Karl-Hendrik Pallo, Eesti Koostöö Kogu ekspert
Meile kõigile on oluline, et tulevikus oleks Eestis üha rohkem aktiivseid ja teadlikke kodanikke – inimesi, kes tahavad ühiskonnaelus koostöiselt kaasa rääkida, muutusi ellu viia ning suudavad muutuvas maailmas ka kohaneda. Selliseks inimeseks kasvamine ei toimu aga üleöö, vaid nõuab julgust, teadmisi, praktilisi kogemusi ja väärtuste arendamist. Üheks viisiks seda saavutada on lõimida formaalhariduses saadavat väärtuslikku teoreetilist teadmist praktiliste harjutustega, nagu kaasav eelarvestamine.
Kehtivas riiklikus õppekavas on ühiskonnaõpetuse üheks eesmärgiks seatud see, et õpilane omandaks oskuse ja valmiduse ühiskonnaellu sekkuda. Seda ei saa meie meelest saavutada ainult teooria abil, kuid kus on probleem, seal on ka lahendus. Andmaks koolidele vajalikud vahendid demokraatia päriseluliseks läbiharjutamiseks, viisid MTÜ Korruptsioonivaba Eesti ja SA Eesti Koostöö Kogu 2020/2021. õppeaastal ellu esimese kaasava eelarvestamise projekti. Kui toona osales projektis neli kooli, siis nüüdseks on nelja lennuga seda katsetanud juba 17 kooli üle Eesti ning ootame uusi koole sellega ka järgmisel õppeaastal liituma.
Merle Mändmets, Korruptsioonivaba Eesti projektijuht
Koolide kaasava eelarvestamise raames annab kool osa oma eelarvest õpilastele otsustamiseks. Sarnaselt kohalikes omavalitsustes korraldatava kaasava eelarvega saavad õpilased oma ideid välja pakkuda, neile kampaaniat teha ja lõpuks valimispäeval digitaalselt või pabersedelil hääletada. See annab õpilastele otsedemokraatia kogemuse, arendab arusaamist kooli eelarvestamise ja seega laiemalt avaliku sektori protsessidest ning suurendab teadlikkust osalemise võimalustest koolielus. Kõik see arendab pikas perspektiivis noorte demokraatlikke väärtusi ja kogemust, mis hiljem toetab kodanikujulgust ja -aktiivsust. Kodanikujulgus on omakorda väga tähtis demokraatia hoidmisel ja korruptsiooni vähendamisel.
Kuna kohaliku omavalitsuse valimistel on võimalik hääletada juba alates 16. eluaastast ja sellega kohalikku ellu panustada ning ajalooliselt on noorte osalus riigikogu valimistel olnud pigem kehv, siis on näha, et ka riigile oleks kasulik, kui noortel on teoreetiliste teadmiste kõrval ka juba praktiline kogemus ja julgus kaasa rääkida. Lisaks tahame projektitegevuste abil näidata, et kodanikuks olemine ei ole piiratud vaid valimistega ning aktiivne saab olla ka valimistevahelisel ajal. Selleks julgustame noori kasutama regionaalsel ja riiklikul tasandil keskkonda rahvaalgatus.ee ning Euroopa Liidu tasandil Euroopa kodanikualgatuse portaali.
Lisaks päriselulisele demokraatiakogemusele saavad õpilased arendada digipädevusi (e-hääletus), praktiseerida projektijuhtimist, omavahelist koostööd, eelarve koostamist, kommunikatsiooni ja muid ülekantavaid oskusi. Mis peamine noored saavad eduelamuse ning projekti lõpuks on olemas reaalne silmaga nähtav ja käega katsutav tulemus. Kuidas on noored koolielu parandanud? Ellu viidud ideede hulgas on olnud näiteks pisiloomaaed küülikutega, poksikott jõusaali, hügieenitarvete kapid tüdrukutele, koolistaadioni remont, lauatennise ja õhuhoki lauad, kevadballi korraldamine ja palju muud, millega saab tutvuda leheküljel demokraatia.rahvaalgatus.ee.
