fbpx

Pagulastaustaga noored Eestis: kuidas toetada ebatavalisse olukorda sattunud tavalist noort?

Laura Ombler ja Mirjam Rennit

15. mai 2024

Laura Ombler – Vaimse tervise ja Hariduse ja teadlikkuse programmi juht

Eestisse jõuab teistest riikidest üha rohkem rändetaustaga noori. Nende seas on nii vabatahtliku rände raames saabunuid, kes on Eestisse tulnud koos oma siia tööle või õppima asunud vanematega, kui ka sunniviisilise ehk pagulasrände tagajärjel saabunuid. Kõiki rändetaustaga noori ühendab asjaolu, et harjuda tuleb täiesti uue eluga, mille võib muuta keeruliseks eesti keele oskuse puudumine ning võõras ja tundmatu keskkond. Tuleb kohaneda uues koolis, leida uued sõbrad ning võimalused eneseväljenduseks ja vaba aja veetmiseks. Noortele tüüpilised hirmud, soovid ja unistused on rändetaustaga noortel samad, mis nende Eesti eakaaslastel, ent hirmude ületamist ja unistuste poole püüdlemist võivad takistada uues riigis kohanemisel ette tulevad raskused. Just siin saavad palju abiks olla noortevaldkonnas tegutsejad, võttes arvesse rändetaustaga noorte kogemusi ja vajadusi ning kaasates neid teadlikult oma tegemistesse.

Mirjam Rennit – Hariduse ja teadlikkuse programmi spetsialist

Pagulastaustaga noored on üldjuhul põgenenud keerulistest oludest koduriigis, kuhu neil pole võimalik tagasi pöörduda, samuti võivad nad olla läbi elanud traumeerivaid sündmusi. Põgenemisel kogetu ja mure kodumaa keerulise olukorra pärast ning valiku puudumine oma endist elu sünniriigis edasi elada mõjutavad olulisel määral nende vaimset tervist. Noorte jaoks on raske, et tihtipeale on nende sõbrad ja lähedased koduriiki maha jäänud. Kõik see võib tähendada, et nad tunnevad end Eestis üksildasena ning muutunud elu-oluga on keeruline toime tulla ja leppida.

Lapse ja noore jaoks võib keele omandamine kulgeda kergesti, kui igapäevane suhtluskeskkond seda soosib. Paljude perede puhul oleme näinud, et just lapsed ja noored on need, kes õpivad esimesena ära eesti keele ning õpetavad seda teinekord ka oma vanematele. Samas võib noore keeleoskus tähendada seda, et neil lasub koormav kohustus olla igapäevases suhtluses ja toimingutes oma vanematele tõlgiks. Ukrainast tulnud perede olukorda lihtsustab see, et Eestis saavad nad enamasti hakkama vene keelega. Paljud Ukraina noored on aga kurtnud, et nende eesti keele omandamist raskendab vähene suhtlus Eesti eakaaslastega nii koolis kui ka vabal ajal. See on loomulik, et noored koonduvad keele põhjal gruppidesse ja neil on lihtsam suhelda kaaslastega, kellel on sama emakeel. Eesti noored saavad astuda samme selleks, et muukeelsed noored oleksid märgatud ja kaasatud. Noorsootöötajatele ja õpetajatele on Eesti noorte suunamisel heaks tööriistaks Eesti Pagulasabi loodud rände- ja lõimumisteemaline lauamäng „Teemantsaar“. Arutelupõhine mäng juhib tähelepanu mitmesugustele muredele, millega rände- ja pagulastaustaga inimesed uues riigis silmitsi seisavad, ja paneb seejuures noori mõtlema, milline võiks olla nende kui vastuvõtva kogukonna roll rändajate kohanemise toetamisel. Noortel avaneb võimalus mõelda nii erinevatele lahendustele, kuidas omavahel ühise keele puudumisel suhelda, kui ka sellele, millisel viisil aidata õppuritel väljaspool klassiruumi keelt harjutada.

Noori mõjutab ka see, et nad ei pruugi oma tulevikku Eestis näha ja soovivad võimaluse korral tagasi koduriiki pöörduda. Iseäranis käib see Ukraina põgenike kohta, kellel püsib lootus, et sõda lõpeb. Siinkohal on oluline mainida, et ajutise kaitse direktiivi kehtivus, mille alusel on Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides enamikule Ukraina põgenikele elamisluba antud, lõpeb 2025. aasta märtsis. Seejuures puudub selgus, millisel õiguslikul alusel on neil võimalik oma elu Eestis jätkata. Olenemata keeleoskusest ja sellest, kas jäädakse Eestisse või mitte, on peamine, et noorel oleks siin sotsiaalne elu.

