Foto: Mikko Leo Selg

Töö noortega läbi aju ja psüühika arengu prisma

Teisme- ja noorukiiga on pöördeline aeg. Inimese isiksus ja tema aju – organ, kus toimub tunde- ja mõtteelu ning suur osa enesejuhtimisest – areneb sel ajal jõuliselt ning see toimub kooskõlas sellega, mida inimene sel ajal kogeb. Noorukieas kujunevad nii ajurakkude kui ka ajupiirkondade vahelised ühendused ja on leitud, et erinevate kogemuste mõjul osad ühendused kaovad ning teised jäävad.  Nagu kirjutab dr Daniel Siegel – UCLA ülikooli professor, kes on palju uurinud ja kirjutanud noorte psüühika ja aju arengust −, et kui inimene tahab osata hästi mängida mõnd pilli või rääkida mõnda võõrkeelt, siis teismeiga ja sellele eelnev aeg on parim periood nende oskuste õppimiseks.

Mitmed uuringud on näidanud, et aju eessagar, mis vastutab eneseregulatsiooni ja -juhtimise ning laiemalt öelduna täidesaatva funktsiooni eest (planeerimine ja oma tegevuse organiseerimine, tähelepanu jagamine, keskendumine, tagajärgedega arvestamine jms), areneb olulisel määral vähemalt 20. eluaastate keskpaigani. Seejuures on tunnustatud teadlane dr Sarah-Jayne Blakemore leidnud, et aju arengus on suuri ajalisi individuaalseid erinevusi.

Teismeeas ei toimi aju samamoodi kui täiskasvanutel. Arengu eripärade tõttu on teismelistel ja noortel täiskasvanutega võrreldes raskem tõhusalt planeerida ja ellu viia oma tegevusi, arvestada tagajärgedega, tulla toime igavamapoolsete ülesannetega ja käituda alati kaalutletult.

Professor Eveline Crone’i juhitud uurimisgrupi liike dr Sabine Petersi tööd viitavad lisaks sellele, et noorte aju kognitiivne talitlus sõltub täiskasvanutest enam eakaaslastest ja nende hinnangutest ning sobivast „tasust”. Seesama areng toob paljude uurijate hinnangul kaasa ka selle, et teismelised ja noored on loomingulisemad, ideedega heas mõttes riskivamad ja nende ellu viimisel sageli energilisemad kui täiskasvanud. Kogu teismeea arengu ajal on aju hilisemast tundlikum välise suhtes. Selles tundlikus arengujärgus vajavad noored toetust, mõistmist ja eakohast nõudlikkust.

Kui vaadata elu ja tööd noortega või noortele läbi aju ja psüühika arengu prisma, siis noortega koostööst lõikavad kasu nii noored kui ka täiskasvanud. Sobivatel töölõikudel, vajadusel toetades, vastutust ja juhtimist harjutades saavad noored sobival viisil isiksust ja aju kujundavaid õpikogemusi. Lisaks matemaatikale ja eesti keelele õpivad noored nii täidesaatva funktsiooni rakendamist inimeste vahelises koostöös. Need on matemaatikatunnist keerulisemadki päris elu olukorrad. Täiskasvanutelt saavad noored õppida püsivust, tagajärgedega arvestamist ning sihikindlust. Need on kõik oskused, mida üks arenev aju peab õppima ning edaspidi on hea, kui meil on kannatlikke, rahumeelseid ja piisavalt eesmärgikindlaid inimesi.

Täiskasvanud võidavad noori kaasates nende riskivast loomingulisusest ja iseloomulikust energiast.

Noortevaldkonnas on aastakümneid teada, et efektiivseim on kaasav haridus. Samamoodi on teada, et kaasamine pole oluline ainult noorte harimises, vaid ka noortele suunatud teenuste kujundamisel. Laste- ja noortepsühhiaatrias on laialt levinud suund, et võimalusel kaasatakse teenuse kujundamise juurde noori endid kui teenusekasutajaid. Ühendkuningriigis on tunnustust leidnud kvaliteedi hindamise süsteem QNIC (Quality Network for In-Patient CAMHS, eesti k laste- ja noorukitepsühhiaatrilise haiglaravi kvaliteedi võrgustik), milles eraldi ja olulise aspektina hinnatakse seda, kui palju on noored osalenud neile pakutavate teenuste kujundamisel. Eeskujulikes laste- ja noorte psühhiaatriakeskustes osalevad noored muuhulgas nii ruumide sisekujunduses kui ka personali valikus. See lähtub mõttest, et tundlikus eluperioodis noor saab meie poolt pakutavat paremini ja rohkem vastu võtta, kui see on talle meeldiv.

Noorte kaasamine teenuste loomisesse on hea viis luua teenuseid, mis ka noortele korda lähevad. Seda, et  noorte aktiivne ja vastutustvõttev osalemine ühiskondlikul tasemel on neile arendav ja ühiskonnale rikastav, kinnitab ka Norra laste ja noorte psühhiaatriliste teenuste kasutajate ühendus Mental Helse Ungdom. See on organisatsioon, mis ühendab umbes 1200 kuni 30-aastast psühhiaatriast huvitatut, paljud neist on teenusekasutajad. Selles organisatsioonis teevad noored endale huvi pakkuvaid tegevusi ning on jõudnud selleni, et osalevad endale suunatud teenuste kujundamises väga erinevatel tasanditel. Nende lähenemine erineb erialaspetsialistide liitude nägemusest. Kui kutsusime organisatsiooni esindajad Eestisse rääkima psühhiaatrilistest haigustest ja stigmatiseerivast suhtumisest, siis vastupidiselt meie sõnastamata ootusele tulid nad väga meeldiva ja tõhusa seltskonnana, kellest mõned esinejad olid samal ajal psüühikahäirete ägenemisega haiglaravil. Nad võtsid vastutuse ja juhtimise enda kätte ning võitsid sellest palju – kõigi osalejate jaoks oli see võimas ja jõuduandev kogemus.

Sarnase potentsiaaliga organisatsioon – Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine (ENVTL) – toimib alates 2015. aastast ka Eestis ja 2017. aastal oli selles organisatsioonis umbes 30 liiget. ENVTL korraldab praegu arutelu- ja kohtumisõhtuid, on aktiivne veebis ning korraldab ise ja võtab osa Peaasi.ee avaliku arvamuse kujundamisele suunatud kampaaniatest. Rohkem infot nooteliikumise kohta leiad http://peaasi.ee/meist/envtl-noored/.

 

 

 

Print Friendly, PDF & Email

Teostus EMOTIVE