaasahaaravaid elulugusid? Ma arvan, et see on kasulik igale noorele, pole vahet, kui vana sa oled või mida parasjagu teed. See arendab sind kui inimest ja annab parema arusaama sellest, milline aktiivne noor olema peab,“ ütleb ta.
Kuigi eakatele on põlvkondadevaheline suhtlus algselt harjumatu, eriti kui tegemist on vabatahtlikuga, keda nad kunagi näinud pole, siis aja möödudes harjutakse üksteisega nii, et pärast on raske juttu katkestada. „Vahva on, kui noored käivad rääkimas. Ega siin suurt midagi teha ei ole, seega on tore, kui meile siin vaheldust pakutakse,“ arutleb 88-aastane Vladimir. Samas on eakatel ka midagi noortelt õppida. „Teevad nii palju, aga kuidagi ära ei väsi, energiat on neil rohkem,“ seletab 86-aastane Oode.
Eakate ellu on vaja värskust ja lootust. Vananevas ühiskonnas on neid omadusi aina raskem tuvastada, kuid siiski muutub noorte roll sotsiaalhoolekande süsteemis iga aastaga aina tähtsamaks. Põlvkondadevaheline suhtlus on tähtis osa ühiskonnast, millele peab tähelepanu pöörama nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Tähtsus peitub selles, et vanem põlvkond on meid ju üles kasvatanud ja enda elutarkusi meile edasi andnud. Sellisele panusele ei ole võimalik hinda panna ning tänutäheks on kõige väiksem asi, mida noored teha saavad, vanema põlvkonna jaoks lihtsalt olemas olla. Mida rohkem noori võtab osa ja soovib ettevõtlik olla, seda suuremat positiivset mõju me vanemale põlvkonnale näeme.
Eesti noortel on võimalik panustada põlvkondadevahelise suhtluse teemasse erinevate projektide, ettevõtete, kooli või muu organisatsiooni kaudu, kes on võtnud antud teema enda fookuseks, mh CommuniCare’i vahendusel. Kuid alati on noortel võimalus küsida abi ka enda piirkonna noorsootöötajatelt ning koos leiab alati viisi, kuidas nukrat olukorda leevendada. Tasub vaid leida igas asjas hea külg.
Kommentaarid
Elle Ott, juhataja, SA Aarike Hooldekeskuse pere nimel
Elukaare madalamates otstes on vastutus ja vajadused suuremad.
Just nii tahaks öelda hooldekodudes elavate klientide igapäevase elu ja tegevuse olukorra kohta.
Sestap on suur rõõm tõdeda, et meie SA Aarike Hooldekeskuse pere on üles leidnud armsad noored, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna üliõpilaste loodud vabatahtlike võrgustiku CommuniCare liikmed, kes aitavad meie elanike päevategevust mitmekesistada. Noored on meid külastanud mitmel korral ning nii klientide kui ka vabatahtlike tagasiside on olnud positiivne. Meeldiva koostöö jätku meile.
Mõned konkreetsed kliendid paluvad just nimeliselt kohtuda eelmisel korral külas käinud noormehe/neiuga, kuna vestlus jäi pooleli. Juttu jätkub kauemaks, kui satutakse õige teema peale, mis mõlemat huvitab.
Kui küsida, mida eakatel on noortelt õppida, siis ega see vastuse andmine kõige kergem pole, kuid siiski. Kindlasti õpitakse uut tehnikast. Kahju, et praegusel ajal jäi pooleli arvutiga suhtlemise teema. Usume, et see saab siiski teoks, sest meie klientide seas on inimesi, kes on sellest huvitatud ja mingil määral sellega ka iga päev tegelevad.
Kindlasti õpivad eakad tähelepanulikkust, eneseabi, hakkama saamist millegi uuega ja selleks vajaminevat püsivust; tundma huvi, kuulama midagi uut, mis aitab ka mälul paremini toime tulla. Ja peamine, nad tunnevad, et neid kuulatakse, pannakse tähele, tullakse vaatama ja midagi uut igapäevaellu pakkuma. Eelkõige on aga vastastikune tänulikkus see, mida õpivad nii noored kui eakad.
Imelist aastavahetust! Püsige terved ja olge hoitud, armastatud!
Mirjam Kodi, noorteagentuuri koordinaator
Kui CommuniCare platvormi taoline projekt oleks esitatud Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi ja küsitud toetust solidaarsusprojektide tegevustüübist, siis oleks ka SANA-l väga hea meel olnud tõdeda, et selline mõte sobiks hästi ESK programmi põhimõtetega. Meil on olnud au toetada mitmeid erinevaid noorte omaalgatusi, mille eesmärgiks on erinevaid põlvkondi üksteisele lähemale tuua – mitte ainult vanu ja noori, vaid igas eas inimesi. Peamiseks ESK solidaarsusprojektide juures on see, et noored on märganud kitsaskohta või probleemi oma kogukonnas ning välja mõelnud tegevused, mille abil nemad saaksid seda leevendada. SANA soovib tuult tiibadesse CommuniCarele ning annab omalt poolt teada kõigile noortele, kel on soovi sarnast probleemi oma kogukonnas lahendada, et juba järgmisel aastal algab Euroopa Solidaarsuskorpuse programm 2021 –2027, kuhu võib taolise projektiideega toetust taotlema tulla.
MIHUS nr 32 sisukord
- Sissejuhatus: Mida õpetavad meile noored?
- Noorusest ja headusest
- Kuidas jääda maailmast hooliva noorena ellu keskkonnakriisis, aruteluringi kokkuvõte
- Kuidas panna aju tormama?
- Teadushuvihariduse innovatsioon läbi noorsootöö prisma ja Mis on läbimurdva idee saladus? (ühel lehel kaks artiklit)
- Kolmanda Euroopa noorsootöö konvendi lõppdeklaratsioon – teeviidad tulevikku, kokkuvõte
- 7+ noorte sisend on oluline
- Noortelt õppides kasvab usk iseendasse
- Kas noored on noorsootöötaja peegel?
- Põlvkondadevaheline suhtlus – väärtuslik hetk mõlemale
- Noored muudavad maailma, päriselt
- Ma kuulun sinna, kus mind väärtustatakse
- Noortest ja vaimse tervise edendamisest tänases kriisis
- Viirusest laastatud, noorsootöö pandeemia ajal
- Kahepoolne tarkus – mõtteid küberturvalisusest
Kaanepildi autor on Eesti kunstnik Martin Märss.
