Sisendi kogumine on justkui vundamendi ladumine. Et ehitis püsiks pikalt ja saaks tugev, peab olema vundament kvaliteetne ja terviklik. Et noored saaksid olla kaasatud kvaliteetsesse ja terviklikku noorsootöösse, peab noorsootöö sisu neid kõnetama, olema nende nägu ja nende tegu.
Küsisin Noorteühing Eesti 4H noorsootöötajatelt Helen Siskalt (Rae vald), Kätlin Merisalult (Järvamaa) ja Inga Raudsepalt (Pärnu maakond) mõtteid, kuidas nende piirkondades 7+ vanusegruppi kuuluvatelt noortelt sisendit kogutakse. Ingalt saadud vastus mind ei üllatanud. „Nendelt väikestelt saad iga päev hulga kallistusi, rõõmu, ei pane üldse tähele, kui vana ise oled. Mängid õhtul koolimajas pimedas nendega koos peitust, meisterdad jõulukaarte. Hinges on ainult soojus, siirus ja ausus. Vahel ka valus, aga väga õpetlik. Selles vanuses noortega võiksid töötada hommikust hiliste õhtutundideni.“ Nii on, nooremad noored ju tulevad tegelikult kaasa kõigega, oluline, et midagi tehtaks. Kuid selle juures paneb mind mõtlema noorsootöö seadus, kus on välja toodud põhimõtted, millest lähtuvalt seda tööd tehakse. Kõige rohkem kõnetavad mind tegevuse eesmärgistamise vajalikkus ning see, et noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega. Järelikult ongi sisendi saamine üks olulisemaid etappe kogu tervikus.
Noortelt sisendi kogumiseks on palju erinevaid võimalusi. Olgu selleks siis veebi- või paberil küsitlus, ajurünnakud, tegevuse refleksioon, kasutades jututäringuid, emotsioonikaarte, pilte või erinevaid aktiivõppemeetodeid. Nagu minu kogemus näitab, nii väitsid ka Helen ja Kätlin, et noortelt päriselt asjakohast ja korda minevat sisendit saada, on selleks vaja esmalt luua noortega usalduslik suhe ja kontakt. Ei piisa lihtsalt keskuses kohal olemisest ja uste lahtihoidmisest, noortega on vaja rääkida ning ennekõike on vaja neid märgata ja kuulata. Nooremad noored on küll usaldavamad, kuid nende huvi kaob ruttu, kui nendega puudub päris kontakt.
Oleme kõik ühel nõul, et kõige paremini töötab noortega otsesuhtlus. Otsene kontakt võimaldab kohe märgata emotsioone, suhtumist ja suhestumist konkreetsete teemade, plaanidega. Parimaid tulemusi noortega kontakti loomiseks annab nende kaasamine erinevatesse tegevustesse. Noortele läheb väga korda, kui nende arvamust küsitakse, kui nende ideid ka realiseeritakse ning mis kõige olulisem, kui nad on kaasatud protsessi.
7+ noorte jaoks on olulisel kohal võimalus olla suurematega koos, et näha, mil moel nad saavad vanemana olla tõhusad ja aktiivsed. Kui noored tunnevad, et nende ideid ja mõtteid on kuulda võetud ning neid ka realiseeritakse, võtavad nad rohkem vastutust nii korraldamisel kui ka elluviimisel. Sellest tulenevalt laieneb nende silmaring, julgus ja soov üha enam sisendit anda. Minu kui noorsootöötaja jaoks ei ole miski inspireerivam ega motiveerivam, kui näha noorte silmis sära ja ehedat positiivset emotsiooni, mis vallandub peale oma idee realiseerimist. Kusjuures, see emotsioon tekib noores ka sõbra idee teostumise tulemusena.
Kätlini arvamus, et noortelt sisendi kogumine ja oma töö hindamine on oluline igas vanuses noortega töötamisel, peab ka minu arvates paika. See annab võimaluse kasvada ja areneda koos nendega. Efektiivne on see juhul, kui reflekteerimine toimub eesmärgistatult ja regulaarselt. Lisaks peab igale infokogumisele järgnema tegevusplaan noortelt tulnud ideede elluviimiseks ja hilisem analüüs tehtud tegevusele. Antud protsessi juhtimine noortega töötades võimaldab meil täiskasvanutena noortelt palju õppida, olgu selleks siis siiras huvi tegevuse vastu, julgus proovida midagi uut või oskus tunda rõõmu pisiasjadest.
Helen tunnistas, et just tänu noortele on tema õppinud oma tegevust reflekteerima, mistõttu on ta ka noortele efektiivsem mentor. Mina isiklikult olen noortelt õppinud, kuidas olla avameelsem, mõelda kastist välja, kuidas ja milliseid küsimusi esitada. Olen juurde saanud eneseusku ja sihikindlust. Olen näinud, milleks on noored võimelised, kui neid kuulata ja võimestada.
Noorsootöötajast õpetajana olen veendunud, et kui noorsootöötajad ja õpetajad teeksid koostööd, siis võidaksid kõik veel rohkem. Noored jagavad palju oma õpetajatele, samas hoopis teistsugust väärtuslikku infot noorsootöötajatele. Nende teadmistega saaksime noori toetada ja kaasata nii, et nad tunneksid toetust ning oma vajalikkust palju rohkem. Täpselt seda tulemust kogesin, kui olin ise tööl nii noortekeskuses kui ka koolis. Erinev info samadelt noortelt jõudis minuni erinevas ruumis, erineval kujul. Kui selle kokku panime ja üheskoos plaane tegime, saime kogukonnas palju ära teha, mis ei toonud kasu ainult noortele endile, vaid kogukonnale tervikuna.
Noored on meie tulevik, nende ideed on hindamatu väärtusega ja neile tuleb anda võimalus avaldada arvamust ja olla kaasatud. Kõigil, kes töötavad noortega, on suurepärane võimalus ja üüratu vastutus olla olemas, märgata, kuulata ja saadud sisendit koostöös realiseerida.
MIHUS nr 32 sisukord
- Sissejuhatus: Mida õpetavad meile noored?
- Noorusest ja headusest
- Kuidas jääda maailmast hooliva noorena ellu keskkonnakriisis, aruteluringi kokkuvõte
- Kuidas panna aju tormama?
- Teadushuvihariduse innovatsioon läbi noorsootöö prisma ja Mis on läbimurdva idee saladus? (ühel lehel kaks artiklit)
- Kolmanda Euroopa noorsootöö konvendi lõppdeklaratsioon – teeviidad tulevikku, kokkuvõte
- 7+ noorte sisend on oluline
- Noortelt õppides kasvab usk iseendasse
- Kas noored on noorsootöötaja peegel?
- Põlvkondadevaheline suhtlus – väärtuslik hetk mõlemale
- Noored muudavad maailma, päriselt
- Ma kuulun sinna, kus mind väärtustatakse
- Noortest ja vaimse tervise edendamisest tänases kriisis
- Viirusest laastatud, noorsootöö pandeemia ajal
- Kahepoolne tarkus – mõtteid küberturvalisusest
Kaanepildi autor on Eesti kunstnik Martin Märss.