Lause „Vau, ma ei teadnudki, et õpilastel on koolielu parandamiseks nii palju ideid“, mida oleme ajurünnakutel õpetajate käest sageli kuulnud, ning mitmel juhul sadadesse tõusnud hääletusest osavõtt (praegused rekordid on 574 häält Narva Pähklimäe gümnaasiumis ja 538 häält Tallinna Läänemere gümnaasiumis) näitavad, et huvi on kooliperel olemas.
Samas on iga kool, klass ja aastakäik erinev ning hea projektijuhtimise juurde käib ka riskide väljaselgitamine ja alternatiivsete lahenduste leidmine. Paaril juhul on koolid jänni jäänud väheaktiivsete õpilaste või vastupidi huvitegevusega juba ülekoormatud õpilastega. Lahendusena on keskendutud seejärel õpilasesindusele või mõnele konkreetsele klassile ning projekt on seotud näiteks loovtöö või mõne ainega. Tähtis on meeles pidada, et tegemist ei ole ühekordse tegevusega. See on pikaajalise mõjuga protsessi esimene samm ning paneb tööle laiema kultuurilise muutuse koolides nii kooli töötajate ja õpilaste vahel, aga ka kooli juhtkonna ja õpetajate vahel.
Kolmes koolis, kus me kaasava eelarvestamise mõju küsimustike abil hindasime, leidsime, et koolielus aktiivselt osalevate õpilaste arv kasvas pärast projekti 15 protsenti ning paranesid teadmised sellest, kuidas kooli otsustusprotsessides osaleda. Lisaks tõusis 19 protsendi võrra nende õpilaste arv, kelle arvates õpilasi alati või tihti kooli jaoks tähtsate otsuste tegemisse kaasatakse. Väärib ka märkimist, et projektiga kasvas 70 protsendi võrra nende õpilaste arv, kes saavad kooli eelarve koostamisest piisavalt või väga hästi aru, samuti muutus õpilaste jaoks olulisemaks, et neil oleks võimalus kooli eelarve üle otsustada.
Demokraatia ning demokraatlik juhtimine ja valitsemine on elustiil, mis vajab harjutamist, harjutamist ja veelkord harjutamist. Proovimine, läbikukkumine ja uuesti proovimine on seetõttu vägagi teretulnud ning kus mujal veel harjutada kui mitte koolis?
Kommentaarid
Kaasav eelarve suunas mõistma ja usaldama
Gerly Lehtmets, Imavere kooli õppejuht
Meie jaoks oli kaasava eelarve rakendamine koolis väga õpetlik kogemus. Kogu projekti kavandamise ja elluviimise kõrval oli ju programmi lahutamatuks osaks ka tutvustus, mis kaasav eelarve üldse on ja kuidas see toimida võib. Samuti olen väga tänulik selle eest, et on olemas seda süsteemi rakendavate koolide võrgustik, kes jagab lahkelt oma kogemusi – nii positiivseid külgi kui ka arenguvõimalusi.
Teema tutvustamiseks kokku pandud videod üllatasid meeldivalt, sest need olid põhjalikud, ent samas piisavalt lühikesed, et noored jaksasid neid jälgida. Need olid heaks aluseks, mille põhjal ise koolis edasi minna.
Mulle meeldis, et meie õpilastel tekkis kohe ka ideid, mida projekti esitada, ehk nad julgevad öelda, mis võiks meie koolis teisiti olla. Kõigist esitatud ideedest jõudis mentori toel lõpphääletusele umbes viiendik. Paljud mõtted ei langenud ära aga mitte huvipuuduse tõttu, vaid takerdusid pigem selle taha, et kaasava eelarve tingimused (ennekõike eraldatav rahasumma) ei võimalda ideed soovitud kujul ellu viia. Ka hääletuse võitnud ideed ei teostanud me algsel kujul: meie poksikott ei ripu mitte jõusaalis, kus õpilaste ligipääs sellele oleks piiratud, vaid soetasime jala peal oleva koti, mis seisab meil uhkelt koridoris.
