26. septembril 2022. aastal korraldas MIHUSe ettepanekul MTÜ Ökotark Valdeku noortekeskuses seminari, milles uuriti töötajate ja külastajate käest, kuidas muuta keskust keskkonnahoidlikumaks.
Katrin Jõgisaar
Katrin Jõgisaar jagas osalejatega mõtet, et kuigi riiklikul või suurfirmade tasemel tehtud keskkonnaotsustel on suurem mõju, ei tasu kõrvale heita ka iga inimese isiklikku panust: „Sellist suhtumist nimetatakse igaühe looduskaitseks. Me suudame loodust kaitsta vaid juhul, kui igaüks meist muudab samm-sammult oma harjumusi ja käitumist nii, et loodus oleks rohkem hoitud.“
„Me juba sordime jäätmeid ja õpime süüa tegema,“ rääkisid noored. Keskkonnaohtudena oskasid nad nimetada metsaraiet, sõidukite heitgaase, laevade heitmeid merre ja toidu raiskamist. „Säästma peab, sest siis on meie mõju väiksem,“ kõlas noorte kokkuvõte. Koos noortega jõuti järeldusele, et meil on elamiseks ainult üks planeet ja seda peab hoidma.
Janek Jõgisaar
Iga noortekeskus on oma töötajate nägu
Noorsootöötaja Asso Viidingu hinnangul on iga noortekeskus oma töötajate nägu, seda ka suhtumises keskkonnaprobleemidesse. „Seal, kus noorsootöötajate tähelepanu vallutavad teised väärtused, kipuvad keskkonnateemad kõrvale jääma.“
Asso Viidingu sõnul on tähtis, et keskkonnateemad arutataks noortekeskuses omavahel läbi ja sõlmitaks kokkulepped. Kui teemad on palju kordi läbi räägitud, siis tekib ühine mõistmine. „Olulised pole mitte üksikud meetodid, vaid mõtteviis ja suhtumine. Siis leitakse ka lahendused.“
Noorsootöötaja Evely Pajula soovitab keskkonnateemad kirjutada iga-aastasesse tegevuskavasse võimalikult täpselt sisse, sest isegi kui mõni eesmärk jääb täitmata, tuletab kirja pandud siht ennast meelde. Kui kirjutada lihtsalt, et sel aastal kaitseme keskkonda, siis selline eesmärk jääb liiga pealiskaudseks. Tasub nimetada konkreetsed tegevused, mida teha plaanitakse.
Valdeku noortekeskuse seinalt leiab iga külastaja suure tabeli, kuhu töötajad ja noored on lisanud keskkonnasäästu nippe, mida nad juba kasutavad või plaanivad keskuses kasutama hakata. Tegemist on väga hea lahendusega, kuna nii seisavad kokkulepped paremini meeles.
Noorsootöötajad annavad eeskuju
Noortekeskuse missioon on aidata noortel paremini aru saada iseendast, leida oma tee ja põhimõtted. Teadmised keskkonna kohta mõjutavad noorte vaateid ja otsuseid. Neid innustab positiivne eeskuju, mida ennast keskkonnateemadel harinud noorsootöötajad saavad kindlasti anda.
Just seetõttu on tähtis, et noorsootöötajad saaksid ennast koolitada. Evely Pajula toob näite ühest suvel läbitud keskkonnakoolitusest, mille teadmisi saab ta ka noortele edasi anda: „Nägime, et osalejad hankisid uut infot. Näiteks said paljud teada, et prügi jõuab vette. Meie jaoks ei olnud see uus teadmine, kuid paljudele teistele oli.“
Üheks olulisemaks põhimõtteks, mida Asso Viiding koos oma kolleegidega noortele õpetab, on tarbimata jätmine. „Pole mõtet idealiseerida prügi sortimist, palju olulisem on prügi tekitamata jätta,“ selgitab ta. Sel põhjusel on Valdeku noortekeskuses üsna lage: „Siin pole asju, millel pole otstarvet. Teeme tarbimisotsuseid just sellest põhimõttest lähtudes. Uus asi hangitakse alles siis, kui seda on päriselt vaja.“
Asso Viiding rõhutab, et tarbimata jätmises pole midagi keerulist: „Näiteks kui oled poest ostnud kõigest paar-kolm asja, siis võid need käe vahel koju tuua. Pole üldse vaja otsustada, kas valida paberist või kilest kott.“ Noortekeskuses on riidest kott nähtaval kohal ja poodi minnes saab selle kaasa võtta, kui meeles on.
Mida Valdeku noortekeskuses juba tehakse prügitekke vähendamiseks?
Eestis reguleerib sortimist jäätmeseadus, mis seab jäätmete liigiti kogumise kohustuse kõigile Eesti elanikele nii kodus kui ka tööl. Keskuses on lahendatud sortimine nii, et see on ainus võimalik viis, kuidas prügi ära panna saab.
Kuigi jäätmeid sorditakse, eelistatakse prügi tekitamist vältida.
Tühjade pakendite teket vähendatakse kraanivee joomisega. Noorsootöötajad tõid seminaril näite, et viimasel üritusel, mis keskuses korraldati, pakuti kurgiviiludega vett ning jäeti karastusjoogid ja siirup ostmata. Noortekeskuses ei ole veeautomaati.
Valdekus kasutatakse alati korduskasutatavaid toidunõusid, seda nii ürituste korraldamisel kui ka keskuse igapäevases tegevuses. Ühekorranõud tähendavad kulutusi ja jäätmeid, aga korduskasutatavad nõud saab masinas puhtaks pesta ja uuesti kasutada. Noortekeskuses kraani all nõusid ei pesta, kuna nõudepesumasin kulutab vähem vett. Nii jääb ära ka probleem, et veel lastakse kraanist liiga kaua joosta.
Ürituste korraldamisel jäetakse ka ühekordsed dekoratsioonid soetamata. Nende asemel kasutab noortekeskus korduskasutatavaid dekoratsioone. Ei pea ostma heeliumiga täidetavaid õhupalle ja sädelevaid ühekordseid kaunistusi. Kui võtta enda kätega tehtud asjad kapist välja ja panna need üles, siis see on mugavam, säästvam ning tegelikult hingele ka armsam. Keskustes saab teha töötubasid korduskasutatavate dekoratsioonide meisterdamiseks.
Kokku hoitakse ka muude vaba aja veetmise vahendite pealt. Näiteks pakutakse lauamängude mängimise võimalust. Pered ei pea kõiki mänge endale koju soetama ja noored ei pea muretsema, kuidas leida mängukaaslast. Valdeku noortekeskuses kehtib põhimõte, et lauamängud pannakse iga kord pärast kasutamist korralikult kokku ja riiulisse tagasi. Eriti hoolikas tuleb tagasi panemisel olla siis, kui mängimisel on kasutatud mõne teise lauamängu nuppe või täringuid. Kui mängud on ilusti hoitud ja ära pandud, siis saab noor lihtsamini aru, et ka tema peab keskuse asjadesse hoolikalt suhtuma. Töötajad saavad eeskuju näidata ja tekitada harjumust. Hoolikalt hoitud lauamängud kestavad kauem.
Et vähendada asjade hulka, on Valdeku noortekeskus kaasanud kohalikku kogukonda. Näiteks tekitati raamatuid annetanud inimeste abiga noorsookirjanduse valik, kust leiab ka kohustusliku kirjanduse teoseid. Nii ei pea ka pered mõne vähem levinud raamatu leidmise pärast muretsema. Kui noorel pole raamatut õnnestunud saada, võib ta seda tulla lugema noortekeskusesse.
Noorsootöötajad soovitavad annetustena vastu võtta pigem vähem, aga valitud raamatuid. Muidu tuuakse ka väga palju selliseid, millega noortel pole midagi teha.
Paberikulu on Valdeku noortekeskuses pigem väike, sest prinditakse harva. Kahepoolse printimise soovitus neile ei sobi, sest peamiselt prinditakse infot, mis läheb seinale või stendile.
Kaudselt vähendatakse prügi teket ka sellega, et õpetatakse noori riideid hoidma. Rõivaste hoidmiseks kasutatakse riidepuid ja riided pannakse kappi, sest hästi hoitud asjad kestavad kauem.
Mida Valdeku noortekeskus saab veel teha?
Töötajate unistus on hankida kompostiussid. Inspiratsiooni saadi Lehola Keskkonnahariduskeskuse juurde kuuluva Pirita-Kose keskkonnahariduse õpitoast. Noortel oleks kindlasti huvitav jälgida, missuguses tempos kompost laguneb.