2024. aasta jaanuari seisuga käis Eesti lasteaedades ja koolides 9130 Ukraina põgenikust last ja noort. Kui võrrelda meid teiste Euroopa riikidega, kes on Ukraina põgenikke vastu võtnud, oleme olnud edukad. Kuigi riigiti on statistika väga erinev, oli pagulasi vastu võtnud Euroopa riikide haridussüsteemides 2022/2023. õppeaasta lõpus registreeritud keskmiselt vaid 30–50 protsenti kooliealistest Ukraina pagulastest. Alates 2022. aastast teeb Eesti Pagulasabi ÜRO pagulasameti leibkonnauuringut, kust ilmneb, et Eesti koolis käib umbes 89 protsenti Ukraina põgenike lastest.

Ukraina noori pagulasi eristab teistest riikidest pagenud eakaaslastest see, et neil on võimalus osaleda koduriigi distantsõppes. Seetõttu on tekkinud olukord, kus paljud Ukraina pered on otsustanud, et lapsed käivad Eestis elades veebi vahendusel edasi Ukraina koolis. Otsust mitte Eesti kooli minna või hoopis käia kahes koolis korraga kujundab muu hulgas lapsevanemate ja ka noorte endi hirm, et jäädakse Ukraina õppekavast maha ning eksiilis omandatud haridust koduriigis ei tunnustata. Tuleks mõelda, kas hirmu maandamiseks peaks tegema rohkem teavitustööd. Noore jaoks on aga topeltkoormusega Eesti kooli kontaktõppes ja Ukraina kooli distantsõppes käimine pingerikas, tal ei jää aega ega energiat kooliväliseks tegevuseks ja puhkamiseks.

Neil, kes õpivad ainult kodus veebipõhises Ukraina koolis, pole teinekord aga üldse suhtlusvõimalusi, et nad saaksid arendada oma sotsiaalseid oskusi ja heaolu. Kui noor on jäänud üksi ja tal pole sõpru, ei taha ta ka kodust väljuda. Sel juhul on oluline edendada võrgustikutööd: kui perega tegelev kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja saab teadlikuks kodu seinte vahele eraldunud noorest, on võimalik noorsootöö spetsialistiga üheskoos lahendusi leida. Pagulasabi üritustele on sellised noored jõudnud tänu lapsevanema pöördumisele. Peredega tekkiv usalduslik suhe on olnud aluseks heale koostööle noorte abistamisel. Tihti jõuab üritustele noori ka sõprade soovitusel – seega on positiivse kogemuse saanud noored ise mõjusad sõna levitajad ja kaasajad. Oma pagulastaustaga noortele mõeldud tegevustes oleme näinud, kui oluline on, et noored leiaksid endale Eestis uue suhtlusringkonna. Sõbrad aitavad kohaneda ja elada täisväärtuslikku elu, teineteisele ollakse suureks toeks.

Rändetaustaga noored võivad vajada rohkem julgustamist ja individuaalset lähenemist. Esimene tähtis samm on luua noorega hea kontakt, millele aitab kaasa siiras huvi tundmine tema vajaduste ja soovide vastu. Pagulastaustaga noored kurdavad, et Eestis oodatakse neilt palju: kohaneda tuleb uue reaalsusega, olla koolis edukas ja õppida eesti keelt, ent sealjuures unustavad täiskasvanud pahatihti küsida, kuidas nemad saavad noorele abiks olla ja mis on tema vajadused. Töös pagulastaustaga noortega oleme ka täheldanud, et noored soovivad teavet neile pakutavatest võimalustest. Näiteks võib noor olla kunstiandega, aga ta ei tea, et tal on Eestis võimalus end sellel alal arendada. Sellisele noorele kutseõppe tutvustamine ja teda meelepärasele erialale kandideerima julgustamine võib aidata tal oma unistustele lähemale liikuda ning leida oma tee.

Oluline on luua kaasav mitmekultuuriline keskkond ja edendada kultuuridevahelist dialoogi noortele mõeldud kohtades ja üritustel. Eesti Pagulasabi korraldab igal suvel eri vanuses noortele laagreid. Laagrite kohta jagame infot nii pagulastele mõeldud uudiskirjades kui ka kohalikele omavalitsustele ja noortega töötavatele spetsialistidele, kes suunavad laagritesse vähemate võimalustega noori. Laagrites osalevad nii Eesti päritolu kui ka pagulastaustaga noored. 2023. aastal osales Eesti, Ukraina, Türgi, Süüria ja Afganistani noori. Meie kogemus laagrite korraldamisel näitab, et erineva keele- ja kultuuritaustaga noored veedavad rõõmuga üheskoos aega. Takistuseks ei saa ühise keele puudumine, vastupidi, see võib panna noori suhtlusele loovalt lähenema – kasutama kehakeelt ja telefoni tõlkerakendusi. Oluline on luua keskkond, kus noortel tekib teineteise suhtes uudishimu ja julgus omavahel suhelda. Noorsootöötaja saab planeerida tegevusi, mis soodustavad suhtlustõkete ületamist ja panevad noori ühise eesmärgi nimel tegutsema keeleoskusest sõltumata, näiteks meeskonnamänge. Kui seltskonnas on eri emakeele rääkijaid, võib see osutuda äärmiselt rikastavaks kultuuriliseks kogemuseks. Pagulasabi eelmise suve noortelaagri lõkkeõhtul lauldi lausa kuues keeles – ukraina, vene, eesti, türgi, araabia ja inglise – ning õpiti seeläbi üksteise ja erinevate kultuuride kohta.

