0

Sissejuhatus

Noored on meie tulevik. Mulle tundub, et see mõtteviis on ühtlasi ka võti mõjusa noorsootöö tegemiseks. Mõnikord kasutusel aktusekõnedele vungi lisamiseks, kuid hoopis olulisemal kohal noortega töötava inimese südames. Oleviku noorsootöö kontekstis pakub antud mõttetera aga üpriski otsekohest tõlgendusvõimalust – uute tehnoloogiate omaksvõtmise seisukohast elavad paljud noored juba praegu tulevikus, kuhu meie, noortega töötavad inimesed,…

0

Marsipõlvkonna lapsed

Kui viskaks kiire pilgu eelmisele sajandile, siis tuleks silme ette kohe mitu tähtsat, kogu inimkonda mõjutavat momenti. (Siin märgin, et piirdun ainult teaduse ja tehnoloogia arengul ja seda ka küllalt kitsalt.) Esiteks kaks maailmasõda. Otsekohe võib tekkida küsimus, kuidas on sõjad seotud teaduse ja tehnoloogia arenguga? Kahjuks väga tugevasti, sest suurriigid peavad oma kohustuseks olla…

0

Digitaalses maailmas elav noor ja digitaalselt ligipääsetav noorsootöötaja

  • Veronika Tuul ja Marin Johnson, täiskasvanute koolitajad

Kuidas mõista noore inimese arenguvõimalusi, aidata ja toetada teda eneseteostuses, kui suurem osa oma ärkveloleku ajast elab ta digitaalses maailmas? Kuidas meie noorsootöötajatena saaksime olla talle toeks ja abiks keskkondades, mis on tema elu nii suureks osaks? Usutavasti on need küsimused vaid mõned, mida noorsootöötajad endale esitavad, kui puutuvad iga päev kokku tänaste noortega. Tundub,…

0

Kuidas toetada noori objektiivse info hankimisel algoritmide maailmas?

  • Mariel Aim, tehnoloogiablogi "From Business to AI" autor

Öeldakse, et interneti loomine on inimkonna viimase aja üks suuremaid saavutusi ning tarbimisharjumuste muutuste põhjuseid. Lisaks IT-sektorile ja üldisele ärimaailmale on see muutus tõenäoliselt mõjutanud ühena kõige enam just noortega töötavaid inimesi. Internet on muutnud lõhe erinevate põlvkondade töömeetodite ja harjumuste vahel enneolematult suureks. Seetõttu on noortega tegelemine tänapäeval keeruline ning vastutusrikas töö, mis nõuab…

0

Nutisõltuvus – mis see on?

  • Dmitri Rozgonjuk, sotsiaalpsühholoogia nooremteadur, Tartu Ülikool

Nutitelefonide mõju on ühiskonnas kahtlemata märkimisväärne. Need võimaldavad tõsta inimeste produktiivsust erinevate rakenduste abil, aga ka suurendada inimestevahelist suhtlust, sisaldades mitte ainult mobiiltelefonide traditsioonilisi funktsioone (helistamine, tekstisõnumid), vaid võimaldades ka hõlpsat ligipääsu sotsiaalmeediale. Erinevad võimalused, mida nutitelefon pakub, on aga kaasa toonud probleeme. Õigupoolest võivad asjad halvaks muutuda siis, kui nutitelefoni kasutamine on nõnda haarav,…

0

Küborgid meie seas

Kui Elon Musk sõnas, et nutitelefone kasutavad inimesed on juba praegu küborgid, kõneles ta ehk küll erinevas keeles, kuid üpriski ühel meelel Liivika Simmuliga. Meie kohtusime Liivikaga ühe kolmapäeva lõunal Püha Johannese Koolis. Nutitelefon on kaasas meiega igal ajahetkel ja igal pool, justkui lahutamatu osa meist, mis lubab mõne sõrmeliigutusega ligipääsu tohutule hulgale informatsioonile ning…

0

Virtuaalne harjutamine teeb reaalselt meistriks

Maailm, kuhu suundumas oleme, on erutav ja võõras. Isejuhtivad autod, ise toitu tellivad külmkapid ja pakirobotid, kes kauba koju toovad. Arvutiprogrammi pakutav psühholoogiline abi. (Vana)inimesega suhtlev üksilduse peletamise robot. Virtuaalsed seksuaalsuhted ja ülitundlikud seksmänguasjad. Ja nõnda edasi, kuhu fantaasia ulatub. Veel üheks tehnoloogiavaldkonna uudiseks, või mitte enam nii uudiseks, on virtuaalreaalsus, mis tõenäoliselt muutub juba…

0

Tuleviku tööturg – inimesed ja masinad

Vastukaaluks hirmulugudele robotitest, kes inimestelt tulevikus kõik töökohad üle võtavad, on ilmunud julgelt positiivsed visioonid sellest, kuidas mõned inimlikud omadused – nagu loovus, empaatia, eneseteadlikkus jm – jäävad alati tehisintellektile kättesaamatuks ja seega ka tööturul asendamatuks. Malemängu peeti kunagi üheks selliseks, puhtinimlikuks pädevuseks. Tehisintelligentne süsteem Deep Blue võitis aga juba aastal 1996 esimest korda tolleaegset…

Teostus EMOTIVE