Tõdeti, et tore oleks ka kogukonnaaed, aga Valdekus on see seni tegemata jäänud, sest suvepuhkuste ajal pole inimest, kes aia eest hoolitseks. Seminari korraldajad soovitasid kaasata kohalikku kogukonda või katsetada söödavate taimede kasvatamist aknalaual.
Valdeku keskuses põhjustab probleeme asjaolu, et köögis on põrandal vaipkate, mida toidu tegemisel peab katma, et see ei määrduks. Nii tekivad jäätmed, mida oleks saanud sobivama põrandakattematerjali puhul vältida. Seminari korraldajad soovitasid probleemist rääkida kohalikule omavalitsusele.
Siiani on korraldamata jäänud ka lõpukleitide laat. Kuigi paljude perede jaoks on noorte koolilõpuriided väga suur väljaminek, jäävad kallid piduriided kappidesse seisma või kasvatakse neist välja. Riietele võiks anda uue elu. Teise ringi riided säästavad nii raha kui ka keskkonda. Valdeku noortekeskus loodab, et tuleval kevadel saab laat teoks.
Seminari korraldajad soovitasid ka joogikõrred jätta kasutamata. Kui jooki koos kõrrega ei serveerita, langeb kohe ära probleem, kas kõrred on korduskasutatavad või mitte.
Mida soovitada kõikidele noortekeskustele?
- Omandage keskkonnakriisiga seonduvatel teemadel teadmisi ja osalege koolitustel, sest noorsootöötajate igapäevane eeskuju mõjutab noori rohkem kui õpitud teooria.
- Et säästa keskkonda ja raha, võib annetustena küsida kogukonnalt näiteks seisma jäänud kunstitarbeid, kontoritarbeid, lauamänge ja sisustust. Kui küsite kogukonnalt annetustena noortekeskusele vajalikke asju, siis täpsustage, mida soovite. Muidu annetatakse ka esemeid, mida keskusesse vaja pole, ja jäätmeid tekib hoopis rohkem.
- Taaskasutage dekoratsioone. Kui kaasate noored dekoratsioonide loomisse, saab neil aidata mõtestada nii asjade väärtust kui ka ürituste sisu.
- Võtke kasutusele riidepuud või looge riietele mõni muu hea paigutussüsteem, sest see õpetab riideid hoidma.
- Tekitage kuu soovituste traditsioon. Kui Valdeku noortekeskuses soovitatakse iga kuu raamatuid, siis samamoodi võib anda keskkonnateemalisi soovitusi. Kuu soovitusi saab lahti mõtestada ja harjutada.
Sisukord
- Sissejuhatus: „Kas on aega veel?“
- Kas keskkonnahoid on noorsootöös vabatahtlik tegevus või moraalne vastutus?, Heili Griffith
- Kuidas kõnelda noortega ussisõnu?, Maris Pedaja
- „Loodus ei arvusta sind“: linnalooduse kasutamata potentsiaal noorte vaimse ja füüsilise tervise toetamiseks, Tuul Sepp
- Keskkonnahoid kasvab välja koostööst loodusega, Kaarin Hein
- kommentaar Rene Kolon
- Mustad stsenaariumid või helge tulevik? Ärevusest ja rahustamisest, Bianka Plüschke-Altof ja Aet Annist
- kommentaar Karola Kivilo
- Keskkonna säästmine noortekeskuses algab kokkulepetest, Katrin Jõgisaar ja Janek Jõgisaar
- Noortekeskuste tasaarenguhüpe, Madis Vasser ja Carolyn Mets
- kommentaar Triin Põri
- Müksates keskkonnakriisi lahendama?, Jannus Jaska
- Noored loodusest: seenemets, Tiktok ja kliimamuutus, Karin Klaus
- Rohepesuresistentsus Eesti noorte seas, Eleonore Susi
- kommentaar Pille-Riin Pärnsalu
- Üks noor, üks kuu minimalismi, Karl Joosep Põldsepp
- Digimaailma hävitav mõju keskkonnale on kiirelt kasvamas, Anneli Ohvril
- Erasmus+ programmi strateegilise koostöö raames aastatel 2014–2020 tehtud Eesti jätkusuutlike noorteprojektide analüüs, Alonso Escamilla ja Paula Gonzalo
- Eesti- ja venekeelsed noored on orienteeritud saavutuslikkusele, kuid erineval moel, Andu Rämmer ja Ksenia Semenova
- kommentaar Maiko Mathiesen
- Lastega ei ole kõik korras, Julia Steinberger
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Luisa Harjak.