Rändetaustaga noorte, nagu igasuguse päritoluga noorte toetamine on erakordselt tähtis ühiskonna sidususe loomiseks. Kaasates noori ja pakkudes neile võimalusi eneseteostuseks, tagame selle, et keegi ei jää noores eas ühiskonnast kõrvale. Niimoodi väheneb segregeerituse oht, mis võib kaasa tuua suuri probleeme. Noortele suunatud integratsioonipoliitika kaudu on riik saatnud selge sõnumi, et rändetaustaga noori on vaja kaasata: 2022.–2023. aastal eraldati mitmesuguseid toetusi, et põgenikest lapsi saaks rohkem lõimida ja nende keeleõpet toetada. Loodud toetusmeetmed võimaldasid haridusasutustes ning noorsootöös ja huvihariduses pakkuda hädavajalikku tuge. Organisatsioonid, noorsootöötajad ja ühiskond laiemalt saavad üheskoos luua keskkonna, kus ükski noor ei jää üksinda. Kogukondlikud koosviibimised ja sidemed ning eneseteostusvõimalused ennetavad eraldumist.

Eri riikidest pagulasena Eestisse saabunud noori oli enne Ukrainas alanud täiemahulist sõda vähe. Enamik nendest noortest on nüüdseks omandanud eesti keele, nad õpivad Eesti koolis või ülikoolis, on sisenenud tööturule ja paljudel on eestlastest sõbrad. Kõige raskem on olnud hilises teismeeas saabujatel, kuid kui on olemas mitmekülgne tugi, on ka nemad leidnud endas jõu kohaneda ja edasi liikuda. Praegu võib eraldi tähelepanu vajavaks riskirühmaks pidada gümnaasiumieas Ukraina põgenikest noori, kes Ukraina koolisüsteemi sätestatud madalama koolikohustusliku ea tõttu on loobunud või ei pääse keeleoskuse puudumise pärast Eesti gümnaasiumisse. Need teismelised on tegevusetult NEET-staatuses või käivad tööl, ilma et neil oleks perspektiivi oma pooleli jäänud haridusteed jätkata.

On veel vara hinnata, kas alates 2022. aastast Eestisse elama asunud suuremahulist Ukraina noorte gruppi on suudetud edukalt lõimida ja neile vajalikku tuge pakkuda. Nende noorte tulevik sõltub haridus- ja noorsootöö valdkonna jätkuvatest jõupingutustest.

Kuna rände- ja pagulastaustaga noored on oma päritoluriigist pagenud sõja, relvastatud konflikti või tagakiusamise eest ohutusse Eestisse, on meie kui vastuvõtva ühiskonna ülesanne pakkuda neile turvatunnet demokraatlikus ja rahulikus riigis. Sealjuures annab vägivallaga ja inimõiguste rikkumisega otseselt või kaudselt kokku puutunud noorte põgenike kohalolu võimaluse edendada rahuharidust ka nende eakaaslastest Eesti noorte seas. Tuues kokku erineva päritolu ja kogemustega noori, on rikastav üheskoos arutleda kohalike ja globaalsete probleemide, inimõiguste ning konfliktide ja vägivalla ennetamise üle. Mõistmine, kui erinevalt inimesed üle maailma elavad, võib kasvatada Eesti noortes empaatiat ning panna neid Eesti häid elutingimusi ja haridussüsteemi hindama. Pagulasabi lauamängule „Teemantsaar“ tagasisidet andes nentis üks noor, et tänu mängule said tema koolikaaslased teadlikumaks pagulastaustaga inimeste raskustest põgenemisel ja kohanemisel. Selliste valusate teemade käsitlemine nagu diskrimineerimine avas tema sõnul mängijate silmad. Teadliku väärtusloome kaudu noortekeskustes ja koolides on võimalik sõnastada kõiki noori siduvad väärtused ning jõuda arusaamani, et enamikul inimestel on sarnased soovid ja vajadused: elada rahumeelselt turvalises paigas ja püüelda oma unistuste poole.

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.

Print Friendly, PDF & Email

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga