Noortelt õppides kasvab usk iseendasse

Karoliine Aus, vabakutseline ajakirjanik, noorsootöötaja. Foto autor Triin Timm

Mitteformaalne õpe on lahutamatu osa noorsootööst ning suvel Pärnus avatud noorte innovatsioonikeskus HUUB on seda tänuväärset õppevormi rakendanud, nagu keskuse nimigi ütleb, innovaatilisel moel.

Kui küsida kaasasutajalt Johanna Alliksaarelt, mis kohaga on tegu, vastab neiu särasilmselt: „HUUB on koht, kus noored saavad olla nemad ise. Neil on võimalik siin leida oma kutsumus, ise midagi käega katsutavat ellu viia ilma end lõhki rebimata.” Keskuse meeskonnaliikmed pakuvad noortele tuge ideede elluviimiseks, ent jäetakse piisavalt ruumi ka ise katsetamiseks. Johanna mõtleb veel veidi ja lisab siiralt: „HUUB on kogukond.”

Noorte innovatsioonikeskus on suunatud gümnasistidele ja tudengitele, pakkudes neile pesa, kus vaikselt kohvitada ja puhata, lauamänge mängida või harivat kirjandust lugeda. HUUBi tegevuskava on täidetud erinevate pehmemate üritustega nagu filmiõhtud ja kontserdid ning teiselt poolt kursuste, vestlusõhtute ja ettevõtlusõppega.

Väärtuse ja õppetundide pakkumine ei küsi vanust

Noorte innovatsioonikeskuse HUUB juhatuse liikmed Eerik Hannus, Johanna Alliksaar, Marie-Rosalie Hanni ja Marten Palu on algusest peale võtnud sihi, et keskus toimib noortelt noortele põhimõttel. See mõtteviis ei ole tegutsemise käigus muutunud, vastupidi – üha rohkem noori soovib panustada.

2019. aasta sügisel, mil HUUBi juhatajale Eerikule pakuti võimalust käivitada säärase koha loomisprotsess ja seda eest vedada, oli ta vaid 20-aastane. See tähendab, et Eerik sai mõtteid ja ideid koguda enda eakaaslastelt, sest just nemad on nüüdseks viis kuud tegutsenud keskuse sihtgrupp.

Eerik Hannus, HUUBi juhatuse liige ja juhataja, foto autor Karoliine Aus

Küsimustele vastab Eerik.

Eerik, kuidas aitas sul keskust rajada see, et oled ka ise selle sihtgrupp?

Olen alati olnud seda meelt, et tulemustel on enim potentsiaali siis, kui algatajateks on kogukonnaliikmed ise. Kuuludes sihtgruppi, oskan lihtsalt kommunikeerida oma mõtteid nii, et ka eakaaslased saavad neist aru – oleme samal lainel.

Mida õppisite oma meeskonnaga noortelt keskuse ideid, sisustust ja sisutegevust planeerides?

Õppisime, et mitmekesisus on võti. Keskuses võiks saada puhata, teisalt teha ka midagi aktiivset või õppida. Ühelt poolt võiks olla suurüritusi, teisalt pisemaid, nagu näiteks instrumentaalkontserdid või joogatunnid. Julgen väita, et 90% lõpptulemusest on sündinud kogukonna ideedest. Üritustest on aga umbes ⅔ kogukonna mõtetest sündinud ja ühe kolmandiku ulatuses jätsime endale mänguruumi. Tahame katsetada uusi võimalusi, mille peale lihtsalt veel tuldud pole.

Miks eelistad, et meeskond püsiks noor, ja olete töötajatele n-ö vanuse ülempiiri pannud?

Usun tulihingeliselt, et üks noor oskab, tahab ja suudab teiste noorte eest enim seista. Ta teab, mida nad tunnevad, mis on vajadused, puudused ja arengukohad. Kui töötajad on samas vanuseklassis, siis on lihtsam noorteni jõuda ja ei teki segadust, mis organisatsioon me ikkagi nüüd oleme. Praegu töötajaid vaadates on see lihtne – noorteorganisatsioon. Noortel on tihti veel järgmiseid plusse: paindlikkus ja oskus unistada ning suurelt mõelda!

