Jutuvestmine kriisiaegadel: kuidas lood kujundavad meie arusaama õnnest, loodusest ja elu eesmärkidest
2020. aasta on Eestis rahvajutuaasta. Tänavu on alanud ka pandeemia, mis näitab inimeksistentsi haprust ning meie sõltuvust planeedi kõikidest teistest eluvormidest. Selles artiklis mõtisklen looduskaitse teemadel rahvajuttudes, jagan oma mõtteid keskkonnakaitsekesksete lugude kasutamisest noorsootöös traditsioonilise jutuvestmise kujul, meenutan...
Kuidas mässata keskkonnast hooliva noorena õige asja eest?
Kui 2017. aastal otsustati noorte laulu- ja tantsupeol ilmaprognoosist lähtudes lõunane tantsuetendus ära jätta, siis korraldasid noored ise Vabaduse väljakul tantsupeo, näidates ühelt poolt oma ettevõtlikkust ning võimekust kiirelt ja otsustavalt tegutseda ning keskendudes samal ajal nende jaoks olulistele kultuurilistele ja sotsiaalsetele...
Miks (mitte) eitada ebamugavaid fakte?
Kas teadsite, et peamiselt kliimasoojenemise koondnimetuse all tuntud keskkonnamuutused on inimkonna püsimajäämist ilmselt kõige ohustavamad nähtused läbi inimajaloo? Või, et kriisi tagajärjel hävib igapäevaselt lugematu hulk looduslikke koosluseid, muutub elamiskõlbmatuks üha enam elupaiku, kahaneb looduslik mitmekesisus, ning Maa stabiilsust ja...
Kuidas jääda maailmast hooliva noorena ellu keskkonnakriisis?
Mida huvitavam ja erakordsem aeg, seda enam äärmuslikke emotsioone see endas kannab, nii positiivseid kui ka ärevust tekitavaid. Elame täna kindlasti mitmes mõttes huvitaval ajal, seistes vastakuti probleemidega, mis algasid paljuski tööstusliku revolutsiooniga. Ka see oli huvitav ja erakordne aeg. Inimeste jõukus kasvas suurel kiirusel nagu ka...
Minimalism – rohkem ruumi olulisele
Minimalism on vastuliikumine lämmatavale paljususele, olgu selleks siis füüsilised asjad, informatsioon, suhted või kohustused. Minimalismi põhiküsimused on järgnevad: kas see toob rõõmu? Miks ja kas seda on vaja? Vastamaks neile küsimustele tuleb korraks peatuda ning hinnata ümbritsevat. Minimalism ei ütle, et üht või teist asja ei tohi teha,...
Öko-öko: säästev ja soodne
Keskkonnasõbralik eluviis võib olla kulukas. Mahekaubad on kallimad kui tavatooted. Energiasäästlik auto või külmkapp on kallid. Seetõttu võib ökoloogiline elustiil tunduda elitaarne. Kas üldse keegi, kellel raha üle ei jää, saab säästvat elu võimaldada? Õnneks leidub tarbimises niisuguseid aspekte, kus säästev on ühtlasi rahaliselt soodne....
Simulatsioon Maa ehk miks plasti ümbertöötlemine ei muuda maailma rohelisemaks
Kas oled kuulnud ümbertöödeldud plastidest? Või sorteerite noortekeskuses plastid olmeprügist eraldi ja innustate ka noori sama tegema – ehk saab kord poeletilt haarata just selle sorteerimise tulemusena ümbertöödeldud plastpudeli? Või kasutate noortega igapäevaselt hoopis korduvkasutatavaid nõusid ja ainult suurematel üritustel plastnõusid? Käid...
Keskkonnaalgatused noortele: kus saab Eestis kampa lüüa?
Euroopa Liit on võtnud selge sihi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Siin on tähtis roll ka noortel: nende teadmistel, kogemustel ja tööoskustel, mida tulevased keskkonnasõbralikud ja ringmajandusele orienteeritud organisatsioonid vajavad. Töötan ise parajasti ühe ringmajanduse projekti kallal, mille käigus uurisime ringmajanduse olukorda...
Omaalgatusest, veganlusest ja meediast minu kogemuse põhjal: mida sellest õppisin
Olen olnud peaaegu alati see laps, kes on kukkunud vaidlema, kui olen tundnud, et mulle on liiga tehtud. See kõik algas teismelise eas, kui tundsin mingil määral patriarhaalse ellusuhtumise mõjusid. Mul oli kõrini sellest, et tütarlastelt küsiti tunnis, mitut last nad tahavad, aga poistelt ei küsitud seda kunagi. Viimane piisk kukkus karikasse...
Kas mina ise muudangi maailma?
Elame ajal, mil kõigile hakkab vist üha enam kohale jõudma meie keskkonna halvenev olukord. On tekkinud liikumisi ja organisatsioone, kelle sõnum on ühene: me peame ühiskonnana midagi ette võtma, et saaksime Maa peale püsima jääda. Numbritest on tihti lihtsam aru saada, seega lisan siia ka mõned Müürilehe Keskkonnakolumni vahendusel: „Kuna...
Digimaailm ja jätkusuutlikkus: kuidas oma digitaalset jalajälge vähendada ja tehnoloogia kasutamisest võita?
Arvutid aitavad meil praegu teha asju, milleks kulus kunagi digieelsel ajal meeletult inimtööjõudu. Tehisintellekt teeb hetkega tõlkeid ühest keelest teise, isejuhtivad autod juba sõidavad tänaval, telemeditsiin aitab ravida patsiente kauge maa tagant kirurgilise täpsusega. Kõik see tähendab, et suur osa digilahendustest aitavad meil suurel...
Mis on maailmaharidus?
„...Oleme jõudnud ajastusse, mil inimesed lendavad suurtel kiirustel ja hulgakaupa,“ nii ütles Arnold Rüütel 2001. aastal. Olen seda lauset kasutanud korduvalt maailmahariduse loengu sissejuhataval slaidil, kuna see annab omal moel hea suuna mõistmaks, mis on maailmahariduse sisu. Ja selgitustööd maailmahariduse olemusest pole kunagi liiast, sest...
Sissejuhatus
Komistasin internetiavarustes naljakale pildile. Kollane kass maalib end peeglist vaadates innukalt autoportreed – portreelt vaatab vastu võimas tiiger! Käesolev detsembrikuu MIHUS on pühendatud enesearengule ning noorsootöötaja kui reflekteeriva praktiku teema avamisele. Nii tiigritele kui ka kassidele! Kuid ennekõike neile, kes haaranud pintsli...
Süsteemne mõtlemine – võti enese ja teiste mõistmiseks
Inimestega seotud protsessides kehtivad teatud seaduspärasused. Need on nagu loodusseadused, mis toimivad, olenemata sellest, kas oleme nendest teadlikud või mitte. Kuid teadlikkus süsteemsetest seaduspärasustest aitab paremini mõista nii ennast kui ka teisi inimesi ja protsesse ning saavutada väiksema ressursikuluga paremaid tulemusi....
Kohtumine eneseteadliku professionaaliga
Me oleme alati rohkem, kui see, millest me oleme teadlikud. Maurice Merleau-Ponty Mõtisklen üsna tihti selle üle, mis aeg on praegu ja millist elu elab tänapäeva inimene. Küllap ärgitab nende suurte küsimuste üle juurdlema minu igapäevane töö, iseendaga toimuva märkamine, jätkuv uudishimu inimese süvakihtide vastu. 1907. aastal kirjutas Harvardi...