Olen veendunud, et jätkame kaasava eelarve rakendamist koolis ka edaspidi, ja mul oleks siiralt hea meel, kui see praktika jõuaks levida kõikjale üle Eesti. Meile õpetas see noorte soovide mõistmist ning pani mõtisklema selle üle, kas seniseks suurimaks takistuseks pole mitte see, et me ise ei ole täiskasvanutena valmis noori piisavalt usaldama. Soovin kõigile teistele koolidelegi oskust kuulata, mida noored tahaksid, ja julgust usaldada, et ka esiti pöörasena tunduvad soovid võivad koolikeskkonnas siiski hästi toimida.
Õpilased tunnetasid projekti abil oma mõju
Henri Palmi, 7. klassi õpilane, kaasava eelarve võiduidee meeskonna liige
Kaasava eelarve projekti puhul oli minu arust uudne see, et kool tegi hääletuse õpilaste seas. Meil saidki hääletada ainult noored ise. Õpetajatel, kes tavaliselt koolis kõige rohkem määravad, hääleõigust ei olnud.
Arenguvõimalusi, mida see projekt meile pakkus, oli mitu. Ma arvan, et kõige parem näide sellest on see, et me saime kooli ühiselt kujundada. Kõigil noortel esimesest klassist üheksandani oli võrdne võimalus öelda, mida nad tahaksid koolis näha. Kellegi idee polnud tähtsam kui teisel.
Kaasav eelarvestamine võiks siia kindlasti ka tulevikus jääda. Ma arvan isegi, et me võiks tõsta limiiti, mille sisse peab noorte idee ära mahtuma. Siis on rohkem võimalusi midagi ägedat päriselt ära teha.
Tore oleks, kui hääletusse ei kaasataks midagi ebavajalikku. Kaasava eelarve projekt aitab meie koolil arendada paremaid suhteid õpetajate ja õpilaste vahel. Selles programmis osalemine aitab õpilastel tunda, et ka neil on võimu ning nende soovidel ja tegudel on reaalne mõju.
Sisukord
- Sissejuhatus – „Théâtre d’Opéra Spatial“
- Noorte osaluse kujunemine ja kujundamine, Airi-Alina Allaste
- MIHUSe väljakutse: Kas osaleb terviklik noor? Või saab osalev noor terviklikuks?, Roula Abdelhay
- esseed Kertu Kändla ja Hans Leonhard Kõrgesaar
- ChatGPT ei saa teha demokraatiat, Margo Loor
- Narva noored eestivenelased – kelle omad nad on?, Anastassia Tuuder
- Sisse- ja väljahingamine – pausi võtmise olulisusest, Nele Sooväli
- Guerilla-osalus ehk kaasame noori teisiti, Roger Tibar
- kommentaar Kuldar Adel
- Põlvkondadevaheline koostöö NOVA komisjonis, Lianne Teder
- kommentaar Karl-Marten Kütt
- Noorteprogrammid aitavad ennetada kõige mustemat tulevikustsenaariumit, Karin Öövel
- Andmete ja dialoogi roll noorte heaolu toetamisel, Kersti Peenema
- Koolide kaasav eelarve annab avapaugu kodanikuks sirgumisel, Karl-Hendrik Pallo ja Merle Mändmets
- kommentaarid Gerly Lehtmets ja Henri Palmi
- Noorte osalus läbi põhikooli lõpuklassi silmade, Maarja Lainevoog
- Selle suve konkurss! Kuidas sammuvad tulevikku noortevaldkond ja tehisintellekt?, Gert Jervan ja MIHUS
- kommentaar ChatGPT
- Noordelegaadid kui populaarsust koguv osalusvõimalus, Linda Luts ja Triin Roos
- Noortevaldkonna töötajatesse panustamisest võidavad noored, Janne Loo ja Tiina Nõmm
Kaanepildi pani kokku tehisintellekt.