Mis on noortelt noortele pakkumise eesmärk?

Kui saaks noored välja sellest hoiakust, et mina olen see, kes tarbib, õpib, kuulab… Soovime jõuda sinnamaale, kus noor mõistab, et tema ongi see, kes teisi inimesi mõjutab ja ümbruskonda arendab, siis laheneks väga palju probleeme, mis Eestis praegu on. Sellisel juhul oleks ehk rohkem ka noorte algatusi ja HUUBi-taolisi kohti ka sadu.

Noori on hea endale eeskujuks seada, sest rohkem on neid noori, kes kogu aeg uusi asju õpivad ja avastavad, kui vastupidi. Kui meid ümbritsevad inimesed on täis tahet areneda ja potentsiaali, siis annab see usku ja energiat!

Kuidas julgustaksid noori oma kogemust ja õpitut eakaaslastega jagama?

Lihtsaim viis julgustada noori oma kogemusi jagama on tuua nad kokku, et nad saaksid oma kogemusi jagada ning hiljem koos reflekteerida, mida õpiti. Omast kogemusest tean, et kui keegi sai tänu minu jagatule uue teadmise või kindlustunde, on imeline tunne ja see muudab mõtteviisi täielikult. Kusjuures ideaalne koht oma õpitu jagamiseks on sotsiaalmeedia.

Millised on olnud noortelt saadud õpimomendid, millest lähtute, kui loote oma keskusele sisu või õpikeskkonda?

Õppisin, et üritus tuleb parem, kui seda viiakse ellu kirega. Seega eelistan, et üritust korraldavad teemast huvitunud noored, kui et keegi teine seda teeb. Noorsootöös on kaasamine üks tugevamaid relvi, sest noored tunnevad, et nende mõtted ja teod lähevad korda, panustades enesekindlus tõuseb, tulemus on parem ning endalgi on lõbusam.

Populaarseimaks on osutunud eriilmelised kursused

Innovatsioonikeskuse üks tänuväärne osa on kursused, mida viivad läbi oma ala spetsialistid, suur osa neist on ise alles HUUBi sihtgrupi liikmed. Mõni koolitajatest teeb midagi seesugust esimest korda, seega on see tore õppimiskoht ka neile.

„Kuna ma tegelen muusikaga ning selle lindistamisega, siis tundus huvitav ja oluline liita oma oskuste hulka ka arvutiga tehtud muusika,” selgitas Harold Kiisler, kes igal laupäeval suisa pealinnast muusikaproduktsiooni kursusele sõitis. „See on tore, et selliseid kursusi tehakse! Peamiselt kasvõi seetõttu, et noored oskaksid asjaga kuidagi alustada ning teada, kellega huvi korral abi saamiseks ühendust võtta,” lisas noormees, kes on uhke kodulinnas pakutavate võimaluste üle.

Juhtimiskursuse eestvedaja Erik Reinhold kommenteeris oma kogemust: „Väga põnev on just see vastastikune kogemuste jagamine ja tõdemus, et tänastel noortel on väga eriilmelised kogemused, sellised, millest mina oma noorusajal poleks unistadagi osanud!”

Küsimustele vastab Eerik.

Kust sündis kursuste tegemise idee ja kuidas valisite teemad, koolitajad?

Meie kursused on loodud noortele, kes on mingist valdkonnast huvitatud, aga pole seda veel väga palju õppinud ega praktiseerinud. Koolituste teemad tulevad noortelt endilt. Kui koguneb märgatav arv kindlast teemast huvitunud noori või tunneme, et mõni universaalne valdkond/oskus puudutab meid kõiki, siis organiseerime kursuse.

Kas olete planeerinud või juba kaasanud koolitajaid, kes ongi noored ja ise teema endale selgeks teinud (ilma väljaõppeta)?

