Noorteühendused on noorte arengu olulisimate kujundajate hulgas. Nad pakuvad võimalusi mitteformaalseks õppimiseks ja isiksuslikuks arenguks, osaluseks ja kaasatuseks, aga ka täisväärtusliku elu jaoks tarvilikke meeldivaid kogemusi ja elamusi. Artiklis on esitatud uuringu autorite poolt nii Eesti kui ka rahvusvaheliste allikate põhjal tuvastatud positiivsed muutused, mida edukad noorteühendused võivad aidata noorte ellu tuua.

Maailmas aset leidvad demograafilised, keskkonna-, tehnoloogilised, majanduslikud ja geopoliitilised muutused toovad uusi tuuli kogu ühiskonnale. Eriti tähelepanuväärsed ja ettearvamatud on muutused tehnoloogia arengus, millega varasematel põlvkondadel kogemust pole. Kõik need mõjutavad ka Eesti ühiskonda.

Kuues noorsootöö foorum tõi tänavu oktoobris kaheks päevaks kokku ligi 200 noort ja noortevaldkonna eestvedajat, et jagada mõtteid tuleviku üle. Seekord mindi ajas 17 aastat edasi ning arutleti, millised on noorte väljakutsed ja võimalused Eestis aastal 2035.

ÜRO on loonud noordelegaatide programmi, mis julgustab liikmesriike noori kaasama oma delegatsioonidesse ning laskma neil avaldada arvamust noortega seotud teemadel. „Nothing about us, without us!” on ingliskeelne tunnuslause, mida kuuleb ÜRO peahoone seminariruumides sageli. See lause käib tegelikult paljude teemade kohta, mida ÜROs arutatakse – kuidas me saame rääkida puuetega inimeste õigustest, kui need, kellest räägitakse, pole laua taga esindatud?

Teisme- ja noorukiiga on pöördeline aeg. Inimese isiksus ja tema aju – organ, kus toimub tunde- ja mõtteelu ning suur osa enesejuhtimisest – areneb sel ajal jõuliselt ning see toimub kooskõlas sellega, mida inimene sel ajal kogeb. Noorukieas kujunevad nii ajurakkude kui ka ajupiirkondade vahelised ühendused ja on leitud, et erinevate kogemuste mõjul osad ühendused kaovad ning teised jäävad.

Arutelud aitavad luua diskursust ja uut sisu. Prioriseeritud aruteludest peaksime leidma viisid, kuidas eesmärke sõnastada. Eesmärgid aitavad meil luua fookuse, kuhu peaksime liikuma. Seda sama teevad ka noored. Noorte eesmärgid on sõnastatud lähtuvalt Eesti uuringutulemustest, mis toetavad lähtematerjaliga Euroopa Liidu koostööraamistiku loomist noortevaldkonnas aastateks 2019−2027.

Eesseisvate kiirete arengutega peab noorsootöö juba täna arvestama. Et mitte jääda jalgu uutele tehnoloogilistele ja ühiskondlikele väljakutsetele, tuleb nendeks muutusteks varakult valmis olla. Ent täna on meie peatähelepanu Z-generatsiooni noortel ja sellel, et ümbritsev keskkond toetaks noorte arengut maksimaalselt. Nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil peab otsustamine käima kiirelt ja paindlikult – noori puudutavad seaduste sätted, määrused, korrad ja meetmed ei pea olema pikkadeks aastateks kivisse raiutud, vaid käima ühte jalga ühiskonnas toimuvate protsesside ja eriti digivallas toimuva tormilise arenguga.

Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi eestvedamisel alustas riik pikaajalise plaani koostamist, mille nimeks on strateegia „Eesti 2035”. Strateegia koostamise protsessis sõnastatakse Eesti peamised arenguvajadused ning lõpuks pakutakse välja tegevused, millele riigi ja ühiskonnana peame keskenduma selleks, et 2035. aastal elaksime sellist elu, nagu ise soovime. Just noored on valitud üheks aktiivsemaks ja olulisemaks partneriks strateegia „Eesti 2035” koostamisel.

Milliseks kujuneb riigi tulevik – see on ühiskondlik protsess, mille esimeseks alustalaks on visioon tulevikust, nägemus, kuhu tahetakse ühtse riigina jõuda. Tulevikuvisiooni loomisse on demokraatlikes riikides kaasatud erinevad osapooled: poliitikud, spetsialistid, tavakodanikud. Hea ja viljakandva visiooni saab luua vaid kaasamise toel....

Selle kohta, kuidas panustab noorsootöö noorte ja laiemalt ühiskonna arengusse, on Euroopas hulganisti erinevaid seisukohti. Minu meelest iseloomustavad noorsootöö rolli ja mõju tänases Euroopas kõige laiemalt eeskätt järgmised tahud: noorsootöö on ühiskonnas demokraatia ning moraalsete ja sotsiaalsete väärtuste hoidmise ja arendamise kasvulava,...