Laura Välik, ajakirja MIHUS peatoimetaja
Komistasin internetiavarustes naljakale pildile. Kollane kass maalib end peeglist vaadates innukalt autoportreed – portreelt vaatab vastu võimas tiiger!
Käesolev detsembrikuu MIHUS on pühendatud enesearengule ning noorsootöötaja kui reflekteeriva praktiku teema avamisele. Nii tiigritele kui ka kassidele! Kuid ennekõike neile, kes haaranud pintsli ja valmis maalima!
Läheneme teemale kassi kombel mänguliselt ning küsime, kas eneseareng sünnib suure vaevaga või hoopis mängides? Kuidas suhtusid mängimisse vanad eestlased? Olid nad mängivate kasside või tiigrihüpete ühiskond? Sama küsimuse saame ehk esitada ka tänast Eesti noorsootöö maastikku mõtestades – kas vabatahlikkusest väljakasvanud ning vabatahlikkuse põhimõttel tugineval noorsootööl on aeg sirguda ühtseks professionaalide kogukonnaks?
Uurime, milliseid võimalusi eneserefleksiooniks pakub noorsootöötaja kutse taotlemine ning millist mõju omab selles protsessis vabatahtlikkus. Kohtume iseenda kui professionaaliga tähendusliku teise peegelduses, kuid ei unusta sinna juurde küsida: Kas liiga pingsalt peeglisse vaatamine muudab peegelpildi selgemaks või hoopis kõveramaks? Sünnib tiigrist kass või vastupidi?
Dr Carol Dwecki mõtteviisi teooriaga toome aga sisse käesolevale loomamuinasjutule kohase võluelemendi – tiigrist võib saada kass, kassist aga tiiger! Tõelised imed sünnivad mõtteviisis!
Tänases, tiigrihüppeid väärtustavas ühiskonnas – ehk ka kogukonnas? – peatume, et küsida tiigrilt: Kuidas Sul läheb? Vaimse tervise esmaabi oskused on sedavõrd väärtuslikumad, mida kaugemale tahetakse hüpata! Kauguseid võime mõõta aga haldamist vajavates infokogustes – 2020. aastal ilmub noorteinfo käsiraamat, mis toetab noorsootöötajat infopädevuse tõstmisel ning noorteinfo asjakohasel pakkumisel. Tiiger või mitte, edukaks hüppeks on oluline ka stardipunkt!
Algab edukas hüpe aga stardipunkti valikust või hoopis selgest visioonist? Vaatleme põnevaid praktika näiteid Robert Diltsi mudeli põhjal ning tõdeme, et teekond võib tõesti alata püramiidi tipust. Eneseareng aga sügavast raputusest mugavustsooni piiride taha – kas eneseareng saakski mugav olla? – rahvusvahelistel või kodumaistel koolitustel erinevaid mõttemaailmu mööda rännates. Valdkonnaülesed enesearengu võimalused internetis on aga suurepärane võimalus tegeleda sisuka enesetäiendusega siis, kui aega napib!
Et hoida üdini enesearengule suunatud MIHUSe number siiski tasakaalus, pakume välja 8 kindlat viisi mentorina läbipõlemiseks – lugu on tõelise jõuluvembu vaimus vürtsitatud kurioosse huumoriga! Pärast seda aga laiskleme! Õiged kaslased, olgu nad tiigrid või kassid, oskavad väärikast puhkusest lugu pidada kuni 20 tundi ööpäevas. Mulle tundub, et inimmaailmas nõnda põlu alla sattunud – ent ehk just tänastele eestlastele üliolulist? – laisklemise traditsiooni on aidanud elus hoida üksikud meistrid, nagu Fred Jüssi. Harjutagem pühade ajal meiegi!
„Ja ma võin endale seda lubada, et kui ma hommikul ärkan, siis ma kunagi ei tõuse kohe üles. Päevale tuleb mingisugune põhi panna. Kõigepealt ma rõõmustan selle üle, et mulle on antud elus veel üks päev ära näha, sest iial ei või teada, mida ta toob. Ja see on täitsa huvitav. Kõik külalised, ma pean silmas ka seikasid ja sündmusi, kõik on väärtuslikud. Teinekord on ebameeldivatest külalistest, ma räägin, kujundlikus mõttes, palju rohkem kasu kui meeldivatest külalistest. Aga seda näeme siis päeva jooksul, missugused nad on. Niikaua, kui ma olen teki all ja päev ei ole mind sealt välja tirinud veel, on mul hea olla.“ Fred Jüssi
Kaanepildi autor on Eesti kunstnik Maria Evestus.