Jah, oleme, esimesest neljast kursusest kolme läbiviijad on 20ndates eluaastates. Iseendale teema selgeks tegemise oskus on ääretult praktiline, sest meie soov on, et kursuse lõpuks oskaksid osalejad noored sama teha – tegutseksid ise edasi.

Milline on olnud noorte tagasiside? Kuidas meeldib neile sellises vabas õhkkonnas oma teadmisi arendada?

Oleme selles valdkonnas uued ja õpime kursuseid korraldades ka ise iga kord midagi uut. Pean tõdema, et eks ikka on neid, kes arvavad, et kursus oleks võinud toimida teisiti, kuid üldiselt on tagasiside positiivne.

On välja toodud suurt erinevust koolitundide ja kursuste vahel. Ühelt poolt on see hea, andes meile märku, et teeme head asja, aga teisalt toob see esile murekoha – koolitundide kvaliteet ja vajaka jääv praktilisus.

Elukestev õpe juba noorukieas

Koolitee ei ole ainus, mis viib tarkuseni. Õpetlikud on olukorrad ja võimalused, kus saab kasutada hoopis teisi mõtteviise, läheneda uutest nurkadest ja algselt tundmatute meetodite abil. See ongi elukestev õpe, mis on hindamatu väärtusega igas eluetapis.

Johanna Alliksaar, HUUBi juhatuse liige ja noorsootöötaja, foto autor Markus Laanisto

Vastavad Johanna ja Eerik.

Milles seisneb teie arvates noortelt-noortele õpikogemuse pakkumise olulisus?

Johanna: Me suhestume oma elus erinevate teemade ja inimestega paremini, kui eksisteerib mõni isiklik ühine joon või kogemus. See kontakti loomise moment, kui avastad teise inimesega nii-öelda ühise keele, on meile juba vaimse tervise hoidmise kohapealt ülimalt oluline. Teistega ühenduse loomine annab võimaluse kogemusi jagada, mistõttu on mõjutatud ka meie enesekindlus ja ühtekuuluvustunne. Seda mõtet toetab Ühendkuningriigi uuring, mis käsitleb viit viisi heaoluni.

Noortelt noortele õppimise innustamise üks eelistest on see, et noored suhestuvad ja loovad kontakte kiiremini just oma vanusegrupis, oma kogukonna keskel. Lisaks aitab teiste noorte edulugude jagamine muuta noorte isiklikke sihtmärke realistlikumaks, lisada julgust esimeste sammude tegemiseks enesearengu teel ning kasvatada usku enda võimetesse.

Meie soov ei ole luua vanuseliselt lõhestunud ühiskonda, vaid julgustada üleüldist noorte algatust, et jagada oma saavutusi ja ettevõtmisi.

Kuidas aitavad noored teil kui noorsootöötajatel hoida elus oma õpihuvi?

Johanna: HUUBi keskkond muutub pidevalt tänu inimestele, kes siit läbi käivad. Sisutegevuse teemade voolavus innustab ka ennast täiendama. Sama soodustab noorte kaasalöömise energia. Pakkudes üha uusi õppimisvaldkondi, samal ajal ka info edastamise vormi muutes ja kaasajastades, anname noortele võimaluse avastada enda jaoks just see õige teema.

Noortega igapäevaselt töökeskkonna jagamine on väga inspireeriv kogemus. Seda muidugi juhul, kui võtta aega, et noori tõesti kuulata ja kannustada neid avatusele. Teemad ja ideed, mis iga päev meie keskuses toimuvatest vestlustest läbi käivad, üllataksid kindlasti nii mõndagi juhuslikku möödujat! Tihti tekib soov kuuldu põhjal teemasid süvitsi arutada ja see annab omakorda ideid uute ürituste elluviimiseks. Kui muidu võib tunduda, et maailmas toimuva kiirusega on raske sammu pidada, siis noorte kogukonnast ümbritsetuna ma nii ei tunne.

MIHUS nr 32 sisukord

Kaanepildi autor on Eesti kunstnik Martin Märss.